Mateus 19

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Yesos-ni aku-sipa ungma nimba pora sipa kene, kolea Gallalli distrik mundupa kelepa kolea Judia distrik pupa no Jodan lumbiliipa nekendu purum.
1 Tendo Jesus concluído estas palavras, partiu da Galiléia, e foi para os confins da Judéia, além do Jordão;
2 Kanu-kene yambu pulele yu lumbili uring kene yunu-ni kuru turum yambuma tepa kaí tirim.
2 e seguiram-no grandes multidões, e curou-os ali.
3 Perisi-yi mare yu mulurumna oku ‘Yunu nambulka nimbánje? Nimba kis-simbanje manda lepu piliamili.’ niku yu walsiku piliiku kene niku mele: “Yi te-ni yu-yunu piliipa kene yunga ambale “Kamu pui.” nimbá kene kapula temba mola aku temba kene ung-mani te liipa su simbaye?” niring.
3 Aproximaram-se dele alguns fariseus que o experimentavam, dizendo: É lícito ao homem repudiar sua mulher por qualquer motivo?
4 Yunu-ni anju pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-ni ung nirim yunga bukna molemú mele kanuku kambu naa túngiye?
4 Respondeu-lhe Jesus: Não tendes lido que o Criador os fez desde o princípio homem e mulher,
5 nimba mele:
5 e que ordenou: Por isso deixará o homem pai e mãe, e unir-se-á a sua mulher; e serão os dois uma só carne?
6 Pulu Yili-ni aku-sipa nirimeliinga yi te ambu te liilimú kene kangiele tiluele mele molembeláliinga elsele alsuku tale mele naa molembele, elsele yambu tiluele mele molembele. Yambu tiluele molembele akiliinga Pulu Yili-ni ambu yi tale ‘Tiluele molangli.’ nilimú ambu yisele yambu te-ni kelku liiku lupa-lupa naa mundangi. Aku tíngi lem kapula naa temba.” nirim.
6 Assim já não são mais dois, mas um só carne. Portanto o que Deus ajuntou, não o separe o homem.
7 Aku-sipa nirim kene enini niku mele: “Aku lem Moses-ni ung-mani te sirim mele nambimuna sirimuye? Moses-ni nimba mele:
7 Responderam-lhe: Então por que mandou Moisés dar-lhe carta de divórcio e repudiá-la?
8 Yesos-ni nimba mele: “Moses-ni sika aku-sipa nirim akiliinga-pe eni kara puku Pulu Yili-ni ambu yisele kapula-kapula mulunglí mele ung-mani sirimele liiku su siku naa piliiku liiringeliinga yu-ni “Aku teangi.” nirim. Akiliinga-pe ui-pulu-pulu ⸤Pulu Yili-ni mélema koela tepa mimi tirim kene⸥, ung-mani aku-sipa te naa pirim akiliinga
8 Disse-lhes ele: Pela dureza de vossos corações Moisés vos permitiu repudiar vossas mulheres; mas não foi assim desde o princípio.
9 na-ni eni i-sipu nimbu siker: “Yi te-ni yunga ui liilimú ambale makurupa “Kamu pui.” nimba kene kelepa ambu te liilimú kene yi akili-ni waperanale telemú. Yili-nga ambale-ni yi te kene waperanale tímu lem kapula topa makurumba. We mólu. (“Pui.” nimba makorolemú ambale penga yi te-ni yu liilimú kene yi kanili kepe waperanale telemúko.)” niker.” nirim.
9 Eu vos digo porém, que qualquer que repudiar sua mulher, a não ser por causa de infidelidade, e casar com outra, comete adultério; {e o que casar com a repudiada também comete adultério.}
10 ⸤Yu-ni aku nirim-na piliiku kene⸥ yu lumbili anduli yima-ni yunundu niku mele: “Yi te-ni ambu liilimú kene nu-ni nikinu mele aku-siku mulunglí mele ung-mani te molemú lem yi te ambu naa liilkanje kapula.” niring.
10 Disseram-lhe os discípulos: Se tal é a condição do homem relativamente à mulher, não convém casar.
11 Akiliinga-pe Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Ung⸤-mani siker⸥ ili yambuma-ni pali kapula naa piliiku liingí. ⸤Pulu Yili-ni⸥ makó topa tonduluma simba yambuma mindi kapula ⸤ambuma yi naa puku yima ambu naa liiku⸥ tingí.
11 Ele, porém, lhes disse: Nem todos podem aceitar esta palavra, mas somente aqueles a quem é dado.
12 Yi mare anupili-ni melemele kene ambuma kene tiluna tapú-toku peku ulu-kísima tingí tondulu te naa pelemú. Yi mare ‘Ambuma kene tiluna naa peangi.’ niku eninga láka tonjilimele. Mare-ni eni-enini ‘Yi nuim king Pulu Yili-nga yima molupu yunga kongunuma mendepulu tenjamili.’ niku enini eni-enini mi leku ambu naa liilimele. Ung ili yambu piliiku liingí yambuma piliai.” nirim.
12 Porque há eunucos que nasceram assim; e há eunucos que pelos homens foram feitos tais; e outros há que a si mesmos se fizeram eunucos por causa do reino dos céus. Quem pode aceitar isso, aceite-o.
13 Kanu-kene yambuma-ni eninga kangambulama ‘Yesos yunga kili-ni ambulupa Pulu Yili-kene eninga popu toku mawa tinjipili.’ niku yu mulurumna meku uring kanuku kene Yesos lumbili andúlima-ni ung-mura teku kene ⸤“Naa meku wai.”⸥ niring.
13 Então lhe trouxeram algumas crianças para que lhes impusesse as mãos, e orasse; mas os discípulos os repreenderam.
14 ⸤“Mólu.” niring-na⸥ kanupa kene Yesos-ni nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambu-talape akili kangambula ima mele molemele akiliinga eni kangambula ima na moliuna wangi pipi siku “Mólu.” naa niai.” nirim.
14 Jesus, porém, disse: Deixai as crianças e não as impeçais de virem a mim, porque de tais é o reino dos céus.
15 Aku nimba kene yu-ni kangambulama ⸤kondu kolupa⸥ yunga kili-ni enini tilu-tilu nimba ambulupa kene kolea kanuna mundupa kelepa purum.
15 E, depois de lhes impor as mãos, partiu dali.
16 Walse yi te Yesos mulurumna omba yunundu walsipa piliipa kene nimba mele: “Ung-Bo Tunjuliele, na nambulka ulu kaiéle tembu kene kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim.
16 E eis que se aproximou dele um jovem, e lhe disse: Mestre, que bem farei para conseguir a vida eterna?
17 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu-ni na nambimuna ulu kaiélendu walsiku piliikunuye? Yambu tilu mindi kaí molemú. Nu-ni ‘kona molupu konjupu mindi puli ulu-pulele liimbu.’ nikunu pilíínu lem ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-mani ⸤Moses-ni yandu nimba sirim-ma⸥ teng panjiku teku mului.” nirim.
17 Respondeu-lhe ele: Por que me perguntas sobre o que é bom? Um só é bom; mas se é que queres entrar na vida, guarda os mandamentos.
18 Yili-ni walsipa kene nimba mele: “Ung-mani akumanga témandu nikinuye?” nimba walsurum kene Yesos-ni pundu topa nimba mele:
18 Perguntou-lhe ele: Quais? Respondeu Jesus: Não matarás; não adulterarás; não furtarás; não dirás falso testemunho;
19 “Aminiali laniali kene teku konjuku,
19 honra a teu pai e a tua mãe; e amarás o teu próximo como a ti mesmo.
20 Aku nirim-na piliipa kene yi-kanguwa kanili-ni nimba mele: “Na ung-mani kanuma pali piliipu liipu tepu moliu. Pe ekupu nambulka ulu te olandupa teambuye?” nimba walsurum.
20 Disse-lhe o jovem: Tudo isso tenho guardado; que me falta ainda?
21 Yesos-ni yunundu pundu topa nimba mele: “Nu ‘kamu yi sumbi niliele molambu.’ nikunu pilíínu lem nu pukunu nunga méle nosulluma pali ku-moni liikunu kene, ku-moni liiníma yambu-korupama moke teku sikunu kene na lumbili ui.” nirim. “Nunga ⸤mana-⸥mélema aku tiní kene mulú-koleana nunga méle lupa-lupa kaí pulele lemba.” nirim.
21 Disse-lhe Jesus: Se queres ser perfeito, vai, vende tudo o que tens e dá-o aos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
22 Yi-kanguwa kanili méle aima lupa-lupa kaí pulele nosurumeliinga Yesos-ni yunundu aku nirimeliinga piliipa kene yu numanu kis panjilsiliipa anju purum.
22 Mas o jovem, ouvindo essa palavra, retirou-se triste; porque possuía muitos bens.
23 ⸤Aku tirimeliinga kanupa kene⸥ Yesos-ni yu lumbili andúlimandu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambu-kamakoma aima mindili siku sukundu pungí.
23 Disse então Jesus aos seus discípulos: Em verdade vos digo que um rico dificilmente entrará no reino dos céus.
24 Enindu alsupu niker: ‘Kung-kemel akili ⸤kung aima auli te akiliinga-pe⸥ kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolse mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.’ niker.” nirim.
24 E outra vez vos digo que é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
25 Aku nirim-na piliiku kene yunga lumbili andúlima aima mini-wale munduku suru niku kene anju-yandu tombulku kene niku mele: “Aku lem mindili nolkemela kupulanum-na nae kapula wendu pupa, molupu konjumulú kupulanum-na pumbaye? Te mólunje.” niring.
25 Quando os seus discípulos ouviram isso, ficaram grandemente maravilhados, e perguntaram: Quem pode, então, ser salvo?
26 Yesos-ni enini nem-nemi nimba kanupa kene nimba mele: “Sika yambuma eni-enini kapula mólu akiliinga-pe Pulu Yili-ni kapula tenjimba. Pulu Yili yu-ni uluma pali kapula telemú. Ulu te yu-ni kapula naa temba te mólu.” nirim.
26 Jesus, fixando neles o olhar, respondeu: Aos homens é isso impossível, mas a Deus tudo é possível.
27 Yu-ni aku nirim piliipa kene Pita-ni yunundu nimba mele: “⸤Pe oliu-kene nambulka ulu te wendu ombáye?⸥ Oliu oliunga mélema pali mundupu kelepu nu lumbili pulimulaliinga méle nambulka mélema liimulúye?” nirim.
27 Então Pedro, tomando a palavra, disse-lhe: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos; que recompensa, pois, teremos nós?
28 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Penga ⸤Pulu Yili-ni⸥ mélema pali ‘kona pupili.’ nimbá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yunga yi nuim king polu talang tondulu púlina molupa yambuma nokumba kene, eni na lumbili andolemele yima wasie yi nuim king polu engkaki-rurepunga molku kene, Isrel-yambu talape rurepu nukungí.” niker.
28 Ao que lhe disse Jesus: Em verdade vos digo a vós que me seguistes, que na regeneração, quando o Filho do homem se assentar no trono da sua glória, sentar-vos-eis também vós sobre doze tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
29 Yambu na numanu monjuku nanga kongun tinjingíndu eninga lkuma, anginipili, kimulupili, anupili, lapalii, kangambulama, koleama, akuma munduku kelemele ⸤mele kelengí⸥ yambuma pali, ya ma-koleana aima méle pulele ola-kilia liiku kene, kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingíko.
29 E todo o que tiver deixado casas, ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras, por amor do meu nome, receberá cem vezes tanto, e herdará a vida eterna.
30 Akiliinga-pe ekupu auli molemele yambumanga pulele penga ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba koleana⸥ yambu-korupama mulungí; ekupu korupa pupili molemele yambuma penga yambu-aulima mulungí.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
30 Entretanto, muitos que são primeiros serão últimos; e muitos que são últimos serão primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.