Marcos 5
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC
1 Kanu-kene, ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yima kene⸥ enini ⸤nona anduli sipna⸥ no-numú nekendu puku kolea Gerasa puring.
1 Passaram à outra margem do lago, ao território dos gerasenos.
2 Akuna uring kene Yesos sipna wendu urum kene numanuna kuru mulurum yi te, yambu-ónu-koleana pelsiliipa andurumele enaliinga wendu omba yu mulurumna urum.
2 Assim que saíram da barca, um homem possesso do espírito imundo saiu do cemitério
3 — ausente —
3 onde tinha seu refúgio e veio-lhe ao encontro. Não podiam atá-lo nem com cadeia, mesmo nos sepulcros,
4 — ausente —
4 pois tinha sido ligado muitas vezes com grilhões e cadeias, mas os despedaçara e ninguém o podia subjugar.
5 Taki-taki, sumbulsuli kepe tanguli kepe, yambu-ónu-koleana kene ma-pangimanga kene ke nilsiliipa andurum kene, yunga kangiele ku-mulú ⸤nénga mululi⸥ mare-ni liipa kopsilsiliipa andupa mulurum.
5 Sempre, dia e noite, andava pelos sepulcros e nos montes, gritando e ferindo-se com pedras.
6 — ausente —
6 Vendo Jesus de longe, correu e prostrou-se diante dele, gritando em alta voz:
7 — ausente —
7 Que queres de mim, Jesus, Filho do Deus Altíssimo?Conjuro-te por Deus, que não me atormentes.
8 — ausente —
8 É que Jesus lhe dizia: Espírito imundo, sai deste homem!
9 Aku nirim kene Yesos-ni yilindu walsipa kene nimba mele: “Nunga bi naeye?” nirim kene yu-ni nimba mele: “Oliu aima pulele akiliinga nanga bi Aima-Puluma.” nirim.
9 Perguntou-lhe Jesus: Qual é o teu nome? Respondeu-lhe: Legião é o meu nome, porque somos muitos.
10 Aku nimba kene wale pulele Yesos mawa tepa kene nimba mele: “Oliu ‘oku wendu pai.’ nikunu toku makurukunu kene “Kolea ili munduku kelku kolea luparenga pai.” ni naa ni.” niring.
10 E pediam-lhe com instância que não os lançasse fora daquela região.
11 Akuna ma-pangi tenga bo-kung pulele im noku muluring kanuku kene
11 Ora, uma grande manada de porcos andava pastando ali junto do monte.
12 kuruma-ni Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliu ⸤toku makurukunu kene⸥ “Ne kungmanga numanuna molu-pai.” ni.” niring kene
12 E os espíritos suplicavam-lhe: Manda-nos para os porcos, para entrarmos neles.
13 yu-ni “Kapula, akuna pai.” nirim kene kuruma yi kaniliinga numanuna wendu oku kene kung akuna muluringimanga numanuna puku muluring kene kung kanuma kelep toku lkisiku puku kopuna puka toku no-numúna suku puku no wanguring. Kung kanuma ⸤aima pulele,⸥ tausen tale mele.
13 Jesus lhos permitiu. Então os espíritos imundos, tendo saído, entraram nos porcos; e a manada, de uns dois mil, precipitou-se no mar, afogando-se.
14 ⸤Ulu akuma wendu urum-na kanuku kene⸥ kung tápu-teku muluring yima takara toku puku kene, kolea-aulina muluring yambuma kene, kolea-kelúmanga muluring yambuma kene, ulu akuma wendu urum akili mele temani toku silsiliiku puring. Temani kanili piliiring yambuma ‘Ulu wendu um mele kanumulú.’ niku wendu puku
14 Fugiram os pastores e narraram o fato na cidade e pelos arredores. Então saíram a ver o que tinha acontecido.
15 Yesos mulurumna oku kene ui kuru aima pulele numanuna molku oku wendu puring yili mulumbale talupa, numanu-bo pirim-na mulurum kanuku kene enini mundu-mong tiring.
15 Aproximaram-se de Jesus e viram o possesso assentado, coberto com seu manto e calmo, ele que tinha sido possuído pela Legião. E o pânico apoderou-se deles.
16 Yesos-ni tirim mele mongale-ni kanuring yambuma-ni penga uring yambuma niku siring. Kuru pulele numanuna muluring yili kene, kungma-kene uluma wendu urum mele temanele toku siring.
16 As testemunhas do fato contaram-lhes como havia acontecido isso ao endemoninhado, e o caso dos porcos.
17 Kanu-kene yambuma ⸤aima mini-wale munduku kene⸥ Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliunga koleana naa molkunu kelkunu pui.” niring.
17 Começaram então a rogar-lhe que se retirasse da sua região.
18 Aku-siku niring piliipa kene Yesos pumbandu nona andolemú sipna sukundu pumba purum kene kuru pulele numanuna ui molku wendu puring yili-ni yunundu nimba mele: “Wasie pambulu.” nimba mawa tirim.
18 Quando ele subia para a barca, veio o que tinha sido possesso e pediu-lhe permissão de acompanhá-lo.
19 Akiliinga-pe Yesos-ni “Mólu.” nimba yunundu nimba mele: “Nu lkundu pukunu Auliele-ni nu kondu kolupa ‘Molku kis-sinu mele pora nipili.’ nimba, lakupa tepa kaí tímu mele nunga pulu lelemú yambuma nikunu si-pui.” nirim.
19 Jesus não o admitiu, mas disse-lhe: Vai para casa, para junto dos teus e anuncia-lhes tudo o que o Senhor fez por ti, e como se compadeceu de ti.
20 Yesos-ni aku-sipa nirim-na piliipa kene yi kanili pupa yunga kolea, ‘Kolea-Auli Engkaki Pambusele-Pipi’ niring koleana andupa Yesos-ni yu-kene lakupa tepa kaí tirim mele nimba sirim. Nimba sirimeliinga piliiku kene yambuma pali aima suru niku mini-wale munduring.
20 Foi-se ele e começou a publicar, na Decápole, tudo o que Jesus lhe havia feito. E todos se admiravam.
21 Yesos ⸤yu lumbili andúlima wasie⸥ nona andolemú sip tenga sukundu pupa no-numú yakundu alsupa omba kene numú-kéluna wendu urum kanuku kene yambu pulele yu mulurumna oku liiku máku toku liiku poku teku muluring. Yu no-numú-kélu akuna mulupili
21 Tendo Jesus navegado outra vez para a margem oposta, de novo afluiu a ele uma grande multidão. Ele se achava à beira do mar, quando
22 Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te nukurum yi te, yunga bili Jairas, Yesos mulurumna urum. Kanu-kene yu Yesos kanupa kene Yesos yunga kimbuna nondupa omba mania molupa tamalu pepa
22 um dos chefes da sinagoga, chamado Jairo, se apresentou e, à sua vista, lançou-se-lhe aos pés,
23 yunundu tondulu mundupa mawa tepa kene nimba mele: “Nanga ambula-kulu nondupa kolumba tekem akiliinga ‘Yu kona pupa kapula mulupili.’ nikunu okunu yu kili-ni ambului.” nirim.
23 rogando-lhe com insistência: Minha filhinha está nas últimas. Vem, impõe-lhe as mãos para que se salve e viva.
24 Aku-sipa nirimeliinga piliipa kene Yesos yunu wasie puringli.
24 Jesus foi com ele e grande multidão o seguia, comprimindo-o.
25 Kanu-kene ambu te mulurum kaniliinga ku-puku turum enama pora naa nirim. Yu ku-puku mindi tupili punie engkaki-rurepu omba purum.
25 Ora, havia ali uma mulher que já por doze anos padecia de um fluxo de sangue.
26 Yu dokta pulelemanga yunga kurale ‘Pora nipili.’ nimba andurum akiliinga-pe mindili mindi siring. Yunga ku-moni pali enini sirim akiliinga-pe yunga kurale pora naa nirim. We topa mindi pirim.
26 Sofrera muito nas mãos de vários médicos, gastando tudo o que possuía, sem achar nenhum alívio; pelo contrário, piorava cada vez mais.
27 Ambu kanili Yesos ulu-tonduluma tirim mele temanima piliipa kene yambuma máku toku muluringina suku omba Yesos-nga bulkundu omba yunga wale-pakuliele ambulurum.
27 Tendo ela ouvido falar de Jesus, veio por detrás, entre a multidão, e tocou-lhe no manto.
28 ‘Yunga wale-pakuliele mindi ambulundu lem nanga kurale pora nimbá.’ nimba piliipa kene aku-sipa tirim.
28 Dizia ela consigo: Se tocar, ainda que seja na orla do seu manto, estarei curada.
29 ⸤Ambulurum kene⸥ enaliinga yunga kuru kanili pora nirim, yunga kangiele ui buni tirim akili pe waengu nirim piliirim.
29 Ora, no mesmo instante se lhe estancou a fonte de sangue, e ela teve a sensação de estar curada.
30 Akiliinga-pe ⸤yu Yesos-nga wale-pakuliele ambulurum kene⸥ Yesos yu-ni yambuma liipa tapunjuli tondulu mare yunga kangina omba ulsu purumele sumbi-sipa piliipaliinga topele topa kanupa yambumandu walsipa kene, “Nanga wale-pakuliele nae-ni ambulúmye?” nirim.
30 Jesus percebeu imediatamente que saíra dele uma força e, voltando-se para o povo, perguntou: Quem tocou minhas vestes?
31 Akiliinga-pe ⸤yu-ni walsurum akili mele piliiku kene⸥ yu lumbili anduli yima-ni pundu toku niku mele: “Yambu pulele nu angiliikununa nondupa-nondupa oku liiku poku teku si-si siku angiliikimele akili. Pe nambimuna “Nae-ni na ambulúmye?” nikinuye?” niring.
31 Responderam-lhe os seus discípulos: Vês que a multidão te comprime e perguntas: Quem me tocou?
32 Akiliinga-pe Yesos mong male-male tepa korupa kene “Akili nae-ni tímuye?” nimba we angiliipa kondi tirim.
32 E ele olhava em derredor para ver quem o fizera.
33 Kanu-kene tondulu te-ni yunga kangina kurale pora nirimele piliipa kene ambale aima mundu-mong tepa kimbu-kima pur-puru nipili Yesos mulurumna omba mania molupa tamalu pepa kene yu ulu tirim-ma pali nimba para sirim.
33 Ora, a mulher, atemorizada e trêmula, sabendo o que nela se tinha passado, veio lançar-se-lhe aos pés e contou-lhe toda a verdade.
34 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ambulale, ‘Nu kapula tepa kaí temba.’ niku tondulu mundukunu pilíínu ulu kanili-ni nu kona pukunu. Nunga kurale pora nimba, nunga numanale waengu nipili molani pui.” nirim.
34 Mas ele lhe disse: Filha, a tua fé te salvou. Vai em paz e sê curada do teu mal.
35 Yesos-ni ambalendu aku-sipa nimba mulurum kene, yi mare, yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku nukuli yi Jairas-nga lkuna molku kene oku ⸤Jairas-ndu⸥ niku mele: “Nunga ambulale kolupa pora símu. Nambimuna ‘Ung-Bo Tunjuliele mindili nupili.’ niku we mekunu uniye?” niring.
35 Enquanto ainda falava, chegou alguém da casa do chefe da sinagoga, anunciando: Tua filha morreu. Para que ainda incomodas o Mestre?
36 Akiliinga-pe Yesos-ni enini niring ungele piliipa naa liipa kene lku nukuli yilindu nimba mele: “Mini-wale naa mundui. ⸤Nunga ambulale na-ni ‘Kapula liipa tapunjumba.’ nikunu⸥ tondulu mundukunu pilíí.” nirim.
36 Ouvindo Jesus a notícia que era transmitida, dirigiu-se ao chefe da sinagoga: Não temas; crê somente.
37 Kanu-kene yu-ni máku toku muluring yambumandu “Naa wai.” nimba kene Pita kene Jemis kene angin Jon kene akuma mindi liipa kene “Wasie pamulu.” nirim.
37 E não permitiu que ninguém o acompanhasse, senão Pedro, Tiago e João, irmão de Tiago.
38 Lku nukuli yilinga lkuna uring kene yambu pulele molku kondu kolku kola lakuku teku muluring kanurum.
38 Ao chegar à casa do chefe da sinagoga, viu o alvoroço e os que estavam chorando e fazendo grandes lamentações.
39 Yu lkuna lkundu pupa kene yambu muluringmandu nimba mele: “Eni nambimuna kola teku ke niku molemeleye? Ambulale kulú naa kulum. We uru mindi pelemú.” nirim.
39 Ele entrou e disse-lhes: Por que todo esse barulho e esses choros? A menina não morreu. Ela está dormindo.
40 Akiliinga-pe aku-sipa nirim kene enini yu ung-taka tonjuku tae tinjiring.
40 Mas riam-se dele. Contudo, tendo mandado sair todos, tomou o pai e a mãe da menina e os que levava consigo, e entrou onde a menina estava deitada.
41 Pupa kene ambulaliinga kili ambulupa Juda-yambumanga ung lepa yunundu “Tallita kumi!” nirim. (Ung akiliinga pulele i-sipa mele: “ “Ambulale, nu ola mului.” niker.” nirim.)
41 Segurou a mão da menina e disse-lhe: Talita cumi, que quer dizer: Menina, ordeno-te, levanta-te!
42 Aku-sipa nirim kene ambulale enaliinga ola molupa kene andurum. (Ambula kanili punie rurepu mele omba pupili yu molupa kulurum kene Yesos-ni omba tepa kona liirim.) ⸤Akili kanuku kene⸥ yu-kene muluring yambuma suru niku mini-wale lakuku munduring.
42 E imediatamente a menina se levantou e se pôs a caminhar {pois contava doze anos}. Eles ficaram assombrados.
43 Kanu-kene Yesos yu-ni eninindu tondulu mundupa nimba mele: “Ulu teker ili yambu tilurindu kepe anju puku aima naa niku sai!” nimba kene ⸤anumundu⸥ nimba mele: “Ambulale langi mare liikunu si.” nirim.
43 Ordenou-lhes severamente que ninguém o soubesse, e mandou que lhe dessem de comer.Jesus de Nazaré
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.