Mateus 14

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ena kanumanga kolea Gallalli distrik nukurum yi nuim king Erot-ni Yesos-ni tirim mele temani turing piliipa kene
1 Naquele tempo Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar a respeito de Jesus.
2 yu-kene tapú-toku molku yu liiku tapunjuring tapú-yimandu nimba mele: “Ulu ima telemú yili No-Liinjili Jon lam! Yu kolupa kene lomburupa ola molupa úmeliinga ulu-tonduluma temba tondulale yu-kene pelemú.” nirim.
2 Então ele disse aos seus funcionários: — Esse homem é João Batista, que foi ressuscitado. Por isso esse homem tem poder para fazer milagres.
3 — ausente —
3 Pois Herodes tinha mandado prender João, amarrar as suas mãos e jogá-lo na cadeia. Ele havia feito isso por causa de Herodias, esposa do seu irmão Filipe.
4 — ausente —
4 Pois João Batista tinha dito muitas vezes a Herodes: “Pela nossa Lei você é proibido de casar com Herodias!”
5 Ka-lkuna panjipa kene ‘Yu topu konjumbu.’ nimba piliirimeliinga-pe we-yambuma-ni ‘Jon yu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te molemú.’ niku kanuringeliinga yu mundu-mong tenjipa kene Jon topa naa kunjurum.
5 Herodes queria matá-lo, mas tinha medo do povo, pois eles achavam que João era profeta .
6 Pe walse king Erot-nga miring enale wendu urum kene Erodias limin lkuna lkundu omba, yima máku toku kanuku molangi yu denis tirim. Erot-ni ambu-wenipale-ni aku tirim kene aima kanupa kaí piliipa kene
6 No dia do aniversário de Herodes, a filha de Herodias dançou diante de todos, e ele gostou tanto,
7 yunundu nimba mele: “Na “Si.” niní mélale aima sika simbu.” nimba, nimba panjipa Pulu Yili-nga bi lepa mi lirim.
7 que prometeu à moça: — Juro que darei tudo o que você me pedir!
8 Erot-ni nirim mele piliipa kene ⸤ambu-wenipale-ni anum walsipa piliirim kene⸥ anumu-ni ung te nimba sirim piliipa kene yunu-ni Erot-ndu nimba mele: “No-Liinjili Jon-nga ⸤numiele kari lekunu yunga⸥ pengale dis tenga nosukunu yandu si.” nirim. ⸤Jon-ni ui taki-taki “Erot kene Erodias-seleni teku kis-siringli.” nirimaliinga arerembi kolupa kene Erodias-ni ‘Yu kulupili. Sika kulumnje na kanambu.’ nimba “Pengale meku okunu si.” nirim.⸥
8 Seguindo o conselho da sua mãe, ela pediu: — Quero a cabeça de João Batista num prato, agora mesmo!
9 — ausente —
9 O rei Herodes ficou triste, mas, por causa do juramento que havia feito na frente dos convidados, ordenou que o pedido da moça fosse atendido.
10 — ausente —
10 E mandou que cortassem a cabeça de João Batista, na cadeia.
11 Aku nirim-na piliiku kene Jon toku konjuku, yunga pengale dis tenga nosuku, yandu meku oku ambu-wenipale siring kene yunu-ni liipa anum mulurumna memba pupa sirim.
11 Aí trouxeram a cabeça num prato, entregaram para a moça, e ela a levou para a sua mãe.
12 Aku tiring piliiku kene Jon lumbili anduring yima oku yunga ónale liiku meku puku ónu teku kene Yesos mulurumna puku temani toku siring. ⸤King Erot-ni No-Liinjili Jon ui aku-sipa topa kunjurum kulurumeliinga penga Yesos-ni ulu-tonduluma tirim mele piliipa kene “Jon numi kari lirindu yili lomburupa ola molemú lem.” nirim.⸥
12 Então os discípulos de João vieram, levaram o corpo dele e o sepultaram. Depois foram contar isso a Jesus.
13 ⸤Yi nuim king⸥ Erot-ni No-Liinjili Jon topa kunjurum piliipa kene, Yesos yu mulurum koleale mundupa kelepa ‘Tenga yunu molumbu.’ nimba nona andolemú sip tenga suku pupa numú-⸤Gallalli⸥ nekendu pupa kolea-waka tenga yunu pumba purum. Akiliinga-pe yambu pulele yu tirim akili piliiku kene eninga koleama munduku kelku kimbu-kongun teku no-numú kéluna poku teku puku yu purumna lumbili aeleku puring.
13 Ao saber o que havia acontecido, Jesus saiu dali num barco e foi sozinho para um lugar deserto. Mas as multidões souberam onde ele estava, vieram dos seus povoados e o seguiram por terra.
14 Yesos no-kéluna omba kene yambu aima pulele akuna máku toku muluring kanupa kene enini kondu kolupa eninga kuru turum-ma ‘Kaí molangi.’ nimba enini tepa kaí tirim.
14 Quando Jesus saiu do barco e viu aquela grande multidão, ficou com muita pena deles e curou os doentes que estavam ali.
15 Penga ipinjali ena pumba tirim kene yunga lumbili anduli yima yu mulurumna oku yunundu niku mele: “Kolea ilinga yambu te naa pelemelé, enale kamu pukumeliinga ya máku toku molemele yambuma ‘Puku kolea marenga langi taropu toku lii-pangi.’ ni.” niring.
15 De tardinha, os discípulos chegaram perto de Jesus e disseram: — Já é tarde, e este lugar é deserto. Mande essa gente embora, a fim de que vão aos povoados e comprem alguma coisa para comer.
16 Akiliinga-pe yunu-ni yunga lumbili anduli yimandu pundu topa nimba mele: “Nambimuna ‘yambu akuma ‘We pangi.’ niambu.’ niku nikimeleye? Eni-enini yambuma langi mare liiku sai.” nirim.
16 Mas Jesus respondeu:
17 Enini yunundu niku mele: “Ya langi mare au-sipa naa lelemú. Pllawa kaluli wallú angere te-guli kene oma kaluli tale kene langi aku-sele mendepolu lelemú.” niring.
17 Eles disseram: — Só temos aqui cinco pães e dois peixes.
18 Yu-ni “Na moliuna yandu meku wai.” nirim.
18 — Pois tragam para mim! — disse Jesus.
19 Kanu-kene yambumandu “Erana mania molai.” nimba kene yu-ni pllawa kaluli angere te-guli kene oma tale kene liipa mulú-koleana olandu-sipa kanupa ⸤Pulu Yili-kene⸥ “Angke” nimba pllawa kalúlima ambulupa puku topa ⸤oma kene⸥ lumbili anduli yima moke tepa sipa kene “Anju yambuma sai.” nirim, enini yambuma moke teku siring.
19 Então mandou o povo sentar-se na grama. Depois pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus. Partiu os pães, entregou-os aos discípulos, e estes distribuíram ao povo.
20 Enini pali langi kanuma nuring kene olu tirim. Pe lumbili anduli yima-ni langi kakena lirim-ma liiku máku toku wale-basket engkaki-rurepu toku peka siring.
20 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda recolheram doze cestos cheios dos pedaços que sobraram.
21 Langi nuring yima mindi paip-tausen mele. Ambu kangambula ⸤mare wasie langi nuring⸥ akuma wasie pulele.
21 Os que comeram foram mais ou menos cinco mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
22 ⸤Yambuma langi sirim nuring⸥ kene Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu sumbi-sipa nimba mele: “Máku toku molemele yambuma na-ni “Pangi.” niambu. Eni nona anduli sipna ola puku no-nekendu kumbi-leku pai.” nirim.
22 Logo depois, Jesus ordenou aos discípulos que subissem no barco e fossem na frente para o lado oeste do lago, enquanto ele mandava o povo embora.
23 Yambumandu “Pai.” nimba kene yu-yunu Pulu Yili-kene popu topa ung nimbándu ma-pangina ola purum. Kanu-kene ena pupa kolea kala turum kene akuna yunu mulurum.
23 Depois de mandar o povo embora, Jesus subiu um monte a fim de orar sozinho. Quando chegou a noite, ele estava ali, sozinho.
24 Sipele no-nekendu pumbandu no-numú ai-suku-singina koela pumba purum kene sip kumbikundu mendu-sipa popuremi topa, numéle lombeya lepa nole kolsapia topa ola omba mania pupa tirim, sipele topa ola-mundupa mania-mundupa tepa topele-mapele turum.
24 Naquele momento o barco já estava no meio do lago. E as ondas batiam com força no barco porque o vento soprava contra ele.
25 Kanu-kene sumbulsuli kolea muni naa lipili ⸤yunga lumbili andúlima sipna ola molku⸥ puringna Yesos nona ola kimbu kambiliipa ombá urum.
25 Já de madrugada, entre as três e as seis horas, Jesus foi até lá, andando em cima da água.
26 Eni yu nona ola kimbu kambiliipa urum kanuku kene, mundu-mong lakuku teku kene “Kuru te okumaa!” niku mini-wale munduring kene
26 Quando os discípulos viram Jesus andando em cima da água, ficaram apavorados e exclamaram: — É um fantasma! E gritaram de medo.
27 Yesos-ni lkisipa eninindu nimba mele: “Eni numanu tondulu pupili molai. Na mindi okur. Mundu-mong naa teai.” nirim.
27 Nesse instante Jesus disse:
28 ⸤Yunu-ni aku nirim mele piliiring kene⸥ Pita-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, akili sika nu-nunu únu lem nu okununa na nona ola angiliipu wambu ni.” nirim.
28 Então Pedro disse: — Se é o senhor mesmo, mande que eu vá andando em cima da água até onde o senhor está.
29 Yu-ni “Ui.” nirim kene Pita sipna ulsu pupa puka topa nona mania pupa kene nona ola kimbu kambiliipa Yesos mulurumna pumba purum.
29 — Venha! — respondeu Jesus. Pedro saiu do barco e começou a andar em cima da água, em direção a Jesus.
30 Akiliinga-pe popuremi tondulu turum kene kanupa kene mundu-mong tepa yu no wangomba tepa kene, “Auliele, na tekunu lii!” nimba nangale turum.
30 Porém, quando sentiu a força do vento, ficou com medo e começou a afundar. Então gritou: — Socorro, Senhor!
31 Kanu-kene Yesos-ni ki sunu sipa mundupa Pita kundupa ola liipa kene yunundu nimba mele: “Na moliu mele kepe uluma kapula tembu mele kepe “Sika” nikunu laye-kolte mindi piliillu lem. Ui ‘Yunu-ni na tepa liimba, sika nona ola kapula pumbu.’ niku piliikunu kene alsuku numanu topele nambimuna tokunu ‘Na no wangombunje?’ niku pilíínuye?” nirim.
31 Imediatamente Jesus estendeu a mão, segurou Pedro e disse:
32 Sipna sukundu puringli kene popuremi topa kilirim.
32 Então os dois subiram no barco, e o vento se acalmou.
33 Aku tirimeliinga kanuku kene sipna suku muluring yima-ni Yesos-nga bili paka tonjuku kape niku “Nu aima sika Pulu Yili-nga Málale lam.” niring.
33 E os discípulos adoraram Jesus, dizendo: — De fato, o senhor é o Filho de Deus!
34 Kanu-kene ⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ numú ⸤Gallalli⸥ nekendu puku kene no-numú kélu nekendu kolea Geneseret lirimna wendu puring.
34 Jesus e os discípulos atravessaram o lago e chegaram à região de Genesaré.
35 ⸤Kolea kanuna sipna mania uring kene⸥ akuna muluring yima-ni Yesos kanuku bi siku kene akundu lirim koleamanga muluring yambuma pali niku munduring kene yambuma-ni kuru turum yambuma pali yu omba mulurumna meku oku kene,
35 Ali o povo reconheceu Jesus e avisou todos os doentes das regiões vizinhas. Então muitas pessoas levaram doentes a ele,
36 “‘Nunga wale-pakuli pundele kepe ambolangi.’ ni.” niku mawa tiring. Kanu-kene kuru turum yambuma-ni yunga wale-pakuliele ambuluring yambuma pali kuruma pora nirim.
36 pedindo que deixasse que os doentes pelo menos tocassem na barra da sua roupa. E todos os que tocavam nela ficavam curados.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.