Mateus 20

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 ⸤Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu ung te wasie nimba mele:⸥
1 Jesus disse:
2 “Kongun teangi.” nimba liirim yimandu nimba mele: “Ekupu tingí enaliinga eni ku-moni ten kina ten kina nimbu méle kalombu.” nirim kene
2 Ele combinou com eles o salário de costume, isto é, uma moeda de prata por dia, e mandou que fossem trabalhar na sua plantação.
3 Penga, ipulam-ui nain killok mele tirim kene, yunu kelepa yambuma máku turing koleana pupa yi mare akuna we angiliiring kanupa kene
3 Às nove horas, saiu outra vez, foi até a praça do mercado e viu ali alguns homens que não estavam fazendo nada.
4 eninindu nimba mele: “Eni kepe ⸤nanga⸥ unji-waen puniena kongun tenjangi pai. Penga na-ni eni ku-moni kapula-mele kalombu.” nirim
4 Então disse: “Vão vocês também trabalhar na minha plantação de uvas, e eu pagarei o que for justo.”
5 kene enini puring.
5 — E eles foram. Ao meio-dia e às três horas da tarde o dono da plantação fez a mesma coisa com outros trabalhadores.
6 Ipinjali ena paip-killok mele kene ⸤alsupa⸥ pupa yi mare we angiliiring-na kanupa kene eninindu nimba mele: “Enaliinga pali kongun naa teku ya ilinga nambimuna we angiliimiliye?” nirim.
6 Eram quase cinco horas da tarde quando ele voltou à praça. Viu outros homens que ainda estavam ali e perguntou: “Por que vocês estão o dia todo aqui sem fazer nada?”
7 Enini yunundu niku mele: “Yi te-ni oliu kongununa naa líímu-na we angiliimulu.” niring.
7 — “É porque ninguém nos contratou!” — responderam eles.
8 Ena pora nirim kene unji-waen punie pulu yili-ni yunga kongun nukuli yilindu nimba mele: “Kongun tekemele yima ‘sukundu wai.’ nikunu eni kongun tíngeliinga méle kalonindu aima aeleku úngi yima pulu monjuku méle kalulsiliiku puku, kumbi-leku úngi yima aima aeleku méle kalui.” nirim.
8 — No fim do dia, ele disse ao administrador: “Chame os trabalhadores e faça o pagamento, começando com os que foram contratados por último e terminando pelos primeiros.”
9 ⸤Aku nirim kene⸥ ipinjali ten killok mele tirim kene “Kongun tenjangi.” nimba liirim yima ⸤kumbi-leku⸥ oku ten-kina ten-kina nimba sirim liiring.
9 — Os homens que começaram a trabalhar às cinco horas da tarde receberam uma moeda de prata cada um.
10 Aeleku oku kongun tinjiring yima ku-moni aku-siku liiring kanuku kene kumbi-leku oku kongun tinjiring yima oku kene ‘Oliu ku-moni olandupa mele liimulú.’ niku piliiring akiliinga-pe enini ten-kina ten-kina nimba sirim liiringko.
10 Então os primeiros que tinham sido contratados pensaram que iam receber mais; porém eles também receberam uma moeda de prata cada um.
11 Liiku kene enini punie pulu yilindu ung-mura teku kene niku mele:
11 Pegaram o dinheiro e começaram a resmungar contra o patrão,
12 “Aeleku úngi yima ena-mong tilu mindi kongun tíngi, oliu ipulam-ui ombu kongun auli-tepu tímulu, ena auli te-ni oliu aima num kanili, akiliinga-pe enini kene oliu kene ku-moni kapula-kapula teku sikenele, kapula naa tekem.” niring.
12 dizendo: “Estes homens que foram contratados por último trabalharam somente uma hora, mas nós aguentamos o dia todo debaixo deste sol quente. No entanto, o pagamento deles foi igual ao nosso!”
13 Yu-ni eninga yi te-ndu pundu topa nimba mele: “Kangale, na-ni nu tepu kis naa siker. “Ten-kina simbu.” nindu kene “Kapula.” ninu kanili.
13 — Aí o dono disse a um deles: “Escute, amigo! Eu não fui injusto com você. Você não concordou em trabalhar o dia todo por uma moeda de prata?
14 Ku sikerale liiku mekunu pui. Nanga numanale-ni mindi piliipu kene aelepa um yili kepe nu siker mele yu aku-sipu sindu.
14 Pegue o seu pagamento e vá embora. Pois eu quero dar a este homem, que foi contratado por último, o mesmo que dei a você.
15 Nanga nosiliu mélemanga numanale-ni piliipu kene kapula naa tembuye? Mola penga úngi yima ku-moni auli-tepu síndeliinga nu numanu kis piliikunuye?” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
15 Por acaso não tenho o direito de fazer o que quero com o meu próprio dinheiro? Ou você está com inveja somente porque fui bom para ele?”
16 ⸤Ung-eku akili topa pora sipa kene ung-ekaliinga pulele kamu nimba mele:⸥ “Aku-sipako, aeleku ungí yambuma ⸤Pulu Yili-ni nokulemú talapena sukundu⸥ kumbi-leku pungí; kumbi-leku ungí yambuma aeleku pungí.” nirim.
16 E Jesus terminou, dizendo:
17 Kanu-kene Yesos kolea-auli Jerusallem pumba purum kene yunga lumbili anduli yi engkaki-rurepu akuka ‘na kene enini kene oliuliu molamili.’ nimba enini liipa anju memba pupa kene eninindu nimba mele:
17 Quando Jesus estava subindo para Jerusalém, chamou os discípulos para um lado e falou com eles em particular, enquanto caminhavam. Ele disse:
18 “Piliai. Oliu Jerusallem pumulú pukumulu. Akuna pumulú kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yi te-ni ‘Tangi.’ nimba Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku mani siku ung-bo tonjilimele yima kene, liipa simba. Kanu-kene enini yu kot tenjiku ‘Yu kulupili tangi.’ niku kene
18 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
19 Juda-yi naa molemele yima liiku singí. Kanu-kene yi kanuma-ni yu ung-taka tonjuku, ka-pulsa-ni toku, ‘Yu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingí. Kolupa kene sumbulu yupuku-sipaliinga Pulu Yili-ni yunundu ‘Lomburuku ola mului.’ nimbá.” nirim.
19 e o entregarão aos não judeus. Estes vão zombar dele, bater nele e crucificá-lo; mas no terceiro dia ele será ressuscitado.
20 Penga-mele, Seperi-málu Jemis kene Jon-selenga anum Yesos mulurumna omba koporungu langupa nimba mele: “‘Nu ulu te teani.’ nimbu mawa tembu okur.” nirim kene
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu chegou com os seus filhos perto de Jesus, curvou-se e pediu a ele um favor.
21 Yesos-ni ambalendu nimba mele: “Nambulka ulu te ‘na-ni tenjambu.’ niku nikinuye?” nirim.
21 — O que é que você quer? — perguntou Jesus. Ela respondeu: — Prometa que, quando o senhor se tornar Rei, estes meus dois filhos sentarão à sua direita e à sua esquerda.
22 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Mawa tekemele mele eni piliiku naa kongnjukumele. Na nondupa no-mingina no nombále else kapula nunglíye?” nirim kene elsele-ni “Kapula nombulú.” niringli.
22 Jesus disse aos dois filhos dela: — Podemos! — responderam eles.
23 Yu-ni elselendu nimba mele: “Na no-mingina no nombále penga else aima sika nunglí akiliinga-pe na-ni else “Nanga wangu-selenga oku molangli.” nimbále kapula naa temba. Tata-ni yunu akuna mulunglí-sele kórunga makó turum.” nirim.
23 Então Jesus disse:
24 Anginingli ⸤Jemis kene Jon-seleni ‘Yesos-nga wangu-selenga molambili.’⸥ niku mawa tiringli mele piliiku kene lumbili anduli yi rurepunga tale ⸤wema-ni⸥ elsele-kene numanu kis piliiring.
24 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, ficaram zangados com os dois irmãos.
25 Kanu-kene Yesos-ni enini “Wai.” nimba kene, eninindu nimba mele: “Oliu Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-talapemanga yi-nuimima eninga yambuma tondulu munduku nokuku kongun tondulu púlima taki-taki silimele. Yi bi molemú yima eninga yambuma ‘Mindili nangi.’ niku nokolemele. Yambuma-ni eninga yi-nuimimanga ungma liiku su singí kupulanum te naa lelemú. Aku-siku telemele mele eni piliilimili kanili.
25 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
26 Akiliinga-pe ⸤we-yambumanga yi-nuimima-ni eninga yambuma tondulu munduku nokolemele mele na lumbili anduli yima⸥ eni-enini aku-siku anju-yandu naa teangi. Eninga yi te ‘Na bi lakupa mulupili. Na yi-auliele molambu.’ nimbá yi kanili aima eninga kongun tinjili yili mulupili.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
27 ‘Na eninga yi-nuimele molupu eni nokambu.’ nimbá yili aima eninga kongun kendemande tinjili yili mulupili.
27 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de vocês.
28 Aku-sipako, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kepe ‘Yambumanga yi-auliele molupu enini nokambu. Enini nanga kongun tinjili kendemande-yambuma molangi.’ nimba naa urum. ‘Yambumanga kongun tinjili kendemande-yili molupu enini tepu liipu, ulu-pulu-kisma-ni enini ka sipa nokulemú mele naa tipili kapula molangi akiliinga na yambu puleliinga nimbu pundu tonjupu nanga kangiele sipu, eninga nimbu alko topu kolunjambu.’ nimba urum.” nirim.
28 Porque até o
29 Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene enini kolea-auli Jeriko munduku kelku pungí puring kene we-yambu pulele yu lumbili puring.
29 Quando Jesus e os discípulos estavam saindo de Jericó, uma grande multidão seguia Jesus.
30 Kanu-kene mong kis lirim yi tale kupulanum alsena molkulu Yesos omba purum mele piliikulu kene yunundu tondulu nangale tokulu walsikulu kene nikulu mele: “Auliele, ⸤Yi Nuim King⸥ Depit-ni Kalupa Liirim Yili, olsu kondu kului.” niringli.
30 Dois cegos, sentados na beira do caminho, ouviram alguém dizer que ele estava passando e começaram a gritar: — Senhor,
31 Yambuma-ni elsele ung-mura teku “Ung naa nikulu táka-nikulu molale!” niring.
31 A multidão os repreendeu e mandou que calassem a boca, mas eles gritaram ainda mais: — Senhor, Filho de Davi, tenha pena de nós!
32 Yesos we angiliipa kene “Else wale.” nimba kene elselendu nimba mele: “Na-ni else nambulka tenjambu niku piliikimbiliye?” nirim kene
32 Então Jesus parou, chamou os cegos e perguntou:
33 mong kis lirim yisele-ni nikulu mele: “Auliele, ‘olsunga mongsele ‘Alsupa mong kaí lipili.’ niani.’ nimbu piliikumbulu.” niringli.
33 — Senhor, queremos poder enxergar! — responderam eles.
34 Kanu-kene Yesos-ni elsele kondu kolupa mongselenga ambulurum kene lkisipa elsengla mongsele kaí lirim, mélema kanukulu kene, Yesos lumbili puringli.
34 Jesus teve pena dos cegos e tocou nos olhos deles. No mesmo instante eles puderam ver e então seguiram Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.