Mateus 20

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 ⸤Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu ung te wasie nimba mele:⸥
1 — Porque o Reino dos Céus é semelhante a um homem, dono de terras, que saiu de madrugada para contratar trabalhadores para a sua vinha.
2 “Kongun teangi.” nimba liirim yimandu nimba mele: “Ekupu tingí enaliinga eni ku-moni ten kina ten kina nimbu méle kalombu.” nirim kene
2 E, tendo combinado com os trabalhadores o pagamento de um denário por dia, mandou-os para a vinha.
3 Penga, ipulam-ui nain killok mele tirim kene, yunu kelepa yambuma máku turing koleana pupa yi mare akuna we angiliiring kanupa kene
3 Saindo por volta de nove horas da manhã, viu, na praça, outros que estavam desocupados
4 eninindu nimba mele: “Eni kepe ⸤nanga⸥ unji-waen puniena kongun tenjangi pai. Penga na-ni eni ku-moni kapula-mele kalombu.” nirim
4 e lhes disse: “Vão vocês também trabalhar na vinha, e eu lhes pagarei o que for justo.”
5 kene enini puring.
5 Eles foram. Tendo saído de novo, perto do meio-dia e às três horas da tarde, fez a mesma coisa.
6 Ipinjali ena paip-killok mele kene ⸤alsupa⸥ pupa yi mare we angiliiring-na kanupa kene eninindu nimba mele: “Enaliinga pali kongun naa teku ya ilinga nambimuna we angiliimiliye?” nirim.
6 E, saindo por volta de cinco horas da tarde, encontrou outros que estavam desocupados e lhes perguntou: “Por que vocês ficaram desocupados o dia todo?”
7 Enini yunundu niku mele: “Yi te-ni oliu kongununa naa líímu-na we angiliimulu.” niring.
7 Eles responderam: “Porque ninguém nos contratou.” Então ele lhes disse: “Vão vocês também trabalhar na vinha.”
8 Ena pora nirim kene unji-waen punie pulu yili-ni yunga kongun nukuli yilindu nimba mele: “Kongun tekemele yima ‘sukundu wai.’ nikunu eni kongun tíngeliinga méle kalonindu aima aeleku úngi yima pulu monjuku méle kalulsiliiku puku, kumbi-leku úngi yima aima aeleku méle kalui.” nirim.
8 — Ao cair da tarde, o dono da vinha disse ao seu administrador: “Chame os trabalhadores e pague-lhes o salário, começando pelos últimos, indo até os primeiros.”
9 ⸤Aku nirim kene⸥ ipinjali ten killok mele tirim kene “Kongun tenjangi.” nimba liirim yima ⸤kumbi-leku⸥ oku ten-kina ten-kina nimba sirim liiring.
9 Chegando os que foram contratados às cinco da tarde, cada um deles recebeu um denário.
10 Aeleku oku kongun tinjiring yima ku-moni aku-siku liiring kanuku kene kumbi-leku oku kongun tinjiring yima oku kene ‘Oliu ku-moni olandupa mele liimulú.’ niku piliiring akiliinga-pe enini ten-kina ten-kina nimba sirim liiringko.
10 Ao chegarem os primeiros, pensaram que receberiam mais; porém também estes receberam um denário cada um.
11 Liiku kene enini punie pulu yilindu ung-mura teku kene niku mele:
11 Mas, tendo-o recebido, começaram a murmurar contra o dono das terras,
12 “Aeleku úngi yima ena-mong tilu mindi kongun tíngi, oliu ipulam-ui ombu kongun auli-tepu tímulu, ena auli te-ni oliu aima num kanili, akiliinga-pe enini kene oliu kene ku-moni kapula-kapula teku sikenele, kapula naa tekem.” niring.
12 dizendo: “Estes últimos trabalharam apenas uma hora, mas você os igualou a nós, que suportamos a fadiga e o calor do dia.”
13 Yu-ni eninga yi te-ndu pundu topa nimba mele: “Kangale, na-ni nu tepu kis naa siker. “Ten-kina simbu.” nindu kene “Kapula.” ninu kanili.
13 — Então o dono disse a um deles: “Amigo, não estou sendo injusto com você. Você não combinou comigo trabalhar por um denário?
14 Ku sikerale liiku mekunu pui. Nanga numanale-ni mindi piliipu kene aelepa um yili kepe nu siker mele yu aku-sipu sindu.
14 Pegue o que é seu e saia daqui. Pois quero dar a este último tanto quanto dei a você.
15 Nanga nosiliu mélemanga numanale-ni piliipu kene kapula naa tembuye? Mola penga úngi yima ku-moni auli-tepu síndeliinga nu numanu kis piliikunuye?” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
15 Será que não me é lícito fazer o que quero com o que é meu? Ou você ficou com inveja porque eu sou bom?”
16 ⸤Ung-eku akili topa pora sipa kene ung-ekaliinga pulele kamu nimba mele:⸥ “Aku-sipako, aeleku ungí yambuma ⸤Pulu Yili-ni nokulemú talapena sukundu⸥ kumbi-leku pungí; kumbi-leku ungí yambuma aeleku pungí.” nirim.
16 — Assim, os últimos serão primeiros, e os primeiros serão últimos.
17 Kanu-kene Yesos kolea-auli Jerusallem pumba purum kene yunga lumbili anduli yi engkaki-rurepu akuka ‘na kene enini kene oliuliu molamili.’ nimba enini liipa anju memba pupa kene eninindu nimba mele:
17 Estando Jesus para subir a Jerusalém, chamou os doze discípulos para um lado e, no caminho, lhes disse:
18 “Piliai. Oliu Jerusallem pumulú pukumulu. Akuna pumulú kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yi te-ni ‘Tangi.’ nimba Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku mani siku ung-bo tonjilimele yima kene, liipa simba. Kanu-kene enini yu kot tenjiku ‘Yu kulupili tangi.’ niku kene
18 — Eis que subimos para Jerusalém, e o Filho do Homem será entregue aos principais sacerdotes e aos escribas. Eles vão condená-lo à morte
19 Juda-yi naa molemele yima liiku singí. Kanu-kene yi kanuma-ni yu ung-taka tonjuku, ka-pulsa-ni toku, ‘Yu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingí. Kolupa kene sumbulu yupuku-sipaliinga Pulu Yili-ni yunundu ‘Lomburuku ola mului.’ nimbá.” nirim.
19 e entregá-lo aos gentios para ser zombado, açoitado e crucificado; mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
20 Penga-mele, Seperi-málu Jemis kene Jon-selenga anum Yesos mulurumna omba koporungu langupa nimba mele: “‘Nu ulu te teani.’ nimbu mawa tembu okur.” nirim kene
20 Então se aproximou de Jesus a mulher de Zebedeu, com seus filhos, e, adorando-o, pediu-lhe um favor.
21 Yesos-ni ambalendu nimba mele: “Nambulka ulu te ‘na-ni tenjambu.’ niku nikinuye?” nirim.
21 Jesus lhe perguntou: Ela respondeu: — Mande que, no seu reino, estes meus dois filhos se assentem um à sua direita e o outro à sua esquerda.
22 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Mawa tekemele mele eni piliiku naa kongnjukumele. Na nondupa no-mingina no nombále else kapula nunglíye?” nirim kene elsele-ni “Kapula nombulú.” niringli.
22 Mas Jesus disse: Eles responderam: — Podemos.
23 Yu-ni elselendu nimba mele: “Na no-mingina no nombále penga else aima sika nunglí akiliinga-pe na-ni else “Nanga wangu-selenga oku molangli.” nimbále kapula naa temba. Tata-ni yunu akuna mulunglí-sele kórunga makó turum.” nirim.
23 Então Jesus lhes disse:
24 Anginingli ⸤Jemis kene Jon-seleni ‘Yesos-nga wangu-selenga molambili.’⸥ niku mawa tiringli mele piliiku kene lumbili anduli yi rurepunga tale ⸤wema-ni⸥ elsele-kene numanu kis piliiring.
24 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, ficaram indignados com os dois irmãos.
25 Kanu-kene Yesos-ni enini “Wai.” nimba kene, eninindu nimba mele: “Oliu Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-talapemanga yi-nuimima eninga yambuma tondulu munduku nokuku kongun tondulu púlima taki-taki silimele. Yi bi molemú yima eninga yambuma ‘Mindili nangi.’ niku nokolemele. Yambuma-ni eninga yi-nuimimanga ungma liiku su singí kupulanum te naa lelemú. Aku-siku telemele mele eni piliilimili kanili.
25 Então Jesus, chamando-os para junto de si, disse:
26 Akiliinga-pe ⸤we-yambumanga yi-nuimima-ni eninga yambuma tondulu munduku nokolemele mele na lumbili anduli yima⸥ eni-enini aku-siku anju-yandu naa teangi. Eninga yi te ‘Na bi lakupa mulupili. Na yi-auliele molambu.’ nimbá yi kanili aima eninga kongun tinjili yili mulupili.
26 Mas entre vocês não será assim; pelo contrário, quem quiser tornar-se grande entre vocês, que se coloque a serviço dos outros;
27 ‘Na eninga yi-nuimele molupu eni nokambu.’ nimbá yili aima eninga kongun kendemande tinjili yili mulupili.
27 e quem quiser ser o primeiro entre vocês, que seja servo de vocês;
28 Aku-sipako, Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili kepe ‘Yambumanga yi-auliele molupu enini nokambu. Enini nanga kongun tinjili kendemande-yambuma molangi.’ nimba naa urum. ‘Yambumanga kongun tinjili kendemande-yili molupu enini tepu liipu, ulu-pulu-kisma-ni enini ka sipa nokulemú mele naa tipili kapula molangi akiliinga na yambu puleliinga nimbu pundu tonjupu nanga kangiele sipu, eninga nimbu alko topu kolunjambu.’ nimba urum.” nirim.
28 tal como o Filho do Homem, que não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em resgate por muitos.
29 Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene enini kolea-auli Jeriko munduku kelku pungí puring kene we-yambu pulele yu lumbili puring.
29 Saindo eles de Jericó, uma grande multidão seguia Jesus.
30 Kanu-kene mong kis lirim yi tale kupulanum alsena molkulu Yesos omba purum mele piliikulu kene yunundu tondulu nangale tokulu walsikulu kene nikulu mele: “Auliele, ⸤Yi Nuim King⸥ Depit-ni Kalupa Liirim Yili, olsu kondu kului.” niringli.
30 E eis que dois cegos, sentados à beira do caminho, tendo ouvido que Jesus passava, começaram a gritar: — Senhor, Filho de Davi, tenha compaixão de nós!
31 Yambuma-ni elsele ung-mura teku “Ung naa nikulu táka-nikulu molale!” niring.
31 Mas a multidão os repreendia para que se calassem. Eles, porém, gritavam cada vez mais: — Senhor, Filho de Davi, tenha compaixão de nós!
32 Yesos we angiliipa kene “Else wale.” nimba kene elselendu nimba mele: “Na-ni else nambulka tenjambu niku piliikimbiliye?” nirim kene
32 Jesus parou, chamou-os e perguntou:
33 mong kis lirim yisele-ni nikulu mele: “Auliele, ‘olsunga mongsele ‘Alsupa mong kaí lipili.’ niani.’ nimbu piliikumbulu.” niringli.
33 Eles responderam: — Senhor, que se abram os nossos olhos.
34 Kanu-kene Yesos-ni elsele kondu kolupa mongselenga ambulurum kene lkisipa elsengla mongsele kaí lirim, mélema kanukulu kene, Yesos lumbili puringli.
34 Profundamente compadecido, Jesus tocou nos olhos deles. E imediatamente recuperaram a vista e o seguiram.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.