Marcos 7
Bo-Ung NT (MUX_TBL) vs NVI
1 ⸤Walse⸥ Perisi-yi mare kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yi mare kene enini Jerusallem munduku kelku Yesos mulurumna oku máku toku muluringma
1 Os fariseus e alguns dos mestres da lei, vindos de Jerusalém, reuniram-se a Jesus e
2 yu lumbili andúlima-ni kima kalaru mulupili lumaye naa toku langi we ambolku nuring-na kanuku kene kanuku kis piliiring.
2 viram alguns dos seus discípulos comerem com as mãos "impuras", isto é, por lavar.
3 (⸤Sika kalaru naa mulurum akiliinga-pe⸥ Perisi yima kene Juda-yambu wema pali kene eninga anda-kolepalima-ni “Teai.” niring mele ui kima pali nona munduku lumaye toku konjuku kene penga langi nuring. We naa nuring.
3 ( Os fariseus e todos os judeus não comem sem lavar as mãos cerimonialmente, apegando-se, assim, à tradição dos líderes religiosos.
4 Maket-koleana puku lkundu oku kene kima ui lumaye toku kene ⸤maketna taropu toku liiring⸥ langima nuring. We naa nuring. Anda-kolepalimanga tiring ulu-pulu lupa-lupa pulele piliiku liiku teku muluringko. Kápma kepe, mingima kepe, langi nuring poluma kepe, aku-sipa mélema taki-taki we lumaye turing.)
4 Quando chegam da rua, não comem sem antes se lavarem. E observam muitas outras tradições, tais como o lavar de copos, jarros e vasilhas de metal. )
5 ⸤Juda-yambuma-ni aku-siku tiring⸥eliinga Perisi-yima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, enini ⸤Yesos lumbili andúlima-ni aku-siku kima lumaye naa toku langi we nuring kanuku kene⸥ Yesos-ndu walsiku piliiku kene niku mele: “Anda-kolepalima-ni “Teai.” niring mele nunga lumbili anduli yima-ni nambimuna naa piliiku liiku telemeleye? Eninga kima kalaru mulupili langi nolemele kanili.” niring.
5 Então os fariseus e os mestres da lei perguntaram a Jesus: "Por que os seus discípulos não vivem de acordo com a tradição dos líderes religiosos, em vez de comerem o alimento com as mãos ‘impuras’? "
6 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Eni ⸤ung-manima piliiku ung-bo tonjilimele yima kene Perisi-yima kene⸥ eni topele-mapele tuli yima molemele! Pulu Yili-ni “Ninji!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni enindu nirim mele akili kapula nirim. ⸤Eni ekupu telemele mele yu-ni ui nimba Pulu Yili-nga⸥ bukna turum molemú akili i-sipa mele:
6 Ele respondeu: "Bem profetizou Isaías acerca de vocês, hipócritas; como está escrito: ‘Este povo me honra com os lábios, mas o seu coração está longe de mim.
7 kanili.
7 Em vão me adoram; seus ensinamentos não passam de regras ensinadas por homens’.
8 Pulu Yili-ni “Teai.” nirim ung-manima munduku kelku kene anda-kolepalima-ni “Teai.” niring mele akili mindi ambolku molemele.” ⸤nimba Yesos-ni⸥ nirim.
8 Vocês negligenciam os mandamentos de Deus e se apegam às tradições dos homens".
9 ⸤Yesos-ni⸥ ung mare wasie eninindu nimba mele: “Eninga anda-kolepalima-ni “Teai.” niring akili piliiku liiku tingíndu Pulu Yili-ni “Teai.” nirim ung-manima liiku bulu silimele akili kapula telemeleye? ⸤Lawa telemele.⸥
9 E disse-lhes: "Vocês estão sempre encontrando uma boa maneira para pôr de lado os mandamentos de Deus, a fim de obedecer às suas tradições!
10 Akiliinga Moses-ni nimba mele:nimbanirim kanili.
10 Pois Moisés disse: ‘Honra teu pai e tua mãe’, e ‘quem amaldiçoar seu pai ou sua mãe terá que ser executado’.
11 Akiliinga-pe eni ⸤Juda-yambumanga tápu-yima⸥ -ni niku mele: “Yi te-ni yunga anum lapaselendu nimba mele: “Na-ni else méle mare liipu tapunjupu silkama kórunga ‘Pulu Yili simbu.’ nimbu, nimbu panjurundu kaniliinga else kapula naa liipu tapunjupu simbu.” nimba kene
11 Mas vocês afirmam que se alguém disser a seu pai ou a sua mãe: ‘Qualquer ajuda que vocês poderiam receber de mim é Corbã’, isto é, uma oferta dedicada a Deus,
12 yunga anum lapasele naa liipa tapunjumbale kapula.” niku mani silimele.
12 vocês o desobrigam de qualquer dever para com seu pai ou sua mãe.
13 Aku-siku mani silimele ungele-ni ‘Anda-kolepalima-ni mani siring ulu-puluma olandupa.’ niku ‘Pulu Yili-ni nirim ungele ulu te mólu. Mania pupili.’ nilimele. Eni ulu lupa-lupa pulele aku-siku teku molemele.” nirim.
13 Assim vocês anulam a palavra de Deus, por meio da tradição que vocês mesmos transmitiram. E fazem muitas coisas como essa".
14 Aku nimba kene Yesos-ni máku toku muluring yambumandu “Na moliuna wai.” nimba kene eninindu nimba mele: “Na-ni ⸤aku-sipu nikereliinga ung te⸥ nimbú teker ungele eni pali kum leku ungeliinga pulele piliiku kongnjai.
14 Jesus chamou novamente a multidão para junto de si e disse: "Ouçam-me todos e entendam isto:
15 Yambumanga kangina ulsukundu lepa kene kerina pupa oluna suku pulimú méle te-ni ⸤Pulu Yili-kene kapula-kapula mulungí kupulanumele pipi silimú⸥ kalaru te kapula naa monjulemú. Yambumanga numanuna sukundu pepa kene wendu olemú uluma-ni mindi yambuma tepa kalaru monjulimú.
15 não há nada fora do homem que, nele entrando, possa torná-lo ‘impuro’. Pelo contrário, o que sai do homem é que o torna ‘impuro’.
16 (Yambu kum-peú lelemúma-ni ung ili mimi-siku piliai.” nirim.)
16 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça! "
17 Kanuna máku toku muluring yambuma Yesos-ni mundupa kelepa lkuna lkundu purum kene yu lumbili andúlima-ni yu walsiku kene niku mele: “Ung-eku akiliinga pulele nambulkanje? Niku para si.” niring kene
17 Depois de deixar a multidão e entrar em casa, os discípulos lhe pediram explicação da parábola.
18 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ekupu kepe naa piliikimiliye? Yambu tenga kangina ulsu lepa kene sukundu pulimú mélale yunga numanuna naa pupa, oluna suku pupa mere wendu omba le-kusina kamu pulimáliinga yu yambuma tepa kalaru kapula naa monjulimú akili naa piliikimiliye?” nirim. (Yesos-ni aku-sipa nirimaliinga “Langima-ni pali yambuma tepa kalaru te naa monjulemú.” nimbándu nirim.)
18 "Será que vocês também não conseguem entender? ", perguntou-lhes Jesus. "Não percebem que nada que entre no homem pode torná-lo ‘impuro’?
19 — ausente —
19 Porque não entra em seu coração, mas em seu estômago, sendo depois eliminado". Ao dizer isto, Jesus declarou "puros" todos os alimentos.
20 ⸤“Kerina sukundu pulimú mélema-ni aku-sipa ulu te naa telemú.” nimba kene⸥ yu-ni alsupa nimba mele: “Yambu tenga numanuna sukundu pepa kene wendu olemú méle kanuma-ni yambu te ⸤Pulu Yili-kene kapula molembele kupulanumele pipi silimú⸥ kalaru te yambuma tepa kalaru monjulemú. Ulu-pulu-kisma ui numanale-ni piliiku kene ⸤penga kamu telemeláliinga⸥ “Numanuna pepa kene wendu olemú mélema-ni yambuma tepa kalaru monjulemú. ⸤We naa telemele.⸥” ⸤niker.⸥ Méle kanuma i-sipa: Numanale-ni ulu-kísima piliilimili; waperanale lupa-lupama anduku telemele; wa nolemele; yambuma toku konjulemele; ambu yi púlima mola yi ambu líílima yambu lupama kene waperanale telemele;
20 E continuou: "O que sai do homem é que o torna ‘impuro’.
21 — ausente —
21 Pois do interior do coração dos homens vêm os maus pensamentos, as imoralidades sexuais, os roubos, os homicídios, os adultérios,
22 yambumanga méle nosulimelema ‘Liambu.’ nilimele; ulu-pulu-kis lupa-lupama telemele; gólu tolemele; yambuma-ni kanuku kene pipili kolemele uluma pipili naa kolku walu siku telemele; yambu lupama molemele mele kepe eninga mélema yama meku ‘Yu maluya.’ niku telemele; ‘Yambuma pipili kolku molku kis-sangi.’ niku ung-bulkundu ninjilimele; ‘Na bi molemú. Na piliipa kungnjuli lakupa pelemú. Yambu mare tondulu te naa pelemú.’ niku kara pulimelé; kelep tuli uluma telemele; ulu-pulu akuma telemele.
22 as cobiças, as maldades, o engano, a devassidão, a inveja, a calúnia, a arrogância e a insensatez.
23 Ulu-pulu-kis akuma pali yambumanga numanuna sukundu pepa wendu olemúma-ni yambuma tepa kalaru monjulemú, yambuma ⸤Pulu Yili-nga kumbi-kerina pungí kupulanumele pipi silimú⸥ tepa kalaru monjulimú. ⸤Ulsu lepa oluna suku pulimú mélema-ni ulu te naa telemú.⸥” nirim.
23 Todos esses males vêm de dentro e tornam o homem ‘impuro’ ".
24 Kanu-kene Yesos mulurum kolea ⸤Geneseret⸥ mundupa kelepa ⸤Juda-yambuma muluring kolea Gallalli distrik ulsukundu⸥ kolea-auli Taya kene Saidon-sele lirim koleana sukundu purum. Akuna purum kene yambuma-ni yunu ‘naa kanangi.’ nimba lku tenga ⸤kiang nimba⸥ lkundu pupa mulurum akiliinga-pe yunu omba mulurum mele yambuma-ni piliiring.
24 Jesus saiu daquele lugar e foi para os arredores de Tiro e de Sidom. Entrou numa casa e não queria que ninguém o soubesse; contudo, não conseguiu manter em segredo a sua presença.
25 Yesos yunu omba mulurum akili piliipa kene ambu te yu mulurumna sumbi-sipa omba yunga kumbi-kerina mania molupa tamalu pirim. Ambu kanili yunu ⸤Pulu Yili-nga⸥ Juda-yambumanga talapena ulsukundu ambu te, kolea Siria propinj sukundu kolea Ponisia distrik ambale. Ambaliinga liminunga numanuna kuru te molupa ambulurum kilia Yesos mulurumna omba mania molupa tamalu pepa yunundu mawa tepa kene nimba mele: “Nanga ambulale kuru te numanuna sukundu molemáliinga yunu ⸤kondu kolkunu⸥ kurale toku makurui.” nirim.
25 De fato, logo que ouviu falar dele, certa mulher, cuja filha estava com um espírito imundo, veio e lançou-se aos seus pés.
26 — ausente —
26 A mulher era grega, siro-fenícia de origem, e rogava a Jesus que expulsasse de sua filha o demônio.
27 ⸤Ambale yunu ambu lupa, Juda-ambu te mólu, nimba kanupa kene⸥ Yesos-ni ambalendu ⸤ung-eku te topa kene⸥ nimba mele: “Kangambulama langi ui noku olu konjangi. Eninga langima liipu owama simulú kene kapula naa temba.” nirim.
27 Ele lhe disse: "Deixe que primeiro os filhos comam até se fartar; pois não é correto tirar o pão dos filhos e lançá-lo aos cachorrinhos".
28 Ambale-ni yunundu nimba mele: “Auliele, sika nikinu akiliinga-pe owama-ni kepe kangambulamanga langi pundu mania pulimúma liiku nolemele kanili.” nirim.
28 Ela respondeu: "Sim, Senhor, mas até os cachorrinhos, debaixo da mesa, comem das migalhas das crianças".
29 Kanu-kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ambale, nu aku-siku nikinele kapula nikinu. Aku-siku nikineliinga kuru kanili nunga ambulaliinga numanuna sukundu molupa omba wendu púmeliinga nu ⸤numanu waengu silsiliiku⸥ pui.” nirim.
29 Então ele lhe disse: "Por causa desta resposta, você pode ir; o demônio já saiu da sua filha".
30 ⸤Yesos-ni aku-sipa nirim piliipa kene⸥ ambale alsupa lkundu pupa kanurum kene limin numanuna kuru te naa mulupili uru pili poluna ola we mulurum kanurum.
30 Ela foi para casa e encontrou sua filha deitada na cama, e o demônio já a tinha deixado.
31 Yesos kolea-auli Taya mundupa kelepa kolea-auli Saidon sukundu omba pupa, ‘Kolea-Auli Engkaki Pambusele-Pipi’ niring koleana sukundu omba, numú-Gallalli kéluna urum.
31 A seguir Jesus saiu dos arredores de Tiro e atravessou Sidom, até o mar da Galiléia e a região de Decápolis.
32 Akuna muluring yambuma-ni yunu mulurumna yi kum sipa ung sumbi-sipa naa nirim yi te meku oku “⸤Yunga kumele kaí lipili⸥ nunga kili-ni ambului.” niku tondulu munduku mawa tiring.
32 Ali algumas pessoas lhe trouxeram um homem que era surdo e mal podia falar, suplicando que lhe impusesse as mãos.
33 Kanu-kene yambu pulele kakapu teku muluringma mundupa kelepa “Olsulu molambili ui.” nimba yi kanili tenga-lupa memba pupa kene, kúmselenga ki-sundele suku mundupa, lkambe topa yilinga anembelale kili-ni ambulupa kene,
33 Depois de levá-lo à parte, longe da multidão, Jesus colocou os dedos nos ouvidos dele. Em seguida, cuspiu e tocou na língua do homem.
34 mulúna olandu-sipa kanupa, tondulu múlu liipa, Juda-yambumanga ung lepa yilindu nimba mele: “Epata!” nirim. (Ung kaniliinga pulele “Kum-peú lipili ung piliani!” nirim.)
34 Então voltou os olhos para os céus e, com um profundo suspiro, disse-lhe: "Efatá! ", que significa: Abra-se.
35 Aku-sipa nirim kene enaliinga yilinga kumele peú lirim, yu ung kapula piliipa, anembelale tekele turum kanili penta nimba bo-anembele angiliirim kene yunu ung sumbi-sipa nirim.
35 Com isso, os ouvidos do homem se abriram, sua língua ficou livre e ele começou a falar corretamente.
36 Kanu-kene Yesos-ni eninindu tondulu mundupa nimba mele: “Na-ni ulu teker mele ili anju yambu tilurindu kepe aima naa niku sai!” nirim. Akiliinga-pe yunu “Mólu.” nimba wale pulele tinjirim mele yambuma-ni liiku su siku anju-anju yambuma yu-ni tirim mele temani toku silsiliiku mindi anduring.
36 Jesus ordenou-lhes que não o contassem a ninguém. Contudo, quanto mais ele os proibia, mais eles falavam.
37 ⸤Yunu tirim mele kanuring yambuma kene, anju temani toku siring piliiring yambuma kene wasie⸥ enini aima mini-wale munduku suru niku kene niku mele: “Apa! Yu-ni telemú uluma kaí mindi lelemú. “Kúmu silimúma ung piliiku, ung naa nilimelema ung niku, teai.” nilimú kene-ko ungma piliiku ungma niku telemele.” niring.
37 O povo ficava simplesmente maravilhado e dizia: "Ele faz tudo muito bem. Faz até o surdo ouvir e o mudo falar".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.