Lucas 18
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs ARIB
1 Walse, Yesos-ni ‘Enini taki-taki Pulu Yili-kene popu toku ung niku enembu naa kolku munduku naa kelangi.’ nimba yu lumbili anduli yimandu ung-eku te topaliinga nimba mele:
1 Contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer.
2 “Walse, kolea tenga kot piliirim yi te mulurum. Kot piliirim yi kanili yunu Pulu Yili kepe mana-yambumanga kepe, mundu-mong naa tinjirim.
2 dizendo: Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens.
3 Kolea kanuna ambu-waye te mulurumko. Ambu kanili yunu-ni kot piliimba yili mulurumna taki-taki omba yunundu nimba mele: “Na tepa kis-sirim yili kot tenjambu. Nu-ni na liiku tapunjukunu kot piliinjani.” nimba mawa ti-pui-upui tirim.
3 Havia também naquela mesma cidade uma viúva que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 Ambale ui koela urum kene kotele piliimba yili-ni yunundu “Mólu, nunga kotele na naa piliinjimbu.” nirimeliinga-pe ambale yunu-kene taki-taki omba mawa tirim kilia kot piliimba yili piliipa kis piliipaliinga yununu nimba mele: ‘Na Pulu Yili-nga mundu-mong naa tenjipu, yambuma kondu naa kolupu moliu
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 akiliinga-pe ambu-waye ili taki-taki omba walsilimáliinga penga alsupa omba mawa temba kene na kamu piliipu kis piliimbu akiliinga yunga kotele ekupu kamu piliinjambu.’ nirim.” ⸤nimba kene Yesos-ni⸥ aku-sipa nirim.
5 todavia, como esta viúva me incomoda, hei de fazer-lhe justiça, para que ela não continue a vir molestar-me.
6 Auli ⸤Yesos-ni ung-eku akili topa pora sipaliinga⸥ ung te wasie nimba mele: “Kot piliirim yi-kisele-ni ambu-wayelendu tirim mele piliai.
6 Prosseguiu o Senhor: Ouvi o que diz esse juiz injusto.
7 Aku-sipa mele Pulu Yili-ni yunga yambuma buni silimele yambuma aku-siku telemeláliinga kot piliimba yili molupa kene kot naa tenjimbaye? Yunga ui makó turum yambuma-ni sumbulsuli kepe tanguli kepe taki-taki “Oliunga kot piliinjui.” niku mawa telemele kene yunu-ni eninga kotele naa piliinjimbaye? Yunu ui we molupa penga mele “Enini liipu tapunjambu.” nimba táka-nimba ombáye?
7 E não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que dia e noite clamam a ele, já que é longânimo para com eles?
8 Yunu temba mele akili nimbu sambu: “Pulu Yili yunu wela omba yunga yambuma liipa tapunjumbandu enini buni silimele yambuma kot tenjipaliinga mindili simba.” niker. Akiliinga-pe Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili alsupa wale tale-sipa mana mania ombá kene “Yambu mare-ni ‘Yunu-ni enini liipa tapunjumba.’ niku yunu mawa teku mulungí mola mólunje?” nimba omba kanomba.” nirim.
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Contudo quando vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Yambu mare eni-enini piliikuliinga ‘Na yi kaiéle. Na sumbi-sipu moliu, yambu-lupama molku kis-silimele. Enini yambu kísima. Enini-kene tapú-topu naa molumbu.’ niku piliiku anduku muluring yambumandu Yesos-ni ung-eku ili topaliinga nimba mele:
9 Propôs também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 “Yi tale lupa-lupa ‘Pulu Yili-kene ung niambili.’ nikulu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna puringli. Te Perisi-yi te, te ku-moni-takis liili yi te.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Perisi-yili kakará nimba ola angiliipa kene yununu numanale-ni piliirim ungma nimba mele: “Pulu Yili, yambu-lupama pali molemele mele na aku-sipu naa moliáliinga nu-kene “Angke” niker. Enini wa noku, ulu-pulu-kisma teku, ambu yima waperanale teku, telemele. Ku-takis liili yi ili tepa molemú mele kepe na naa teliu.
11 O fariseu, de pé, assim orava consigo mesmo: ó Deus, graças te dou que não sou como os demais homens, roubadores, injustos, adúlteros, nem ainda com este publicano.
12 Na kóru tenga taki-taki ena tale langi mi topu naa nombu, ku-monima kene mélema kene méle rurepunga tale nimbu taki-taki liiliumanga tilu-tilu nimbu nu moke tepu siliu kanili.” nirim.
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 Akiliinga-pe ku-moni-takis liili yili nondupa naa omba anju tenga-lupa ma kanupa angiliipaliinga, ‘Na yi aima kis te.’ nimba piliipa pipili kolopa mundu-mong tenjipa ki-kumu-ni yunga pepeli-ombelena topa angiliipaliinga nimba mele: “Pulu Yili, na numanuna ulu-pulu-kis pili yili kondu kului.” nirim.” ⸤nimba Yesos-ni aku-sipa nirim.⸥
13 Mas o publicano, estando em pé de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: ó Deus, sê propício a mim, o pecador!
14 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi i-selenga Pulu Yili-ni ku-takis liili yilinga ulu-pulu-kísima kanupa konde tenjipa, yunu ‘yi sumbi-niliele.’ nimba kanupa mulupili lkundu purum, akiliinga-pe Perisi-yili yunga ulu-pulu-kísima numanuna we pípili lkundu purum.” niker. Yambu eninga bi paka tolemele yambuma Pulu Yili-ni topa mania mundumba, akiliinga-pe yambu eninga bi toku mania mundulimele yambuma yunu-ni eninga bima paka tonjumba.” nirim.
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado; mas o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Kanu-kene yambuma-ni eninga kangambula kelúma ‘Yesos yunga kili-ni ambulupili.’ niku yunu mulurumna meku uring. Meku ungí uring kanuku kene Yesos lumbili anduli yima-ni ung-mura siku ⸤“Naa meku wai.”⸥ niring.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; mas os discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Akiliinga-pe Yesos-ni kangambulamandu “Wai.” nimbaliinga ⸤yu lumbili anduli yimandu⸥ nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú yambu-talape akili kangambula ima mele molemele akiliinga eni kangambula ima na moliuna wangi pipi siku “Mólu.” naa niai.” ⸤nirim.⸥
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
17 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Kangambolama-ni ‘Pulu Yili oliunga yi nuim kingele mulupili.’ niku molemele mele aku-siku naa nilimele yambuma yunga koleana sukundu aima naa pungí, mólu.” niker.” nirim.
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de modo algum entrará nele.
18 ⸤Walse Juda-yambumanga⸥ yi-nuim te Yesos mulurumna omba yunundu walsipa piliipaliinga nimba mele: “Ung-Bo Tunjuli Yi Kaiéle, na nambulka ulu te tembu kene na kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele liimbuye?” nirim.
18 E perguntou-lhe um dos principais: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nu-ni na nambimuna “Kaiéle.” nikinuye? Yambu kaí te naa molemú. Pulu Yili mindi kaiéle.” ⸤nirim.⸥
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 ⸤Aku-sipa nimbaliinga yili-ni walsurumeliinga pundu topa kene nimba mele:⸥ “Nu ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-manima ⸤Moses-ni yandu nimba sirim-ma⸥ piliillu. ⸤Ung-mani akuma i-sipa mele⸥:
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; honra a teu pai e a tua mãe.
21 Aku nirim-na piliipa kene yi kanili-ni nimba mele: “Na kang-kene molupuliinga ung-mani akuma pali piliipu liipu tepu mulurundu mele yandupa ekupu kepe tepu moliuko.” nirim.
21 Replicou o homem: Tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
22 Yunu aku-sipa nirim piliipa kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Papu tellu akiliinga-pe ulu tilu mindi naa tellu. Nu pukunu nunga méle nosulluma pali ku-moni liikunu kene, ku-moni liiníma yambu-korupama moke teku sikunu kene na lumbili ui.” nirim. “Nunga ⸤ma-koleana⸥ mélema aku tiní kene mulú-koleana nunga méle lupa-lupa kaí pulele lemba.” nirim.
22 Quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens e reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
23 Yi-nuim kanili méle aima lupa-lupa kaí pulele nusurumeliinga Yesos-ni aku nirim kene piliipa kene yunu numanu kis panjipa numanu buni aima auli-tepa liipa anju purum.
23 Mas, ouvindo ele isso, encheu-se de tristeza; porque era muito rico.
24 Yunu aku-sipa purum kanupaliinga Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu yambu-kamakoma aima mindili-siku sukundu pungí.
24 E Jesus, vendo-o assim, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Kung-kemel akili ⸤kung aima auli te akiliinga-pe⸥ kalé suruli kupulanum-na sukundu pumbandu mindili laye-kolte mele sipa kene pumba. Akiliinga-pe yambu-kamakoma Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana sukundu pungíndu mindili aima lakuku mele siku pungí.” nirim.
25 Pois é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Yu-ni aku nirim piliiring yambuma-ni niku mele: “Aku lem mindili nolkemela kupulanum-na nae kapula wendu pupa, molupu konjumulú kupulanum-na pumbaye? Te mólunje?” niring kene
26 Então os que ouviram isso disseram: Quem pode, então, ser salvo?
27 yunu-ni eninindu nimba mele: “Yambuma-ni aima kapula naa telemele uluma Pulu Yili-ni kapula tenjimba. Pulu Yili yu-ni uluma pali kapula telemú. Ulu te yu-ni kapula naa temba te mólu.” nirim.
27 Respondeu-lhes: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 ⸤Yu-ni aku nirim piliipa kene⸥ Pita-ni yunundu nimba mele: “⸤Pe oliu-kene nambulka ulu te wendu ombáye?⸥ Oliu oliunga mélema pali mundupu kelepu nu lumbili purumulu mele pulimulu kanili.” nirim.
28 Disse-lhe Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: ‘Pulu Yili omba yi nuim kingele molupa nokumba enale wendu ombá mele “Yambuma piliangi.” niku silsiliiku andungíndu eninga lkuma kene, minupili-ambuma kene, anginipilima kene, anupili lapaliima kene, kangambulama kene, akuma munduku kelemele yambuma pali
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por amor do reino de Deus,
30 ya ma-koleana aima méle pulele ola-kilia liiku kene penga pungí koleana kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele liingíko.’ niker.” nirim.
30 que não haja de receber no presente muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Kanu-kene Yesos-ni ⸤yu lumbili anduli⸥ yi rurepu ‘na kene enini kene oliuliu molamili.’ nimba enini liipa anju memba pupa kene eninindu nimba mele:
31 Tomando Jesus consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém e se cumprirá no filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 Juda-yambumanga yi-aulima-ni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku Juda-yi naa molemele yima singí. Enini yu ung-taka tonjuku yunu teku kis-siku yunga kumbi-kerina lkambe toku,
32 pois será entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 yunu ka-pulsa-ni toku yu toku kunjingí. Yunu toku kunjingí kene ena yupuku-sipaliinga lomburupa ola molumba.” nirim.
33 e depois de o açoitarem, o matarão; e ao terceiro dia ressurgirá.
34 Akiliinga-pe yunu-ni ung nirimele piliiku sunduring. Ung-pulele naa piliiku kene ung nirimele piliiku bi naa siring.
34 Mas eles não entenderam nada disso; essas palavras lhes eram obscuras, e não percebiam o que lhes dizia.
35 Kanu-kene Yesos Jeriko taon nondupa ombá urum kene mong kis lirim yi te kupulanum alsena molupa yambuma “Ku-moni sai.” nimba mawa tirim.
35 Ora, quando ele ia chegando a Jericó, estava um cego sentado junto do caminho, mendigando.
36 Yi kanili-ni yambu pulele oku pungí puring piliipa kene yunu-ni “Nambulka tekemeleye?” nimba walsurum kene
36 Este, pois, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 enini yunundu niku mele: “Nasaret-yi Yesos omba pukum.” niku, niku siring.
37 Disseram-lhe que Jesus, o nazareno, ia passando.
38 Aku-siku niring piliipaliinga yunu-ni tondulu nangale topa walsipa kene nimba mele: “Yesos, ⸤yi nuim king⸥ Depit-ni kalupa liirim yili, na kondu kului.” nirim.
38 Então ele se pôs a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Kumbi-leku puring yambuma-ni yunu ung-mura siku “Nu ung naa niku táka-nikunu mului.” niring.
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; ele, porém, clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim!
40 Yesos we angiliipa kene “Yunu yandu meku wai.” nirim. Yunu Yesos angiliirimna nondupa urum kene Yesos-ni yunundu walsipa kene nimba mele:
40 Parou, pois, Jesus, e mandou que lho trouxessem. Tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 “Na-ni nu nambulka tenjambu niku piliikunuye?” nirim. Yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Auliele, na mongale-ni mélema kanambu nanga mongsele teku kaí tenjani.” nirim.
41 Que queres que te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu veja.
42 Yesos-ni yunundu nimba mele: “‘Na-ni nunga mongsele kapula tenjimbu.’ niku pilííneliinga nunga mongsele kaí lipili.” nirim.
42 Disse-lhe Jesus: Vê; a tua fé te salvou.
43 Yesos-ni aku-sipa nirim kene enaliinga yunga mongsele kaí lirim, mélema kanupa kene Pulu Yili kape nimba yunga bili paka tonjiliipa Yesos lumbili purum. Yambuma-ni pali ulu⸤-tondulu te wendu urum⸥ akili kanuku kene enini kepe Pulu Yili kape niring.
43 Imediatamente recuperou a vista, e o foi seguindo, gloficando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.