Mateus 14
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC
1 Ena kanumanga kolea Gallalli distrik nukurum yi nuim king Erot-ni Yesos-ni tirim mele temani turing piliipa kene
1 Por aquela mesma época, o tetrarca Herodes ouviu falar de Jesus.
2 yu-kene tapú-toku molku yu liiku tapunjuring tapú-yimandu nimba mele: “Ulu ima telemú yili No-Liinjili Jon lam! Yu kolupa kene lomburupa ola molupa úmeliinga ulu-tonduluma temba tondulale yu-kene pelemú.” nirim.
2 E disse aos seus cortesãos: É João Batista que ressuscitou. É por isso que ele faz tantos milagres.
3 — ausente —
3 Com efeito, Herodes havia mandado prender e acorrentar João, e o tinha mandado meter na prisão por causa de Herodíades, esposa de seu irmão Filipe.
4 — ausente —
4 João lhe tinha dito: Não te é permitido tomá-la por mulher!
5 Ka-lkuna panjipa kene ‘Yu topu konjumbu.’ nimba piliirimeliinga-pe we-yambuma-ni ‘Jon yu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te molemú.’ niku kanuringeliinga yu mundu-mong tenjipa kene Jon topa naa kunjurum.
5 De boa mente o mandaria matar; temia, porém, o povo que considerava João um profeta.
6 Pe walse king Erot-nga miring enale wendu urum kene Erodias limin lkuna lkundu omba, yima máku toku kanuku molangi yu denis tirim. Erot-ni ambu-wenipale-ni aku tirim kene aima kanupa kaí piliipa kene
6 Mas, na festa de aniversário de nascimento de Herodes, a filha de Herodíades dançou no meio dos convidados e agradou a Herodes.
7 yunundu nimba mele: “Na “Si.” niní mélale aima sika simbu.” nimba, nimba panjipa Pulu Yili-nga bi lepa mi lirim.
7 Por isso, ele prometeu com juramento dar-lhe tudo o que lhe pedisse.
8 Erot-ni nirim mele piliipa kene ⸤ambu-wenipale-ni anum walsipa piliirim kene⸥ anumu-ni ung te nimba sirim piliipa kene yunu-ni Erot-ndu nimba mele: “No-Liinjili Jon-nga ⸤numiele kari lekunu yunga⸥ pengale dis tenga nosukunu yandu si.” nirim. ⸤Jon-ni ui taki-taki “Erot kene Erodias-seleni teku kis-siringli.” nirimaliinga arerembi kolupa kene Erodias-ni ‘Yu kulupili. Sika kulumnje na kanambu.’ nimba “Pengale meku okunu si.” nirim.⸥
8 Por instigação de sua mãe, ela respondeu: Dá-me aqui, neste prato, a cabeça de João Batista.
9 — ausente —
9 O rei entristeceu-se, mas como havia jurado diante dos convidados, ordenou que lha dessem;
10 — ausente —
10 e mandou decapitar João na sua prisão.
11 Aku nirim-na piliiku kene Jon toku konjuku, yunga pengale dis tenga nosuku, yandu meku oku ambu-wenipale siring kene yunu-ni liipa anum mulurumna memba pupa sirim.
11 A cabeça foi trazida num prato e dada à moça, que a entregou à sua mãe.
12 Aku tiring piliiku kene Jon lumbili anduring yima oku yunga ónale liiku meku puku ónu teku kene Yesos mulurumna puku temani toku siring. ⸤King Erot-ni No-Liinjili Jon ui aku-sipa topa kunjurum kulurumeliinga penga Yesos-ni ulu-tonduluma tirim mele piliipa kene “Jon numi kari lirindu yili lomburupa ola molemú lem.” nirim.⸥
12 Vieram, então, os discípulos de João transladar seu corpo, e o enterraram. Depois foram dar a notícia a Jesus.
13 ⸤Yi nuim king⸥ Erot-ni No-Liinjili Jon topa kunjurum piliipa kene, Yesos yu mulurum koleale mundupa kelepa ‘Tenga yunu molumbu.’ nimba nona andolemú sip tenga suku pupa numú-⸤Gallalli⸥ nekendu pupa kolea-waka tenga yunu pumba purum. Akiliinga-pe yambu pulele yu tirim akili piliiku kene eninga koleama munduku kelku kimbu-kongun teku no-numú kéluna poku teku puku yu purumna lumbili aeleku puring.
13 A essa notícia, Jesus partiu dali numa barca para se retirar a um lugar deserto, mas o povo soube e a multidão das cidades o seguiu a pé.
14 Yesos no-kéluna omba kene yambu aima pulele akuna máku toku muluring kanupa kene enini kondu kolupa eninga kuru turum-ma ‘Kaí molangi.’ nimba enini tepa kaí tirim.
14 Quando desembarcou, vendo Jesus essa numerosa multidão, moveu-se de compaixão para ela e curou seus doentes.
15 Penga ipinjali ena pumba tirim kene yunga lumbili anduli yima yu mulurumna oku yunundu niku mele: “Kolea ilinga yambu te naa pelemelé, enale kamu pukumeliinga ya máku toku molemele yambuma ‘Puku kolea marenga langi taropu toku lii-pangi.’ ni.” niring.
15 Caía a tarde. Agrupados em volta dele, os discípulos disseram-lhe: Este lugar é deserto e a hora é avançada. Despede esta gente para que vá comprar víveres na aldeia.
16 Akiliinga-pe yunu-ni yunga lumbili anduli yimandu pundu topa nimba mele: “Nambimuna ‘yambu akuma ‘We pangi.’ niambu.’ niku nikimeleye? Eni-enini yambuma langi mare liiku sai.” nirim.
16 Jesus, porém, respondeu: Não é necessário: dai-lhe vós mesmos de comer.
17 Enini yunundu niku mele: “Ya langi mare au-sipa naa lelemú. Pllawa kaluli wallú angere te-guli kene oma kaluli tale kene langi aku-sele mendepolu lelemú.” niring.
17 Mas, disseram eles, nós não temos aqui mais que cinco pães e dois peixes. _
18 Yu-ni “Na moliuna yandu meku wai.” nirim.
18 Trazei-mos, disse-lhes ele.
19 Kanu-kene yambumandu “Erana mania molai.” nimba kene yu-ni pllawa kaluli angere te-guli kene oma tale kene liipa mulú-koleana olandu-sipa kanupa ⸤Pulu Yili-kene⸥ “Angke” nimba pllawa kalúlima ambulupa puku topa ⸤oma kene⸥ lumbili anduli yima moke tepa sipa kene “Anju yambuma sai.” nirim, enini yambuma moke teku siring.
19 Mandou, então, a multidão assentar-se na relva, tomou os cinco pães e os dois peixes e, elevando os olhos ao céu, abençoou-os. Partindo em seguida os pães, deu-os aos seus discípulos, que os distribuíram ao povo.
20 Enini pali langi kanuma nuring kene olu tirim. Pe lumbili anduli yima-ni langi kakena lirim-ma liiku máku toku wale-basket engkaki-rurepu toku peka siring.
20 Todos comeram e ficaram fartos, e, dos pedaços que sobraram, recolheram doze cestos cheios.
21 Langi nuring yima mindi paip-tausen mele. Ambu kangambula ⸤mare wasie langi nuring⸥ akuma wasie pulele.
21 Ora, os convivas foram aproximadamente cinco mil homens, sem contar as mulheres e crianças.
22 ⸤Yambuma langi sirim nuring⸥ kene Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu sumbi-sipa nimba mele: “Máku toku molemele yambuma na-ni “Pangi.” niambu. Eni nona anduli sipna ola puku no-nekendu kumbi-leku pai.” nirim.
22 Logo depois, Jesus obrigou seus discípulos a entrar na barca e a passar antes dele para a outra margem, enquanto ele despedia a multidão.
23 Yambumandu “Pai.” nimba kene yu-yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimbándu ma-pangina ola purum. Kanu-kene ena pupa kolea kala turum kene akuna yunu mulurum.
23 Feito isso, subiu à montanha para orar na solidão. E, chegando a noite, estava lá sozinho.
24 Sipele no-nekendu pumbandu no-numú ai-suku-singina koela pumba purum kene sip kumbikundu mendu-sipa popuremi topa, numéle lombeya lepa nole kolsapia topa ola omba mania pupa tirim, sipele topa ola-mundupa mania-mundupa tepa topele-mapele turum.
24 Entretanto, já a boa distância da margem, a barca era agitada pelas ondas, pois o vento era contrário.
25 Kanu-kene sumbulsuli kolea muni naa lipili ⸤yunga lumbili andúlima sipna ola molku⸥ puringna Yesos nona ola kimbu kambiliipa ombá urum.
25 Pela quarta vigília da noite, Jesus veio a eles, caminhando sobre o mar.
26 Eni yu nona ola kimbu kambiliipa urum kanuku kene, mundu-mong lakuku teku kene “Kuru te okumaa!” niku mini-wale munduring kene
26 Quando os discípulos o perceberam caminhando sobre as águas, ficaram com medo: É um fantasma! disseram eles, soltando gritos de terror.
27 Yesos-ni lkisipa eninindu nimba mele: “Eni numanu tondulu pupili molai. Na mindi okur. Mundu-mong naa teai.” nirim.
27 Mas Jesus logo lhes disse: Tranqüilizai-vos, sou eu. Não tenhais medo!
28 ⸤Yunu-ni aku nirim mele piliiring kene⸥ Pita-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, akili sika nu-nunu únu lem nu okununa na nona ola angiliipu wambu ni.” nirim.
28 Pedro tomou a palavra e falou: Senhor, se és tu, manda-me ir sobre as águas até junto de ti!
29 Yu-ni “Ui.” nirim kene Pita sipna ulsu pupa puka topa nona mania pupa kene nona ola kimbu kambiliipa Yesos mulurumna pumba purum.
29 Ele disse-lhe: Vem! Pedro saiu da barca e caminhava sobre as águas ao encontro de Jesus.
30 Akiliinga-pe popuremi tondulu turum kene kanupa kene mundu-mong tepa yu no wangomba tepa kene, “Auliele, na tekunu lii!” nimba nangale turum.
30 Mas, redobrando a violência do vento, teve medo e, começando a afundar, gritou: Senhor, salva-me!
31 Kanu-kene Yesos-ni ki sunu sipa mundupa Pita kundupa ola liipa kene yunundu nimba mele: “Na moliu mele kepe uluma kapula tembu mele kepe “Sika” nikunu laye-kolte mindi piliillu lem. Ui ‘Yunu-ni na tepa liimba, sika nona ola kapula pumbu.’ niku piliikunu kene alsuku numanu topele nambimuna tokunu ‘Na no wangombunje?’ niku pilíínuye?” nirim.
31 No mesmo instante, Jesus estendeu-lhe a mão, segurou-o e lhe disse: Homem de pouca fé, por que duvidaste?
32 Sipna sukundu puringli kene popuremi topa kilirim.
32 Apenas tinham subido para a barca, o vento cessou.
33 Aku tirimeliinga kanuku kene sipna suku muluring yima-ni Yesos-nga bili paka tonjuku kape niku “Nu aima sika Pulu Yili-nga Málale lam.” niring.
33 Então aqueles que estavam na barca prostraram-se diante dele e disseram: Tu és verdadeiramente o Filho de Deus.
34 Kanu-kene ⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ numú ⸤Gallalli⸥ nekendu puku kene no-numú kélu nekendu kolea Geneseret lirimna wendu puring.
34 E, tendo atravessado, chegaram a Genesaré.
35 ⸤Kolea kanuna sipna mania uring kene⸥ akuna muluring yima-ni Yesos kanuku bi siku kene akundu lirim koleamanga muluring yambuma pali niku munduring kene yambuma-ni kuru turum yambuma pali yu omba mulurumna meku oku kene,
35 As pessoas do lugar o reconheceram e mandaram anunciar por todos os arredores. Apresentaram-lhe, então, todos os doentes,
36 “‘Nunga wale-pakuli pundele kepe ambolangi.’ ni.” niku mawa tiring. Kanu-kene kuru turum yambuma-ni yunga wale-pakuliele ambuluring yambuma pali kuruma pora nirim.
36 rogando-lhe que ao menos deixasse tocar na orla de sua veste. E, todos aqueles que nele tocaram, foram curados.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.