Mateus 19
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Yesos-ni aku-sipa ungma nimba pora sipa kene, kolea Gallalli distrik mundupa kelepa kolea Judia distrik pupa no Jodan lumbiliipa nekendu purum.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Kanu-kene yambu pulele yu lumbili uring kene yunu-ni kuru turum yambuma tepa kaí tirim.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Perisi-yi mare yu mulurumna oku ‘Yunu nambulka nimbánje? Nimba kis-simbanje manda lepu piliamili.’ niku yu walsiku piliiku kene niku mele: “Yi te-ni yu-yunu piliipa kene yunga ambale “Kamu pui.” nimbá kene kapula temba mola aku temba kene ung-mani te liipa su simbaye?” niring.
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Yunu-ni anju pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-ni ung nirim yunga bukna molemú mele kanuku kambu naa túngiye?
4 Jesus respondeu:
5 nimba mele:
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Pulu Yili-ni aku-sipa nirimeliinga yi te ambu te liilimú kene kangiele tiluele mele molembeláliinga elsele alsuku tale mele naa molembele, elsele yambu tiluele mele molembele. Yambu tiluele molembele akiliinga Pulu Yili-ni ambu yi tale ‘Tiluele molangli.’ nilimú ambu yisele yambu te-ni kelku liiku lupa-lupa naa mundangi. Aku tíngi lem kapula naa temba.” nirim.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Aku-sipa nirim kene enini niku mele: “Aku lem Moses-ni ung-mani te sirim mele nambimuna sirimuye? Moses-ni nimba mele:
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Yesos-ni nimba mele: “Moses-ni sika aku-sipa nirim akiliinga-pe eni kara puku Pulu Yili-ni ambu yisele kapula-kapula mulunglí mele ung-mani sirimele liiku su siku naa piliiku liiringeliinga yu-ni “Aku teangi.” nirim. Akiliinga-pe ui-pulu-pulu ⸤Pulu Yili-ni mélema koela tepa mimi tirim kene⸥, ung-mani aku-sipa te naa pirim akiliinga
8 Jesus respondeu:
9 na-ni eni i-sipu nimbu siker: “Yi te-ni yunga ui liilimú ambale makurupa “Kamu pui.” nimba kene kelepa ambu te liilimú kene yi akili-ni waperanale telemú. Yili-nga ambale-ni yi te kene waperanale tímu lem kapula topa makurumba. We mólu. (“Pui.” nimba makorolemú ambale penga yi te-ni yu liilimú kene yi kanili kepe waperanale telemúko.)” niker.” nirim.
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 ⸤Yu-ni aku nirim-na piliiku kene⸥ yu lumbili anduli yima-ni yunundu niku mele: “Yi te-ni ambu liilimú kene nu-ni nikinu mele aku-siku mulunglí mele ung-mani te molemú lem yi te ambu naa liilkanje kapula.” niring.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Akiliinga-pe Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ung⸤-mani siker⸥ ili yambuma-ni pali kapula naa piliiku liingí. ⸤Pulu Yili-ni⸥ makó topa tonduluma simba yambuma mindi kapula ⸤ambuma yi naa puku yima ambu naa liiku⸥ tingí.
11 Jesus respondeu:
12 Yi mare anupili-ni melemele kene ambuma kene tiluna tapú-toku peku ulu-kísima tingí tondulu te naa pelemú. Yi mare ‘Ambuma kene tiluna naa peangi.’ niku eninga láka tonjilimele. Mare-ni eni-enini ‘Yi nuim king Pulu Yili-nga yima molupu yunga kongunuma mendepulu tenjamili.’ niku enini eni-enini mi leku ambu naa liilimele. Ung ili yambu piliiku liingí yambuma piliai.” nirim.
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Kanu-kene yambuma-ni eninga kangambulama ‘Yesos yunga kili-ni ambulupa Pulu Yili-kene eninga popu toku mawa tinjipili.’ niku yu mulurumna meku uring kanuku kene Yesos lumbili andúlima-ni ung-mura teku kene ⸤“Naa meku wai.”⸥ niring.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 ⸤“Mólu.” niring-na⸥ kanupa kene Yesos-ni nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambu-talape akili kangambula ima mele molemele akiliinga eni kangambula ima na moliuna wangi pipi siku “Mólu.” naa niai.” nirim.
14 Aí ele disse:
15 Aku nimba kene yu-ni kangambulama ⸤kondu kolupa⸥ yunga kili-ni enini tilu-tilu nimba ambulupa kene kolea kanuna mundupa kelepa purum.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Walse yi te Yesos mulurumna omba yunundu walsipa piliipa kene nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, na nambulka ulu kaiéle tembu kene kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim.
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu-ni na nambimuna ulu kaiélendu walsiku piliikunuye? Yambu tilu mindi kaí molemú. Nu-ni ‘kona molupu konjupu mindi puli ulu-pulele liimbu.’ nikunu pilíínu lem ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ⸤Moses-ni yandu nimba sirim-ma⸥ teng panjiku teku mului.” nirim.
17 Jesus respondeu:
18 Yili-ni walsipa kene nimba mele: “Ung-mani akumanga témandu nikinuye?” nimba walsurum kene Yesos-ni pundu topa nimba mele:
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 “Aminiali laniali kene teku konjuku,
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Aku nirim-na piliipa kene yi-kanguwa kanili-ni nimba mele: “Na ung-mani kanuma pali piliipu liipu tepu moliu. Pe ekupu nambulka ulu te olandupa teambuye?” nimba walsurum.
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Yesos-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Nu ‘kamu yi sumbi niliele molambu.’ nikunu pilíínu lem nu pukunu nunga méle nosulluma pali ku-moni liikunu kene, ku-moni liiníma yambu-korupama moke teku sikunu kene na lumbili ui.” nirim. “Nunga ⸤mana-⸥mélema aku tiní kene mulú-koleana nunga méle lupa-lupa kaí pulele lemba.” nirim.
21 Jesus respondeu:
22 Yi-kanguwa kanili méle aima lupa-lupa kaí pulele nosurumeliinga Yesos-ni yunundu aku nirimeliinga piliipa kene yu numanu kis panjilsiliipa anju purum.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 ⸤Aku tirimeliinga kanupa kene⸥ Yesos-ni yu lumbili andúlimandu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambu-kamakoma aima mindili siku sukundu pungí.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Enindu alsupu niker: ‘Kung-kemel akili ⸤kung aima auli te akiliinga-pe⸥ kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolse mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.’ niker.” nirim.
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Aku nirim-na piliiku kene yunga lumbili andúlima aima mini-wale munduku suru niku kene anju-yandu tombulku kene niku mele: “Aku lem mindili nolkemela kupulanum-na nae kapula wendu pupa, molupu konjumulú kupulanum-na pumbaye? Te mólunje.” niring.
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Yesos-ni enini nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Sika yambuma eni-enini kapula mólu akiliinga-pe Pulu Yili-ni kapula tenjimba. Pulu Yili yu-ni uluma pali kapula telemú. Ulu te yu-ni kapula naa temba te mólu.” nirim.
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Yu-ni aku nirim piliipa kene Pita-ni yunundu nimba mele: “⸤Pe oliu-kene nambulka ulu te wendu ombáye?⸥ Oliu oliunga mélema pali mundupu kelepu nu lumbili pulimulaliinga méle nambulka mélema liimulúye?” nirim.
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Penga ⸤Pulu Yili-ni⸥ mélema pali ‘kona pupili.’ nimbá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yunga yi nuim king polu talang tondulu púlina molupa yambuma nokumba kene, eni na lumbili andolemele yima wasie yi nuim king polu engkaki-rurepunga molku kene, Isrel-yambu talape rurepu nukungí.” niker.
28 Jesus respondeu:
29 Yambu na numanu monjuku nanga kongun tinjingíndu eninga lkuma, anginipili, kimulupili, anupili, lapalii, kangambulama, koleama, akuma munduku kelemele ⸤mele kelengí⸥ yambuma pali, ya ma-koleana aima méle pulele ola-kilia liiku kene, kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingíko.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Akiliinga-pe ekupu auli molemele yambumanga pulele penga ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana⸥ yambu-korupama mulungí; ekupu korupa pupili molemele yambuma penga yambu-aulima mulungí.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.