Mateus 23
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Kanu-kene Yesos-ni yambu máku turingima kene, yu lumbili anduli yima kene, ung nimba sipa kene nimba mele:
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjilimele yima kene, Perisi-yima kene, enini Moses-ni ung-manimanga puluma ung-bo tonjupa mani sirim mele yandupa ung-bo tonjuku mani silimele.
2 Ele disse:
3 Akiliinga, yi kanuma-ni eni ung-bo tonjuku mani silimelema pali mimi-siku piliiku teangi, akiliinga-pe yi kanuma-ni mani silimele mele yi kanuma eni-enini piliiku liiku naa telemeláliinga yi kanuma enini ulu telemelema manda leku naa teai.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Yambu te-ni wale buni tili te tepa mimi tepa kene yambu te ‘mipili.’ nimba ola liipa bulu-mingina menjilimú mele ⸤aku-siku yi kanuma-ni yambumandu ung-mani siku “I-siku i-siku teai.” niku⸥ buni silimele akiliinga-pe laye-kolte kepe ‘Liipu tapunjupu meamili.’ naa nilimele.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 “Yi kanuma-ni ulu telemelema ‘we teamili.’ niku naa telemele. ‘Yambuma-ni oliu kanuku kene ‘molku konjulemele.’ niku kanangi.’ niku uluma telemele. Pulu Yili-nga ung-manima molemú pepá te kumu toku mai-ombelena mola kína ka tungíndu ‘Yambuma aima kanangi.’ niku kumu aima lakuku toku, eninga wale-pakulimanga ka moku toku munjingíndu ka sulu kaí mare auli-teku moku toku monjulemele.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Yambuma-ni langi noku yambumandu “Wasie namili wai.” nilimele kene yi kanuma oku kene yi-aulimanga polu kumbina ‘oliu molamili.’ niku numanu siku molemeleko. Yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuna lkundu puku kene mania mulungíndu yi-aulima molemele polu kaí akuna ‘molamili.’ niku kumbina puku polu akuna numanu siku molemeleko.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Yambuma máku toku molemele koleana andungíndu mong-keng leku ‘We-yambuma-ni oliu kanuku kape niangi.’ niku piliiku kene numanu siku piliiku anduku molemeleko. Yambuma-ni eninindu ‘Rapai’ nilimele kene aima numanu silimeleko.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 “⸤Yi kanuma-ni aku telemele⸥ akiliinga-pe eninga nukuli yi auli tiluele mindi molemú, eni pali anginipili molemeláliinga yambuma-ni “eni oliunga Rapaima.” naa niangi.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Eninga Lapa tiluele mindi molemú, akili mulú-koleana molemú, akiliinga mana-yambu te-ndu ⸤‘oliunga yi-auliele’ niku⸥ “Tata” naa niai.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Pulu Yili-ni “Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele mindi eninga nukuli yi-auliele molemáliinga yambuma-ni enindu ⸤‘oliu nokulemú yili’⸥ niku “Yi-Auliele” naa-ko niangi.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 — ausente —
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 — ausente —
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 ⸤Yu lumbili andúlimandu ung nimba kelepa kene Yesos-ni Juda-yambumanga yi-auli muluringmandu nimba mele⸥: “Eni Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene, Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Eni yambuma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú mulú-koleana pungí pulimelé keri-puléle pipi silimele. Eni-enini lkundu naa pulimelé; yambu lupama pungí telemele kene kupulanumele pipi siku “Mólu.” nilimeleko.
13 — Ai de vocês,
14 “(Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Eni ambu-wayema liiku lu siku eninga lkuma wa liiku, eni ‘Yambuma kanangi.’ niku Pulu Yili-kene popu tungíndu ungma sulu teku we niku angiliimili, akiliinga kot enale wendu ombá kene eni-kene buni auli-tepa pemba.)
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! ‘Yambu tilu mindi kepe numanu topele topa oliu lumbili andumba kene kapula.’ niku ma-koleamanga kimbu kambiliiku kolea sulumanga puku, numú-kusa sipimanga andolemele akiliinga-pe penga yambu te sika eni nilimele ungma piliipa liipa numanu topele topa lumbili andolemú kene yambu kanili tepa kis-silimú mele aima ola-kilia, eni teku kis-silimele mele mania-kilia, akiliinga yu tepi-koleana aima sika pumba kupulanumele akisinjilimele.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 “Eni mong kis lílima-ni “⸤Mong kis lili⸥ yambuma kupulanumele liipu ora samili.” nilimele yima eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni yambuma mani siku kene niku mele: “Yambu te-ni mi lembandu ‘lku-tembollale’ bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene pe “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene ulu te mólu. Akiliinga-pe yambu te-ni mi lembandu “lku-tembolluna kopungu kanjuring ku-gollale” bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene pe “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene kapula naa temba. Yu sika kamu tipili.” nilimele.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Eni sundupa sili-pili mong kis lili yima! Méle nambulka mélale olandupaye? Ku-gollu akili méle olandupale mola Pulu Yili molemú lku-tambollale-ni ku-gollu makó topa ‘Pulu Yili-nga’ nimba kake tenjilimú lkuli olandupaye?
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 “Eni ung te wasie yambuma mani siku kene niku mele: “Yambu te-ni mi lembandu ‘Pulu Yili popu toku mélema kalemele polale’ bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene penga “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene ulu te mólu. Akiliinga-pe yambu te-ni mi lembandu “polu akuna ola méle te singéle” bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene penga “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene kapula naa temba. Yu sika kamu tipili.” nilimele.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Eni mong kis lili yima! Méle nambulka mélale olandupaye? Poluna ola ‘Pulu Yili popu toku kalonjangi.’ niku silimele mélale olandupale mola polale-ni méle kanuma makó topa ‘Pulu Yili-nga’ nimba kake tenjilimú polale olandupaye?
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 “Akiliinga, yambu te-ni mi lembandu ‘Pulu Yili popu toku mélema kalemele polale’ bi lemba kene méle poluna ola lemba mélale kepe bi lepa mi lemba.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Aku-sipako yambu te-ni mi lembandu ‘lku-tembollale’ bi lemba kene lku-tembollale kene akuna sukundu molemú yili kene bi lepa mi lemba.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Yambu te-ni mi lembandu ‘mulú-koleale’ bi lemba kene Pulu Yili yi nuim kingele molupa kolea nokumbandu molemú polale kepe polu akuna ola molemú yili kepe bi lepa mi lembako.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene, Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni ‘sika ungma nikimulu.’ niku gólu toku topele-mapele tuli yima! Langi kalungíndu ‘sungu tipili.’ niku eninga puniena méle kelú lupa-lupa pelemúmanga mare liiku langina mundulimele akumanga mare meku kene ung-mani te pelemále piliiku kambu toku “rurepunga tale” niku nosulimelemanga “tilu tilu Pulu Yili-nga” niku wendu liiku yunu silimele. Aku telemele akiliinga-pe ung-mani tondulu ola-kilia mare munduku kelku naa piliiku telemele. ‘Yambuma apuruku yambu-aulima liiku tapunjuku yambu-kísima teku kis-siku naa teku, yambuma naa apuruku pali kondu kolku, Pulu Yili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku “Temulú.” nilimele mele sumbi-siku teku molku, aku teangi.’ nimba pelemú ung-manimandu niker. Ung-mani wema piliiku telemelema munduku naa kelku ‘mare naa telemele’ niker akuma pali telkemelanje kapula.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Eni mong kis lílima-ni “⸤Mong kis lili⸥ yambuma kupulanumele liipu ora samili.” nilimele yima, eni ⸤ung-mani wema tondulu munduku piliiku liiku teku, ung-mani tonduluma naa piliiku telemele, aku telemele mele ung-eku topu niambu:⸥ Langi nungíndu méle wallú lopalu mola lumú te langina pelemú kanuku kene ‘Naa namili.’ niku wendu liiku mundulimele, akiliinga-pe kung-kao te langina pelemú kene naa kanuku we liiku toku pengí mundulimele.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Pllet kapmanga ulsukundu lumaye toku konjulemele akiliinga-pe akumanga sukundu langi pelemúma eni tondulu munduku wa liiku, eni-enini waka kolku eni-enini numanu kimbu-siku liilimele uluma.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Eni mong kis lili Perisi-yima! Pllet kapmanga sukundu lumaye tungí kene ulsukundu kepe kake temba.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! ‘Yambu-ónu-koleale kanuku kaí piliangi.’ niku olakundu kopungu kake tiliele kanjilimele mele eni aku-sílima mele molemele. Yambu-ónu-koleama sika ulsukundu kaí lelemú kanolemele akiliinga-pe sukundu yambu kulúlimanga ombelema kene méle purúlima kene peka topa pelemú.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Eni aku-siku mele molemele. Yambuma-ni eninga kalkundu kanuku kene ‘Eni yi sumbi-nílima’ niku piliilimili akiliinga-pe eninga numanuna sukundu gólu tuli uluma kene ulu-pulu-kísima kene mindi si nimba pelemú.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma piliiku yandu yambuma niku sili yima kolemele kene eninga ónu telemele koleama teku mimi teku, sumbi-nili yambumanga ónu-koleama au silimele.
29 — Ai de vocês,
30 Aku teku kene eni niku mele: “Oliu oliunga anda-kolepalima-kene molkemelanje enini Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima toku kunjuring kene oliunga anda-kolepali naa liipu tapunjupu enini naa tolkemela.” nilimele.
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Aku nilimeláliinga ‘Yi kanuma toku kunjuring yambuma-ni kalku liiring yima molemulu.’ niku eni-enini liiku ora silimele.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Aku lem kapula eninga anda-kolepalima-ni ui pulu monjuku teku kis-siring mele eni kamu teai.
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 “⸤Yambu nomba kunjuli⸥ wambiyema! Eni gólu topa yambuma tepa kis-sili wambiyelenga walúma! Pulu Yili-ni enindu “Teku kis-siringeliinga tepi-koleana pai.” nimbá kene eni kapula takara toku pungí kupulanum te lembaye?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Akiliinga, na-ni Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba simbama piliiku yambuma niku singí yima kene, piliipa kungnjuli pemba yima kene, mani singí yima kene, eni molemelena liipu mundukur. Yi akumanga mare toku konjuku, mare ‘kolangi.’ niku unji-perana toku uk toku panjiku, mare eni máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga meku puku ka-pulsa-ni toku, koleamanga ‘tamili.’ niku pulú siku aeleku lumbili pungí.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Aku tingéliinga ui-pulu-pulu ⸤Pulu Yili-ni mulú-masele tirim kene⸥ kepe yandupa ekupu kepe yambu sumbi-nílima toku kunjuringeliinga ulu bunima eni ⸤Juda-yambumanga yi-aulima⸥-kene pemba. ⸤Pulu Yili-nga bukna⸥ ui-pulu-pulu sumbi-nili yi Eboll kene, yandupa muluring yambu sumbi-nílima kene, yandupa ⸤Pulu Yili-nga bukele pora nilimú akuna⸥ Berekia-málu Sekaraya kene toku kunjuring akumanga pali ulu-bunima eni-kene pemba. Sekaraya akili Pulu Yili-nga lku-sulumina lirim lkuli kene Pulu Yili popu toku mélema kaluring polale kene ai-suku-singina toku kunjuring kanili.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Na-ni aima sika enindu niker: “Ui teku kis-siring ulumanga pali ulu-bunima yambu ekupu molkumele ima-kene pemba.” niker.” ⸤nirim.⸥
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 ⸤Aku nimba kene Yesos-ni Jerusallem muluring yambuma kondu kolupa akilindu ung te nimba kene nimba mele:⸥
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Akiliinga piliai! ⸤Ele-túma-ni eni tungí ungí kene Pulu Yili-ni alsupa eni naa nokupa naa liipa tapunjupa tepa liimbaliinga⸥ ele-túma-ni oku sika toku munduku eninga koleale kene eninga lku-tembollale kene kamu toku kalungéliinga eni ku pingí.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Akiliinga na-ni eni ung te wasie nimbu siker: “Eni ⸤Jerusallem-yambuma⸥, eni nandu
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.