Lucas 23

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Aku-siku nikuliinga Juda-yambumanga yi-aulima pali ola angiliiku Yesos liiku meku puku ⸤Rom-gapman yi-nuim⸥ Paillet mulurumna meku puku kot tinjiring.
1 Então todo o conselho levou Jesus a Pilatos.
2 Yu kot tenjiku kene Paillet-ndu niku mele: “Yi ili-ni nimba mele: “Rom-gapmanale-ni oliu Juda-yambuma naa nukupili.” nimba, “Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale ku-moni-takis naa tai.” nimba, “Yu-yunu “Pulu Yili-ni oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba ui makó turum yi-nuim Kraisele, yi nuim kingele moliu.” nimba molemále oliu piliipu kanolemulu.” niring.
2 Começaram a apresentar o caso: “Este homem corrompe o nosso povo, dizendo que não se deve pagar impostos ao governo romano e afirmando ser ele próprio o Cristo, o rei”.
3 Yi-aulima-ni aku-siku niring-na piliipa kene Paillet-ni ⸤Yesos-nga kotele⸥ yu walsipa piliipa kene nimba mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele mola móluye?” nirim. Yesos-ni pundu topa kene nimba mele: “Sika nikinu. Akili na.” nirim.
3 Então Pilatos lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
4 Aku nirim kene piliipaliinga Paillet-ni Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, we-yambu akuna liiku máku turingima kene, eninindu nimba mele: “Yi ili ulu te naa tepa kis-sim.” nirim.
4 Pilatos se voltou para os principais sacerdotes e para a multidão e disse: “Não vejo crime algum neste homem!”.
5 Akiliinga-pe enini karaye teku tondulu munduku niku mele: “Yu-ni ung-mani sipa kene “We-yambuma ulu teku kis-siku, mong liiku teangi.” nimba mani sirim. Yu-ni ui-pulu-pulu kolea Gallalli distrik ung akili mani sipa, penga yandupa kolea Judia distrik koleamanga pali ung-mani silsiliipa andupa kene, penga kamu ya kolea-auli Jerusallem omba ung akili mani sipa molemú.” niring.
5 Mas eles insistiam: “Ele provoca revoltas em toda a Judeia com seus ensinamentos, começando pela Galileia e agora aqui, em Jerusalém!”.
6 “Kolea Gallalli” niring kene piliipaliinga Paillet-ni eninindu walsipa piliipa kene nimba mele: “Yi ili yu Gallalli-yi ténje?” nirim kene
6 “Então ele é galileu?”, perguntou Pilatos.
7 enini “O.” niring kene piliipaliinga Paillet-ni nimba mele: “⸤Yi nuim king⸥ Erot, Gallalli distrik nokulemú yili, Yesos-nga kotele yu-ni piliipili yu molemúna meku pai.” nirim. Ena kaniliinga ⸤yi nuim king⸥ Erot kanili yu Jerusallem omba mulurum kilia piliipaliinga, “Yu molemúna meku pai.” nirim. ⸤Paillet yu kolea Judia distrik, Jerusallem lirim, nukurum yili.⸥
7 Quando responderam que sim, Pilatos o enviou a Herodes Antipas, pois a Galileia ficava sob sua jurisdição, e naqueles dias ele estava em Jerusalém.
8 Erot ⸤mulurumna meku puring kene⸥ yu-ni Yesos kanupa kene numanu sirim. Yu Yesos-ni ulu-pulu tirim mele ung pulele piliipaliinga, ‘Yi akili na kanulkanje kapula!’ nimba piliipa molupa, ‘Yu-ni ulu-tondulu te tipili kanambuka!’ nimba piliipa mulurumeliinga yu urum kene kanupa numanu sirim.
8 Herodes se animou com a oportunidade de ver Jesus, pois tinha ouvido falar a seu respeito e esperava, havia tempo, vê-lo realizar algum milagre.
9 Akiliinga, Erot-ni Yesos ung pulele walsipa piliirim akiliinga-pe Yesos-ni ung te pundu topa naa nimba we mulurum.
9 Fez uma série de perguntas a Jesus, mas ele não lhe respondeu.
10 Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, akuna angiliiku kene enini Erot-ndu niku mele: “Yesos-ni i-sipa mele ung nimba kis-sipa, i-sipa ulu pulele tepa kis-sipa molemú.” niku tondulu munduku niring.
10 Enquanto isso, os principais sacerdotes e mestres da lei permaneciam ali, gritando acusações.
11 Kanu-kene Erot kene yunga ami-yima kene enini ‘Yesos yu yi-nuim móluko, yu we-yi te.’ niku yi-nuimima-ni pakolemele mulumbale kaí te liiku pakunjuku, yunga ung-taka tonjuku tae tinjiring. Kanu-kene Paillet mulurumna Erot-ni Yesos liipa yandu mundurum.
11 Então Herodes e seus soldados começaram a zombar de Jesus e ridicularizá-lo. Por fim, vestiram nele um manto real e o mandaram de volta a Pilatos.
12 Paillet-ni Erot mulurumna Yesos ui naa liipa mundupili Paillet kene Erot-sele ui elsele ele-tu yisele muluringli. Akiliinga-pe Yesos-kene aku-siku tiringli enaliinga penga elsele anginingli mele-sele muluringli.
12 Naquele dia, Herodes e Pilatos, que eram inimigos, tornaram-se amigos.
13 Yesos Paillet mulurumna yandu meku uring kene Paillet-ni Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, we-yambuma kene, “Enini wai.” nimba kene
13 Então Pilatos reuniu os principais sacerdotes e outros líderes religiosos, juntamente com o povo,
14 nimba mele: “Yi ili na moliuna meku oku kene “Yu-ni yambumandu ‘Rom-gapmanale-ni oliu naa nukupili.’ nimba ‘Enini mong liiku teangi.’ nimba molemú.” níngi. Kanu-kene eni kanuku molangi na-ni kotele piliipuliinga eni ‘Yu tepa kis-sirim.’ níngi akili na ulu te naa piliiker.
14 e anunciou seu veredicto: “Vocês me trouxeram este homem acusando-o de liderar uma revolta. Eu o interroguei minuciosamente a esse respeito na presença de vocês e vejo que não há nada que o condene.
15 ⸤Gallalli distrik yi nuim king⸥ Erot, yu-kene yi ili-ni ulu te tepa kis-sirim te naa-ko piliipa kene yu alsupa yandu liipa mundum. Piliikimiliye? Yu ulu te tepa kis naa sim. Yu we nambimuna topu konjumulúye?
15 Herodes chegou à mesma conclusão e o enviou de volta a nós. Nada do que ele fez merece a pena de morte.
16 Ulu te tepa kis naa símaliinga na-ni yu we kimbulú-ni topu kene “Kelku pui.” niambu.” nirim.
16 Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
17 — ausente —
17 (Era necessário libertar-lhes um prisioneiro durante a festa da Páscoa.)
18 — ausente —
18 Um grande clamor se levantou da multidão, e a uma só voz gritavam: “Mate-o! Solte-nos Barrabás!”.
19 — ausente —
19 Esse Barrabás estava preso por ter participado de uma revolta em Jerusalém contra o governo e ter cometido assassinato.
20 Paillet-ni ‘Yesos we pupili.’ nimbaliinga eninindu ung te wasie nirim
20 Pilatos discutiu com eles, pois desejava soltar Jesus.
21 akiliinga-pe enini yundu wale pulele tondulu munduku niku mele: “Yesos kulupili unji-perana ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niku muluring.
21 Eles, porém, continuaram gritando: “Crucifique-o! Crucifique-o!”.
22 Aku-siku niring kene yu-ni eninindu alsupa wale yupuku-tenjipa walsipaliinga nimba mele: “Akili nambimunaye? Yu mong nambulka mong te líímuye? Yu ulu te tepa kis naa sim. Yu we nambimuna topu konjumulúye? Na-ni yu we kimbulú-ni topu kene “Kelku pui.” niambu.” nirim.
22 Pela terceira vez, ele perguntou: “Por quê? Que crime ele cometeu? Não encontrei motivo para condená-lo à morte. Portanto, ordenarei que seja açoitado e o soltarei”.
23 Akiliinga-pe enini karaye teku tondulu munduku kene niku mele: “Yi ili kulupili unji-perana ⸤toku⸥ ku tokunu panjui!” niring kene enini tondulu munduku niring mele piliipaliinga Paillet-ni enini niring akili mele temba tirim.
23 A multidão gritava cada vez mais alto, exigindo que Jesus fosse crucificado, e seu clamor prevaleceu.
24 Kanu-kene Paillet-ni kotele piliipaliinga enini Yesos-kene “Aima ti.” niku karaye teku mawa tiring mele ‘Aku-sipa tipili.’ nirim kene
24 Então Pilatos condenou Jesus à morte, conforme exigiam.
25 ⸤yi Barapas,⸥ ‘Rom-gapmanale-ni oliu Juda-yambuma naa nukupili.’ nimba ui Rom-gapmanale kene ele tepaliinga yambu mare topa kunjurum akiliinga ka-lkuna pirim yi kanili, wendu liipa enini sipaliinga, penga enini ‘Yesos unji-perana kulupili.’ niring mele piliipaliinga “Yu-kene aku-sipa wendu upili.” nimba ami-yima sirim.
25 A pedido deles, libertou Barrabás, o homem preso por revolta e assassinato. Depois, entregou-lhes Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 ⸤Rom ami-yima-ni⸥ Yesos meku pungí puku kene, kolea Sairini yi te, yunga bili Saimon, yu Jerusallem pumba urum kene kanuku kene yunu ambolku liiku ka mele siku kene Yesos kolumba unji-perale liiku pendekuna ola nosunjukuliinga “Ili menjikunu yunu lumbili aelekunu pui.” niring.
26 Enquanto levavam Jesus, um homem chamado Simão, de Cirene, vinha do campo. Os soldados o agarraram, puseram a cruz sobre ele e o obrigaram a carregá-la atrás de Jesus.
27 Yambu pulele yu lumbili puring. Ambu mare yu toku kunjingí akiliinga kola telsiliiku puring.
27 Uma grande multidão os seguia, incluindo muitas mulheres aflitas que choravam por ele.
28 Kanu-kene Yesos-ni topele topa ambu kanumandu nimba mele: “Jerusallem ambuma, eni na kolumbaliinga piliiku kene kola naa teai. Eni-enini kene eninga kangambulama kene ulu penga wendu ombáliinga piliiku kene kola teai.
28 Mas Jesus, dirigindo-se a elas, disse: “Filhas de Jerusalém, não chorem por mim; chorem por si mesmas e por seus filhos.
29 Aku-sipu nikerele, nambimuna nikerye? Niambu: Walse eni Jerusallem yambuma ⸤teku kis-siku mong liilimeláliinga buni singí⸥ enale wendu ombá kene eni kene eninga kangambulama kene mindili nungí kene yambuma-ni niku mele: “Ambu kangambula te naa meku, kangambula ame naa siku, wangnu molemele ambuma, eninga kangambula te mindili nombá enini naa kanungí akiliinga enini maluya.” ningí.
29 Pois estão chegando os dias em que dirão: ‘Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos e os seios que nunca amamentaram!’.
30 Pe
30 Suplicarão aos montes: ‘Caiam sobre nós!’ e pedirão às colinas: ‘Soterrem-nos!’.
31 ⸤Aku-sipa nimbaliinga penga kamu ung-eku te topa kene eninindu nimba mele:⸥ “Unji kona angiliimále peki tokomele. Aku lem pe unji kululiele nambi tingíye? Akiliinga ⸤enini eni aku-siku buni singí, mindili nungí⸥.” nirim.
31 Pois, se fazem estas coisas com a árvore verde, o que acontecerá com a árvore seca?”.
32 Yi tale kene wasie ‘Yesos kene kolangi.’ niku unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjingíndu meku puring. Yi akusele mong liiringli yisele.
32 Dois outros homens, ambos criminosos, foram levados com ele a fim de também serem executados.
33 Kolea ‘Pengí Ombele’ nílina puring kene yu kene mong liiringli yisele kene unji-pera yupukunga ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring. Mong liiringli yiselenga te Yesos yunga ki-bokundu ⸤toku⸥ ku toku, te Yesos yunga ki-tarukundu ⸤toku⸥ ku toku panjiring.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Caveira, o pregaram na cruz. Os criminosos também foram crucificados, um à sua direita e outro à sua esquerda.
34 Aku-siku tiring kene Yesos-ni nimba mele: “Tata, na-kene tekemele mele akili yambuma-ni naa piliiku tekemele akiliinga nu-ni tekemelaliinga “Mindili nangi.” naa nikunu kanokunu konde tenji.” nirim. ⸤Aku-siku tekuliinga, ui unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku naa panjiku kene⸥ ui kumbi-leku yunga mulumbale ⸤posuku wendu liiku nusuringma⸥ moke tingíndu enini lupa-lupa liingíndu ku-kas teku piliiku kene penga mulumbalema liiring.
34 Jesus disse: “Pai, perdoa-lhes, pois não sabem o que fazem”. E os soldados tiraram sortes para dividir entre si as roupas de Jesus.
35 We-yambuma enini yu-kene tiring akili mele kanuku we angiliiringeliinga-pe eninga yi-aulima-ni yundu ung-taka tonjuku niku mele: “Yu yambu wema ‘Naa kolku kona pai.’ nimba tepa liirim mele ekupu yu-ni ‘Naa kolupu unji-perana omba wendu pambu.’ nimba yu-yunu tepa liipa unji-perana omba wendu pupili. Yu sika Pulu Yili-ni makó topa oliu ‘Nokupa kunjupili.’ nimba liipa mundurum yi nuim Kraisele omba mulúm lem ekupu yu-ni yunu aku-sipa tepa liipili.” niring.
35 A multidão observava, e os líderes zombavam. “Salvou os outros, salve a si mesmo, se é o Cristo, o escolhido de Deus”, diziam.
36 Ami-yima kene wasie yunga ung-taka tonjuku molkuliinga no-waen kumbili tili te ‘Nupili samili.’ niku singí tekuliinga
36 Os soldados também zombavam dele, oferecendo-lhe vinagre para beber.
37 yunundu niku mele: “Nu Juda-yambumanga yi nuim kingele mollu lem ‘Naa kolupu unji-perana wendu wambu.’ nikunu nu-ni nunu tekunu lii.” niring.
37 Diziam: “Se você é o Rei dos judeus, salve a si mesmo!”.
38 ‘Yu mong liirim mele yambuma-ni kanangi.’ niku
38 Uma tabuleta presa acima dele dizia: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Mong liiringli yisele unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjiring yiselenga te-ni Yesos-ndu ung-taka tonjupa kene nimba mele: “Nu “Pulu Yili-ni makó topa oliu ‘Nokupa kunjupili.’ nimba liipa mundurum yi-nuim Kraisele ⸤moliu.” nillu akili sika mola móluye? Sika aku-sikunu⸥ mollu lem nu kene olsu kene pali ‘Naa kolamili.’ nikunu teku liikunu unji-perana wendu lii.” nirim.
39 Um dos criminosos, dependurado ao lado dele, zombava: “Então você é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também!”.
40 Akiliinga-pe mong liiringli yiselenga yi te-ni kumbi-lepa yi te-ni nirim mele piliipaliinga yu ung-mura sipa kene nimba mele: “Nu kene yu kene tilu-siku mele mindili noku kolangli niku tíngeliinga nu Pulu Yili-kene mundu-mong naa tenjikunuye?
40 Mas o outro criminoso o repreendeu: “Você não teme a Deus, nem mesmo ao ser condenado à morte?
41 Olsu tepu kis-sirimbulaliinga mindili kapula sikimili. Akiliinga-pe yi ili yunu mong te naa liirim.” nirim.
41 Nós merecemos morrer por nossos crimes, mas este homem não cometeu mal algum”.
42 Aku-sipa nimbaliinga yu-ni ⸤Yesos-ndu⸥ nimba mele: “Yesos, nu yi nuim kingele molkunu mélema nukuni kene na pilíí.” nirim kene
42 Então ele disse: “Jesus, lembre-se de mim quando vier no seu reino”.
43 Yesos-ni pundu topa kene yundu nimba mele: “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Ekupu nu na-kene wasie Yambuma Molku Konjulemele Kolea Kaína pupu molumbulú.” niker.” nirim.
43 E Jesus lhe respondeu: “Eu lhe asseguro que hoje você estará comigo no paraíso”.
44 — ausente —
44 Já era cerca de meio-dia, e a escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 — ausente —
45 A luz do sol desapareceu, e a cortina do santuário do templo rasgou-se ao meio.
46 Yesos-ni ung te tondulu mundupa nimba mele: “Tata, nanga mulungale ‘Nu molluna upili.’ nimbu nu siker.” nirim. Aku-sipa nimba kene yu kulurum.
46 Então Jesus clamou em alta voz: “Pai, em tuas mãos entrego meu espírito!”. E, com essas palavras, deu o último suspiro.
47 ⸤Rom⸥ ami-yi wan-andret nukurum yi te Yesos turing ami-yima nokupa mulurum yi kanili-ni Yesos ung te nimba kulurum mele piliipa kanupa kene yu-ni Pulu Yili kape nimba kene nimba mele: “Yi ili yu aima sika yi numanu sumbi-nili te lam.” nirim.
47 Quando o oficial romano que supervisionava a execução viu o que havia acontecido, adorou a Deus e disse: “Sem dúvida este homem era inocente”.
48 Kanu-kene ‘Yunu unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjingí kanomulú.’ niku ui liiku máku turing yambuma yunu tirim mele kanuku bulu-bale niku ung pulele numanu liiku munduku kondu kolulsiliiku eninga mundu-mongma mi lirim kilia kondu nilsiliiku lkundu puring.
48 E, quando toda a multidão que tinha ido assistir à crucificação viu isso, voltou para casa entristecida e batendo no peito.
49 Yu-kene ui tapú-toku anduring yima kene, kolea Gallalli distrik munduku kelku yu lumbili anduku ⸤Jerusallem⸥ wasie uring ambuma kene enini ⸤yu-kene tiring kulurum mele⸥ sulu-teku kanuku angiliiring.
49 Mas os amigos de Jesus, incluindo as mulheres que o seguiram desde a Galileia, olhavam de longe.
50 — ausente —
50 Havia um homem bom e justo chamado José, membro do conselho dos líderes do povo,
51 — ausente —
51 mas que não tinha concordado com a decisão e os atos dos outros líderes religiosos. Era da cidade de Arimateia, na Judeia, e esperava a vinda do reino de Deus.
52 Yi kanili-ni ⸤Rom-gapman yi-nuim⸥ Paillet mulurumna pupa, “Yesos-nga ónale na si.” nimba mawa tirim.
52 José foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus.
53 Paillet-ni “Kapula.” nirim kene Josep pupa ónale mania liipa, mulumbale kona te-ni liipa kumu topa kene, ku-muru te ukuku nusiringina memba pupa suku nusurum. Ku-muru kanuna yambu-ónu te ui naa nusiring, yu mindi pulu-pulu nusurum.
53 Desceu o corpo da cruz, enrolou-o num lençol de linho e o colocou num túmulo novo, escavado na rocha.
54 Yesos ónu tirim ena akili ekupu mele, ulsulam-ukundu mele ⸤kóru muluring⸥ ena Sambatele nondupa wendu ombá tirim. Sambat enale wendu ombá kene kóru mulungíndu ekupu mele, mélema liiku undu-undu siring enale wendu urum, ena kaniliinga Yesos ónu tiring.
54 Isso aconteceu na sexta-feira à tarde, no dia da preparação, quando o sábado estava para começar.
55 Ui Yesos kene kolea Gallalli distrik munduku kelku yunu kene wasie ⸤Jerusallem⸥ uring ambuma Josep-ni Yesos ónu tirim ku-murele kanuku akuna sukundu ónale nusurum mele nem-nemi niku kanuku kene,
55 As mulheres da Galileia seguiram José e viram o túmulo onde o corpo de Jesus foi colocado.
56 penga kanuku pora siku kene yandu oku, ‘Yunga ónuna kopungu-wel-ma kene méle lupa mura túlima kene kanjimulú.’ niku teku mimi tiring. Akiliinga-pe Sambat enale wendu urum kene Pulu Yili-nga ung-manele-ni
56 Depois, foram para casa e prepararam especiarias e perfumes para ungir o corpo. No sábado, descansaram, conforme a lei exigia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.