Mateus 18

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ena akiliinga Yesos lumbili anduli yima-ni yu mulurumna oku yu walsiku piliiku niku mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambumanga nae aima olandupa molemúye?” niring.
1 Nessa ocasião, os discípulos vieram a Jesus e perguntaram: “Afinal, quem é o maior no reino dos céus?”.
2 Enini walsiring mele Yesos-ni piliipa kene yu kangambula kelú te “Na moliuna ui.” nimba enini muluringna monjupa kene
2 Então Jesus chamou uma criança pequena e a colocou no meio deles.
3 eninindu nimba mele: “Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Eni numanu topele toku kangambula kelúma mele naa mulúngi lem Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú koleana suku aima kapula naa pungí.” niker.
3 Em seguida, disse: “Eu lhes digo a verdade: a menos que vocês se convertam e se tornem como crianças, jamais entrarão no reino dos céus.
4 Akiliinga, yambu te-ni ‘Na we-yambale molumbu. Nanga bi te olandupa naa mulupili.’ nimba kangambula kelú ili mele molemú yambale yu Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana yambu bi aima olandupa mululiele molemú.” ⸤nirim.⸥
4 Quem se torna humilde como esta criança é o maior no reino dos céus,
5 “⸤Kangambula ilindu ung te wasie niambu:⸥ Yambu te-ni ‘Na Auliele-nga yambale moliu.’ nimba kangambula ili mele liipa tapunjumba kene yambu kanili-ni aku tembaliinga na liipa tapunjumbako.
5 e quem recebe uma criança como esta em meu nome recebe a mim.”
6 Akiliinga-pe yambu te-ni ⸤kangambula⸥ kelú ili ⸤mele yambu⸥ te ⸤na ‘Sika’ nimba⸥ tondulu mundupa piliilimú ⸤kangambula⸥ kelále ‘Ulu-kísima tipili.’ nimba ung-kundi tombaliinga ⸤kangambula⸥ kelú kanili na tondulu mundupa piliilimú mele mundupa kelepa liipa bulu símu lem ⸤kangambula⸥ kelále ui ung-kundi naa tupili yambu kanili ku-mulú aima auli te moku toku numina lenjiku ‘Yu kamu kulupili.’ niku paka toku no-numúna aima mania mundulkemelanje aima kapula.
6 “Mas, se alguém fizer cair em pecado um destes pequeninos que em mim confiam, teria sido melhor ter amarrado uma grande pedra de moinho ao pescoço e se afogado nas profundezas do mar.
7 “⸤Na⸥ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili yambuma kelku liiku bulu siku munduku kilingí uluma ya mana lelemáliinga na enini kondu tekem. Sika aku-sipa uluma wendu ombá akiliinga-pe yambu te-ni nanga yambu te ung-kundi tombaliinga yambu kanili na liipa bulu sipa anju pumu lem ung-kundi tomba yambu kanili mindili nomba aima molupa kis-simba.
7 “Quanto sofrimento haverá no mundo por causa das tentações para o pecado! Ainda que elas sejam inevitáveis, aquele que as provoca terá sofrimento ainda maior.
8 “Nunga ki-seleni mola kimbu-seleni ulu-pulu-kis te tímu lem kima mola kimbu akusele kari leku wendu mundui. Nu kona mololsiliikunu mindi puni koleana ki-sele mola kimbu-sele naa angiliipili puni kene kapula. Nunga kimbu kima pali we angiliipili tepi naa kumbulupa nomba pepa mindi pumba koleana liiku toku mundungí kene kisele.
8 Portanto, se sua mão ou seu pé o faz pecar, corte-o e jogue-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas uma das mãos ou apenas um dos pés que ser lançado no fogo eterno com as duas mãos e os dois pés.
9 Mola nunga mongsele-ni méle te kanuku kene numanale-ni ‘Liambuka.’ niku piliikunu ulu-pulu-kis te tinu lem mong akusele ukuku wendu mundui. Nu kona mololsiliikunu mindi puni koleana mongsele naa angiliipili puni kene kapula. Mong tale we angiliipili nu tepi-koleana sukundu liiku toku mundungí kene kisele.” ⸤nirim.⸥
9 E, se seu olho o faz pecar, arranque-o e jogue-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas um dos olhos que ser lançado no inferno de fogo com os dois olhos.
10 “⸤Kangambula⸥ kelú ima ⸤mele yambuma⸥ nga te kanuku kis piliiku ‘Yu korupale.’ niku aima naa teangi. Eninga nokolemele mulú-koleana angkellama taki-taki Tata mulú-koleana molemúna wasie molemele akiliinga ⸤aku naa teai⸥.
10 “Tomem cuidado para não desprezar nenhum destes pequeninos. Pois eu lhes digo que, no céu, os anjos deles estão sempre na presença de meu Pai celestial.
11 (Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-ni ‘Yambu kupulanum lu liiku molku kis-silimele yambuma korupu tepu liambu.’ nimba urum kanili.)” ⸤nirim.⸥
11 E o Filho do Homem veio para salvar os que estão perdidos.”
12 “Eni nambulka niku piliikimiliye? ‘Yi te-ni kung-sipsip paip paon monjulka kene, te takara tolkanje, yu-ni sipsip po paon ten kelepa nain we kanuma ma-pangina molangi mundupa kelepa pupa, takara tolka kung-sipsipele kanupa liimbandu korulsiliipa naa pulka.’ niku piliikimiliye?
12 “Se um homem tiver cem ovelhas e uma delas se perder, o que vocês acham que ele fará? Não deixará as outras noventa e nove nos montes e sairá à procura da perdida?
13 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Sipsip takara tolka kanili kanupa liipa kene sipsip kanili-kene aima lakupa numanu silka. Takara naa tolkemela kanuma we numanu silka.” niker.
13 E, se a encontrar, eu lhes digo a verdade: ele se alegrará por causa dela mais que pelas noventa e nove que não se perderam.
14 Aku-sipako eninga Lapa mulú-koleana molemále-ni kangambula kelú ima ⸤mele molemele yambuma⸥ ‘kupulanum lu liiku molku kis-singí kene aima kisele.’ nimba molemúko.” ⸤nirim.⸥
14 Da mesma forma, não é da vontade de meu Pai, no céu, que nenhum destes pequeninos se perca.”
15 “⸤Na lumbili andúlimanga⸥ angin te-ni nu tepa kis-sim lem nu pukunu tepa kis-simba yambale kene wasie else-elsele molangli ulu-pulu-kis kanili yu-ni nu temba mele nikunu si. Nu-ni niní ungele tepa kis-simba angena piliipa kene “Sika tepu kis-sindu.” nim lem angena kene else alsuku kapula-kapula mulunglí.
15 “Se um irmão pecar contra você, fale com ele em particular e chame-lhe a atenção para o erro. Se ele o ouvir, você terá recuperado seu irmão.
16 Akiliinga-pe nu-ni niní ungele yu naa pilíímu lem penga nu-ni ‘Ung ili pora nipili akiliinga tembu mele yambu mare kanuku molangi alsupu niambu.’ niku kene, kanungí yambu tale mola yupuku liiku angena molumbana meku oku enini kanuku molangi angenandu ‘Tiluna molambili.’ alsuku ni. Kanu-kene nu-ni tiní kene angenale-ni temba mele yambu kanuma-ni kanuku kene yambu lupamandu kapula temani toku singí.
16 Mas, se ele não o ouvir, leve consigo um ou dois outros e fale com ele novamente, para que tudo que você disser seja confirmado por duas ou três testemunhas.
17 Kanu-kene yu-ni eninga ungele kepe naa pilíímu lem Krais-nga yambu-talapelendu puku nikunu si. Penga Krais-nga yambu-talapele kepe angenale-ni naa pilíímu lem ‘Yu oliunga angin te mólu. Yu ulsukundu molku numanu topele naa tuli yambuma mele molemú lem.’ niku kanai.
17 Se ainda assim ele se recusar a ouvir, apresente o caso à igreja. Então, se ele não aceitar nem mesmo a decisão da igreja, trate-o como gentio ou como cobrador de impostos.
18 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ya ma-koleana eni ⸤uluma kene yambuma kene⸥ “Mólu.” ningí kene Pulu Yili-ni mulú-koleana sukundu “Mólu.” nimbáko; eni ma-koleana “Kapula.” ningíma Pulu Yili-ni mulú-koleana sukundu “Kapula.” nimbáko.” niker.
18 “Eu lhes digo a verdade: o que vocês ligarem na terra terá sido ligado no céu, e o que desligarem na terra terá sido desligado no céu.
19 “⸤Akiliinga⸥ na-ni enindu ung te wasie nimbu siker: “Eninga yambu tale-ni ya mana “I-sipu mawa teambili.” niku panjíngli lem else-ni mawa tinglí mele mulú-koleana molemú Tata-ni elsengla mawa tinglí mele aku-sipa tenjimba.” niker.
19 “Também lhes digo que, se dois de vocês concordarem aqui na terra a respeito de qualquer coisa que pedirem, meu Pai, no céu, os atenderá.
20 Yambu ⸤koltale,⸥ tale mola yupuku, na “eninga Auliele” niku bi leku walsiku, ‘Wasie tapú-topu molemulu.’ niku piliiku liiku máku toku molemelemanga na ⸤sika⸥ enini-kene molemulu-na ⸤mawa tingí mele Tata yu-ni aku-sipa tenjimbale⸥.” nirim.
20 Pois, onde dois ou três se reúnem em meu nome, eu estou no meio deles”.
21 ⸤Yesos-ni yambu ui teku kis-silimelemandu ung-mani aku-sipa sirim⸥ kene yu mulurumna Pita nondupa omba yu walsipa piliipa kene nimba mele: “Auliele, nanga angin te-ni na wale nambi-sipa tepa kis-simba kene na we ‘Mania pupili.’ nimbu kanupu konde tenjumbuye? Wale sepen yu-ni temba mele kanupu konde tenjipu we molupu kene engkaki-sipaliinga ‘Pundu tupili.’ nimbú kene kapulaye?” nirim.
21 Então Pedro se aproximou de Jesus e perguntou: “Senhor, quantas vezes devo perdoar alguém que peca contra mim? Sete vezes?”.
22 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni “Wale sepen ⸤mindi⸥ yu-ni nu tepa kis-simba kene yu-ni tembama kelku alsukunu piliiku naa mului.” ni naa niker. “Wale sepen andret sependi sepen yu-ni nu tepa kis-simba enama pali yu tipili, munduku kelkunu we mului.” niker.
22 Jesus respondeu: “Não sete vezes, mas setenta vezes sete.
23 “Akiliinga Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema nokulemú akili i-sipa mele:
23 “Portanto, o reino dos céus pode ser comparado a um senhor que decidiu pôr em dia as contas com os servos que lhe deviam.
24 Aku-sipa nirim kene kingele-ni ku-moni ten millien kina mele ui pundu angiliirim yi te kumbi-leku yu mulurumna meku uring.
24 No decorrer do processo, trouxeram diante dele um servo que lhe devia sessenta milhões de moedas.
25 Akiliinga-pe yu kapula ku-moni pundu akili tomba kupulanum te aima naa lirimeliinga auliele-ni nimba mele: “Kapula, yi ili kene yunga ambu kangambulama kene yunga mélema pali kene maket teku ku-moni liiku kene ku-monele oku pundu tunjai.” nirim.
25 Uma vez que o homem não tinha como pagar, o senhor ordenou que ele, sua esposa, seus filhos e todos os seus bens fossem vendidos para quitar a dívida.
26 Aku nirimeliinga piliipa kene kendemande-yili-ni yi-nuimeliinga kumbi-kerina koporungu langupa tamalu pepa mawa tepa kene nimba mele: “Nu-ni na kondu kolkunu we nokuku muluyo. Na-ni pundu pali tombu.” nirim.
26 “O homem se curvou diante do senhor e suplicou: ‘Por favor, tenha paciência comigo, e eu pagarei tudo’.
27 ⸤Kanu-kene⸥ yi-nuimele-ni yunga kendemande-yili aima kondu kolupa yu kendemande-yili kene pundu angiliirim-ma pali “Yu tipili. Alsukunu pundu naa tani.” nimba kamu kanupa konde tenjipa yili ka naa sipa “We pui.” nirim.
27 O senhor teve compaixão dele, soltou-o e perdoou-lhe a dívida.
28 Akiliinga-pe ⸤ka singí tiring⸥ kendemande-yi kanili yu pena pupa kendemande-yi te yunga ku wan andret kina mele sirimele kanupa kene, yu pupa yunga numina ambulupa ‘Yu kulupili.’ nimba ambulupa elkele lakurupa kene “Nanga ku-moni sirindele pundu tui!” nirim.
28 “No entanto, quando o servo saiu da presença do senhor, foi procurar outro servo que trabalhava com ele e que lhe devia cem moedas de prata. Agarrou-o pelo pescoço e exigiu que ele pagasse de imediato.
29 Aku tirim kene yu-ni tomba tirim yili yunga kumbi-kerina koporungu langupa tamalu pepa mawa tepa kene nimba mele: “Nu-ni na kondu kolkunu we nokuku muluyo. Na-ni pundu pali tombu.” nirim.
29 “O servo se curvou diante dele e suplicou: ‘Tenha paciência comigo, e eu pagarei tudo’.
30 Akiliinga-pe kendemande-yi lupale-ni “Mólu, aima isili pundu tui!” nimba kene “Nu ka-lkuna pekunu kene pundu toku pora siku wendu wani.” nimba yu ka sipa ka-lkuna panjurum.
30 O credor, porém, não estava disposto a esperar. Mandou que o homem fosse lançado na prisão até que tivesse pago toda a dívida.
31 Yu-ni aku tirim mele kendemande-yi wema-ni kanuku kene enini numanu kis panjiku puku eninga yi-nuimelendu kendemande-yisele tiringli kanuring mele kundi turing.
31 “Quando outros servos, companheiros dele, viram isso, ficaram muito tristes. Foram ao senhor e lhe contaram tudo que havia acontecido.
32 Kanu-kene yi-nuimele-ni aku niring mele piliipa kene kendemande-yi yunga pundu “Naa toku we pui.” nirim kendemande-yi kanili “Yandu ui.” nimba kene yunundu nimba mele: “Kendemande-yi kisele, nu-ni na tondulu munduku mawa tínu-na nu na-kene pundu aima auli-tepa angiliirimele “Yu tipili, pundu naa tui.” nimbu kene we kanupu konde tindu kanili.
32 Então o senhor chamou o homem cuja dívida ele havia perdoado e disse: ‘Servo mau! Eu perdoei sua imensa dívida porque você me implorou.
33 Pe na-ni nu we kondu kulundu mele nu-ni aku-sikunu kendemande-yi te nambimuna kondu naa kulúnuye?” nirim.
33 Acaso não devia ter misericórdia de seu companheiro, como tive misericórdia de você?’.
34 Yi-nuimele-ni yu arerembi kolupa kene ka-lku nokuku ka-lkuna piring yambuma toku mindili kunjuring yima yu liipa sirim. Yu-ni nimba mele: “Nu mindili noku kene pundu tani. Ui pundu pali toku pora sikunu kene penga mindi wendu wani.
34 E, irado, o senhor mandou o homem à prisão para ser torturado até que lhe pagasse toda a dívida.
35 ⸤Yesos yu-ni aku nimba kene ung-ekaliinga pulele kamu nimba mele:⸥ “Aku-sipako, angenali-ni eni aku-siku teku kis-singí kene eni kerina mindi “Mania pupili. Mundupu kelker.” we niku, sika munduku naa kelku, we numanale-ni piliiku mulúngi lem, ⸤kendemande-yilinga yi-nuimele-ni kendemande-yili tepa kis-sirim mele⸥ mulú-koleana molemú Tata-ni kanuku konde naa tenjiku we numanale-ni piliiku mulungí yambu kanuma eninga ulu-pulu-kisma ‘Mania naa pupili.’ nimba, we kanupa konde naa tenjipa ulu-pulu-kis kanumanga “Mindili nangi.” nimba aku tembako.” nirim.
35 “Assim também meu Pai celestial fará com vocês caso se recusem a perdoar de coração a seus irmãos”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.