Mateus 23

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Kanu-kene Yesos-ni yambu máku turingima kene, yu lumbili anduli yima kene, ung nimba sipa kene nimba mele:
1 Então falou Jesus às multidões e aos seus discípulos, dizendo:
2 “Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjilimele yima kene, Perisi-yima kene, enini Moses-ni ung-manimanga puluma ung-bo tonjupa mani sirim mele yandupa ung-bo tonjuku mani silimele.
2 Na cadeira de Moisés se assentam os escribas e fariseus.
3 Akiliinga, yi kanuma-ni eni ung-bo tonjuku mani silimelema pali mimi-siku piliiku teangi, akiliinga-pe yi kanuma-ni mani silimele mele yi kanuma eni-enini piliiku liiku naa telemeláliinga yi kanuma enini ulu telemelema manda leku naa teai.
3 Portanto, tudo o que vos disserem, isso fazei e observai; mas não façais conforme as suas obras; porque dizem e não praticam.
4 Yambu te-ni wale buni tili te tepa mimi tepa kene yambu te ‘mipili.’ nimba ola liipa bulu-mingina menjilimú mele ⸤aku-siku yi kanuma-ni yambumandu ung-mani siku “I-siku i-siku teai.” niku⸥ buni silimele akiliinga-pe laye-kolte kepe ‘Liipu tapunjupu meamili.’ naa nilimele.
4 Pois atam fardos pesados e difíceis de suportar, e os põem aos ombros dos homens; mas eles mesmos nem com o dedo querem movê-los.
5 “Yi kanuma-ni ulu telemelema ‘we teamili.’ niku naa telemele. ‘Yambuma-ni oliu kanuku kene ‘molku konjulemele.’ niku kanangi.’ niku uluma telemele. Pulu Yili-nga ung-manima molemú pepá te kumu toku mai-ombelena mola kína ka tungíndu ‘Yambuma aima kanangi.’ niku kumu aima lakuku toku, eninga wale-pakulimanga ka moku toku munjingíndu ka sulu kaí mare auli-teku moku toku monjulemele.
5 Todas as suas obras eles fazem a fim de serem vistos pelos homens; pois alargam os seus filactérios, e aumentam as franjas dos seus mantos;
6 Yambuma-ni langi noku yambumandu “Wasie namili wai.” nilimele kene yi kanuma oku kene yi-aulimanga polu kumbina ‘oliu molamili.’ niku numanu siku molemeleko. Yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkuna lkundu puku kene mania mulungíndu yi-aulima molemele polu kaí akuna ‘molamili.’ niku kumbina puku polu akuna numanu siku molemeleko.
6 gostam do primeiro lugar nos banquetes, das primeiras cadeiras nas sinagogas,
7 Yambuma máku toku molemele koleana andungíndu mong-keng leku ‘We-yambuma-ni oliu kanuku kape niangi.’ niku piliiku kene numanu siku piliiku anduku molemeleko. Yambuma-ni eninindu ‘Rapai’ nilimele kene aima numanu silimeleko.
7 das saudações nas praças, e de serem chamados pelos homens: Rabi.
8 “⸤Yi kanuma-ni aku telemele⸥ akiliinga-pe eninga nukuli yi auli tiluele mindi molemú, eni pali anginipili molemeláliinga yambuma-ni “eni oliunga Rapaima.” naa niangi.
8 Vós, porém, não queirais ser chamados Rabi; porque um só é o vosso Mestre, e todos vós sois irmãos.
9 Eninga Lapa tiluele mindi molemú, akili mulú-koleana molemú, akiliinga mana-yambu te-ndu ⸤‘oliunga yi-auliele’ niku⸥ “Tata” naa niai.
9 E a ninguém sobre a terra chameis vosso pai; porque um só é o vosso Pai, aquele que está nos céus.
10 Pulu Yili-ni “Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele mindi eninga nukuli yi-auliele molemáliinga yambuma-ni enindu ⸤‘oliu nokulemú yili’⸥ niku “Yi-Auliele” naa-ko niangi.
10 Nem queirais ser chamados guias; porque um só é o vosso Guia, que é o Cristo.
11 — ausente —
11 Mas o maior dentre vós há de ser vosso servo.
12 — ausente —
12 Qualquer, pois, que a si mesmo se exaltar, será humilhado; e qualquer que a si mesmo se humilhar, será exaltado.
13 ⸤Yu lumbili andúlimandu ung nimba kelepa kene Yesos-ni Juda-yambumanga yi-auli muluringmandu nimba mele⸥: “Eni Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene, Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Eni yambuma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú mulú-koleana pungí pulimelé keri-puléle pipi silimele. Eni-enini lkundu naa pulimelé; yambu lupama pungí telemele kene kupulanumele pipi siku “Mólu.” nilimeleko.
13 Mas ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! porque fechais aos homens o reino dos céus; pois nem vós entrais, nem aos que entrariam permitis entrar.
14 “(Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Eni ambu-wayema liiku lu siku eninga lkuma wa liiku, eni ‘Yambuma kanangi.’ niku Pulu Yili-kene popu tungíndu ungma sulu teku we niku angiliimili, akiliinga kot enale wendu ombá kene eni-kene buni auli-tepa pemba.)
14 {Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! porque devorais as casas das viúvas e sob pretexto fazeis longas orações; por isso recebereis maior condenação.}
15 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! ‘Yambu tilu mindi kepe numanu topele topa oliu lumbili andumba kene kapula.’ niku ma-koleamanga kimbu kambiliiku kolea sulumanga puku, numú-kusa sipimanga andolemele akiliinga-pe penga yambu te sika eni nilimele ungma piliipa liipa numanu topele topa lumbili andolemú kene yambu kanili tepa kis-silimú mele aima ola-kilia, eni teku kis-silimele mele mania-kilia, akiliinga yu tepi-koleana aima sika pumba kupulanumele akisinjilimele.
15 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! porque percorreis o mar e a terra para fazer um prosélito; e, depois de o terdes feito, o tornais duas vezes mais filho do inferno do que vós.
16 “Eni mong kis lílima-ni “⸤Mong kis lili⸥ yambuma kupulanumele liipu ora samili.” nilimele yima eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni yambuma mani siku kene niku mele: “Yambu te-ni mi lembandu ‘lku-tembollale’ bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene pe “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene ulu te mólu. Akiliinga-pe yambu te-ni mi lembandu “lku-tembolluna kopungu kanjuring ku-gollale” bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene pe “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene kapula naa temba. Yu sika kamu tipili.” nilimele.
16 Ai de vós, guias cegos! que dizeis: Quem jurar pelo ouro do santuário, esse fica obrigado ao que jurou.
17 Eni sundupa sili-pili mong kis lili yima! Méle nambulka mélale olandupaye? Ku-gollu akili méle olandupale mola Pulu Yili molemú lku-tambollale-ni ku-gollu makó topa ‘Pulu Yili-nga’ nimba kake tenjilimú lkuli olandupaye?
17 Insensatos e cegos! Pois qual é o maior; o ouro, ou o santuário que santifica o ouro?
18 “Eni ung te wasie yambuma mani siku kene niku mele: “Yambu te-ni mi lembandu ‘Pulu Yili popu toku mélema kalemele polale’ bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene penga “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene ulu te mólu. Akiliinga-pe yambu te-ni mi lembandu “polu akuna ola méle te singéle” bi lepa “Aima sika tembu.” nimba kene penga “Tembu.” nimba panjimba mele naa temba kene kapula naa temba. Yu sika kamu tipili.” nilimele.
18 E: Quem jurar pelo altar, isso nada é; mas quem jurar pela oferta que está sobre o altar, esse fica obrigado ao que jurou.
19 Eni mong kis lili yima! Méle nambulka mélale olandupaye? Poluna ola ‘Pulu Yili popu toku kalonjangi.’ niku silimele mélale olandupale mola polale-ni méle kanuma makó topa ‘Pulu Yili-nga’ nimba kake tenjilimú polale olandupaye?
19 Cegos! Pois qual é maior: a oferta, ou o altar que santifica a oferta?
20 “Akiliinga, yambu te-ni mi lembandu ‘Pulu Yili popu toku mélema kalemele polale’ bi lemba kene méle poluna ola lemba mélale kepe bi lepa mi lemba.
20 Portanto, quem jurar pelo altar jura por ele e por tudo quanto sobre ele está;
21 Aku-sipako yambu te-ni mi lembandu ‘lku-tembollale’ bi lemba kene lku-tembollale kene akuna sukundu molemú yili kene bi lepa mi lemba.
21 e quem jurar pelo santuário jura por ele e por aquele que nele habita;
22 Yambu te-ni mi lembandu ‘mulú-koleale’ bi lemba kene Pulu Yili yi nuim kingele molupa kolea nokumbandu molemú polale kepe polu akuna ola molemú yili kepe bi lepa mi lembako.
22 e quem jurar pelo céu jura pelo trono de Deus e por aquele que nele está assentado.
23 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene, Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni ‘sika ungma nikimulu.’ niku gólu toku topele-mapele tuli yima! Langi kalungíndu ‘sungu tipili.’ niku eninga puniena méle kelú lupa-lupa pelemúmanga mare liiku langina mundulimele akumanga mare meku kene ung-mani te pelemále piliiku kambu toku “rurepunga tale” niku nosulimelemanga “tilu tilu Pulu Yili-nga” niku wendu liiku yunu silimele. Aku telemele akiliinga-pe ung-mani tondulu ola-kilia mare munduku kelku naa piliiku telemele. ‘Yambuma apuruku yambu-aulima liiku tapunjuku yambu-kísima teku kis-siku naa teku, yambuma naa apuruku pali kondu kolku, Pulu Yili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku “Temulú.” nilimele mele sumbi-siku teku molku, aku teangi.’ nimba pelemú ung-manimandu niker. Ung-mani wema piliiku telemelema munduku naa kelku ‘mare naa telemele’ niker akuma pali telkemelanje kapula.
23 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! porque dais o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, e tendes omitido o que há de mais importante na lei, a saber, a justiça, a misericórdia e a fé; estas coisas, porém, devíeis fazer, sem omitir aquelas.
24 Eni mong kis lílima-ni “⸤Mong kis lili⸥ yambuma kupulanumele liipu ora samili.” nilimele yima, eni ⸤ung-mani wema tondulu munduku piliiku liiku teku, ung-mani tonduluma naa piliiku telemele, aku telemele mele ung-eku topu niambu:⸥ Langi nungíndu méle wallú lopalu mola lumú te langina pelemú kanuku kene ‘Naa namili.’ niku wendu liiku mundulimele, akiliinga-pe kung-kao te langina pelemú kene naa kanuku we liiku toku pengí mundulimele.
24 Guias cegos! que coais um mosquito, e engolis um camelo.
25 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Pllet kapmanga ulsukundu lumaye toku konjulemele akiliinga-pe akumanga sukundu langi pelemúma eni tondulu munduku wa liiku, eni-enini waka kolku eni-enini numanu kimbu-siku liilimele uluma.
25 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! porque limpais o exterior do copo e do prato, mas por dentro estão cheios de rapina e de intemperança.
26 Eni mong kis lili Perisi-yima! Pllet kapmanga sukundu lumaye tungí kene ulsukundu kepe kake temba.
26 Fariseu cego! limpa primeiro o interior do copo, para que também o exterior se torne limpo.
27 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene, eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! ‘Yambu-ónu-koleale kanuku kaí piliangi.’ niku olakundu kopungu kake tiliele kanjilimele mele eni aku-sílima mele molemele. Yambu-ónu-koleama sika ulsukundu kaí lelemú kanolemele akiliinga-pe sukundu yambu kulúlimanga ombelema kene méle purúlima kene peka topa pelemú.
27 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! porque sois semelhantes aos sepulcros caiados, que por fora realmente parecem formosos, mas por dentro estão cheios de ossos e de toda imundícia.
28 Eni aku-siku mele molemele. Yambuma-ni eninga kalkundu kanuku kene ‘Eni yi sumbi-nílima’ niku piliilimili akiliinga-pe eninga numanuna sukundu gólu tuli uluma kene ulu-pulu-kísima kene mindi si nimba pelemú.
28 Assim também vós exteriormente pareceis justos aos homens, mas por dentro estais cheios de hipocrisia e de iniqüidade.
29 “Eni ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tonjuku mani silimele yima kene Perisi-yima kene eni mindili noku aima molku kis-singí! Eni topele-mapele tuli yima! Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma piliiku yandu yambuma niku sili yima kolemele kene eninga ónu telemele koleama teku mimi teku, sumbi-nili yambumanga ónu-koleama au silimele.
29 Ai de vós, escribas e fariseus, hipócritas! porque edificais os sepulcros dos profetas e adornais os monumentos dos justos,
30 Aku teku kene eni niku mele: “Oliu oliunga anda-kolepalima-kene molkemelanje enini Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima toku kunjuring kene oliunga anda-kolepali naa liipu tapunjupu enini naa tolkemela.” nilimele.
30 e dizeis: Se tivéssemos vivido nos dias de nossos pais, não teríamos sido cúmplices no derramar o sangue dos profetas.
31 Aku nilimeláliinga ‘Yi kanuma toku kunjuring yambuma-ni kalku liiring yima molemulu.’ niku eni-enini liiku ora silimele.
31 Assim, vós testemunhais contra vós mesmos que sois filhos daqueles que mataram os profetas.
32 Aku lem kapula eninga anda-kolepalima-ni ui pulu monjuku teku kis-siring mele eni kamu teai.
32 Enchei vós, pois, a medida de vossos pais.
33 “⸤Yambu nomba kunjuli⸥ wambiyema! Eni gólu topa yambuma tepa kis-sili wambiyelenga walúma! Pulu Yili-ni enindu “Teku kis-siringeliinga tepi-koleana pai.” nimbá kene eni kapula takara toku pungí kupulanum te lembaye?
33 Serpentes, raça de víboras! como escapareis da condenação do inferno?
34 Akiliinga, na-ni Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba simbama piliiku yambuma niku singí yima kene, piliipa kungnjuli pemba yima kene, mani singí yima kene, eni molemelena liipu mundukur. Yi akumanga mare toku konjuku, mare ‘kolangi.’ niku unji-perana toku uk toku panjiku, mare eni máku toku Pulu Yili-nga ungele piliilimili lkumanga meku puku ka-pulsa-ni toku, koleamanga ‘tamili.’ niku pulú siku aeleku lumbili pungí.
34 Portanto, eis que eu vos envio profetas, sábios e escribas: e a uns deles matareis e crucificareis; e a outros os perseguireis de cidade em cidade;
35 Aku tingéliinga ui-pulu-pulu ⸤Pulu Yili-ni mulú-masele tirim kene⸥ kepe yandupa ekupu kepe yambu sumbi-nílima toku kunjuringeliinga ulu bunima eni ⸤Juda-yambumanga yi-aulima⸥-kene pemba. ⸤Pulu Yili-nga bukna⸥ ui-pulu-pulu sumbi-nili yi Eboll kene, yandupa muluring yambu sumbi-nílima kene, yandupa ⸤Pulu Yili-nga bukele pora nilimú akuna⸥ Berekia-málu Sekaraya kene toku kunjuring akumanga pali ulu-bunima eni-kene pemba. Sekaraya akili Pulu Yili-nga lku-sulumina lirim lkuli kene Pulu Yili popu toku mélema kaluring polale kene ai-suku-singina toku kunjuring kanili.
35 para que sobre vós caia todo o sangue justo, que foi derramado sobre a terra, desde o sangue de Abel, o justo, até o sangue de Zacarias, filho de Baraquias, que mataste entre o santuário e o altar.
36 Na-ni aima sika enindu niker: “Ui teku kis-siring ulumanga pali ulu-bunima yambu ekupu molkumele ima-kene pemba.” niker.” ⸤nirim.⸥
36 Em verdade vos digo que todas essas coisas hão de vir sobre esta geração.
37 ⸤Aku nimba kene Yesos-ni Jerusallem muluring yambuma kondu kolupa akilindu ung te nimba kene nimba mele:⸥
37 Jerusalém, Jerusalém, que matas os profetas, apedrejas os que a ti são enviados! quantas vezes quis eu ajuntar os teus filhos, como a galinha ajunta os seus pintos debaixo das asas, e não o quiseste!
38 Akiliinga piliai! ⸤Ele-túma-ni eni tungí ungí kene Pulu Yili-ni alsupa eni naa nokupa naa liipa tapunjupa tepa liimbaliinga⸥ ele-túma-ni oku sika toku munduku eninga koleale kene eninga lku-tembollale kene kamu toku kalungéliinga eni ku pingí.
38 Eis aí abandonada vos é a vossa casa.
39 Akiliinga na-ni eni ung te wasie nimbu siker: “Eni ⸤Jerusallem-yambuma⸥, eni nandu
39 Pois eu vos declaro que desde agora de modo nenhum me vereis, até que digais: Bendito aquele que vem em nome do Senhor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.