Lucas 16

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 ⸤Aku-sipa nimbaliinga⸥ Yesos-ni yunga lumbili anduli yimandu nimba mele:
1 Jesus contou a seguinte história a seus discípulos: “Um homem rico tinha um administrador que cuidava de seus negócios. Certo dia, foram-lhe contar que esse administrador estava desperdiçando seu dinheiro.
2 Aku-siku niring piliipaliinga yi-kamakale-ni yi kanilindu ‘Ui.’ nimbaliinga yunundu ung-mura sipa nimba mele: “Ung ili nambulka ung te nikimeleye? Nu-ni nanga mélema tekunu kis-sillu mele níngi-na piliipuliinga nu-ni nanga mélema tellu mele bukna tokunu, yandu sikuliinga penga pani. Nu nanga mélema alsukunu kapula naa nukuni. Nu makurumbu.” nirim.
2 Então mandou chamá-lo e disse: ‘O que é isso que ouço a seu respeito? Preste contas de sua administração, pois não pode mais permanecer nesse cargo’.
3 Méle kanuma nukunjuli yili yunu nimba mele: “Apa! Ekupu nambulka tembuye? Nanga auliele-ni nanga kongun teliále wendu liipa na topa makurumba tekemaliinga na nambulka tembuye? Na apulu-kongun tembaliinga tondulale naa pelemáliinga kongun akili kapula naa tembu. Yambuma keri-langi mawa tembaliinga pipili tekem.
3 “O administrador pensou consigo: ‘E agora? Meu patrão vai me demitir. Não tenho força para trabalhar no campo, e sou orgulhoso demais para mendigar.
4 Akiliinga na tembu mele ekupu piliiker. ⸤Nanga auliele-ni pundu angnjirim yambuma liipu tapunjupuliinga eninindu ‘Pundu ekendu mindi tai, ekendu mania pupili.’ nimbú kene⸥ penga na topa makurumba kene yambu kanuma-ni na numanu siku liiku tapunjukuliinga nandu “Wasie piamili ui.” ningí.” nimbaliinga,
4 Já sei como garantir que as pessoas me recebam em suas casas quando eu for despedido!’.
5 Yunga auliele-ni pundu angnjirim yambuma ‘Lupa-lupa wangi.’ nimbaliinga kumbi-lepa urum yi kanilindu nimba mele: “Nanga auliele-ni nu-kene méle nambi-sili pundu angnjirimuye?” nimba walsurum kene
5 “Então ele convocou todos que deviam dinheiro a seu patrão. Perguntou ao primeiro: ‘Quanto você deve a meu patrão?’.
6 yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Unji-ollip mong wel-mingi paip-paon pundu angnjirim.” nirim kene yi-kamakaliinga mélema nukunjuli yili-ni yunundu alsupa nimba mele: “Pundu angnjili bukele ya siker; ya mania molku, paip-paon toku panjiring buk-gomale ambolku ola toku munduku kelku kene alko toku buk-gomú kona tenga kopungu-wel mingi paon tale ten lkisiku tokunu munjui.” nirim.
6 O homem respondeu: ‘Devo cem tonéis de azeite’. Então o administrador lhe disse: ‘Pegue depressa sua conta e mude-a para cinquenta tonéis’.
7 Yunga bulkundu urum yi kanilindu nimba mele: “Nanga auliele-ni nu-kene méle nambi-sili pundu angnjirimuye?” nimba walsurum kene yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Rais-wit wale paip-paon pundu angnjirim.” nirim kene mélema nukunjuli yili-ni yunundu alsupa nimba mele: “Pundu angnjili bukele ya siker; ya mania molku, rais-wit wale paip-paon toku munjuring buk-gomale ambolku ola toku munduku kelku kene alko toku buk-gomú kona tenga rais-wit wale po-paon lkisiku tokunu munjui.” nirim.
7 “‘E quanto você deve a meu patrão?’, perguntou ao segundo. “Devo cem cestos grandes de trigo’, respondeu ele. E o administrador disse: ‘Tome sua conta e mude-a para oitenta cestos’.
8 Yunu aku-sipa tirimele piliipaliinga yi-kamako auliele-ni tepa kis-sili yi kanili yunu kape nirim. Yunga mélema sika wa-mele liipaliinga tepa kis-sirim akiliinga-pe yunga piliipa kungnjuliele aima lakupa pirim piliipaliinga yunu kape nirim.
8 “O patrão elogiou o administrador desonesto por sua astúcia. E é verdade que os filhos deste mundo são mais astutos ao lidar com o mundo ao redor que os filhos da luz.
9 “Na-ni enindu nimbu sambu: “Ekupu ya mana-molkuliinga mana-mélema liiku ‘Yambuma nunga anginpili mele molangi.’ niku nunga méle nosullumanga enini liiku tapunjui. Penga mélema pora nimbá kene nu kolea-kaí kam-kamu lepa mindi púlina puni kene akuna mulungí yambuma-ni nundu “Ya kamu wasie molamili.” ningí.” niker.” ⸤nirim.⸥
9 Esta é a lição: usem a riqueza deste mundo para fazer amigos. Assim, quando suas posses se extinguirem, eles os receberão num lar eterno.
10 “Yambu te-ni yambu tenga-lupa méle koltale nokupa konjunjulimú kene kanupaliinga ‘Méle pulele simbu kene nokupa konjunjumba lem.’ nilimú. Yambu te-ni yambu tenga méle koltale nokupa kis-sinjilimú kene kanupaliinga “Méle pulele simbu kene nokupa kis-sinjimba lem.” nilimú.
10 “Se forem fiéis nas pequenas coisas, também o serão nas grandes. Mas, se forem desonestos nas pequenas coisas, também o serão nas maiores.
11 Nu-ni ya mana méle nosulimelema nokuku naa kunjunu lem nu aima sika méle kaí lupa-lupa Pulu Yili-ni silimúma ‘Nokunjui.’ kapula naa nimbá. ⸤Ya mana nosulimele mélema mania-kilia, Pulu Yili-ni silimú méle kaí lupa-lupama ola-kilia kanili.⸥
11 E, se vocês não são confiáveis ao lidar com a riqueza injusta deste mundo, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 Nu-ni ya mana mania méle nosulluma aima sika nunga mólu, méle kanuma Pulu Yili-nga. Akiliinga nu-ni yunga mélema nokuku naa kunjunjunu lem penga yunu-ni ‘nunga nosani.’ nimba simbandu molemú mélema kapula simbaye?
12 E, se não são fiéis com os bens dos outros, por que alguém lhes confiaria o que é de vocês?
13 “Kendemande-yambu tiluele-ni yi-auli tálenga kongunsele liipa tere lepa kapula naa tenjimba. Yi-auli te numanu kis panjipa, te numanu monjumba. Mola aku naa tímu lem yi-auli tenga ung nimbáma aima numanu sipa piliipa liipa kongun nimbáma tondulu mundupa tenjipa, te numanu kis panjipa yunga ung nimbáma liipa su sipa naa temba. Yambuma-ni Pulu Yili-nga kongunale kene Ku-Monelenga kongunale kene liiku tere leku kapula naa tinjingí.” nirim.
13 “Ninguém pode servir a dois senhores, pois odiará um e amará o outro; será dedicado a um e desprezará o outro. Vocês não podem servir a Deus e ao dinheiro”.
14 Yesos-ni aku-sipa nirim piliikuliinga Perisi-yima enini ku-moni kepe mélema kepe numanu aima pulele munjuringeliinga yunu-ni ung nirimele ung-taka tonjuku tae tiring kene
14 Os fariseus, que tinham grande amor ao dinheiro, ouviam isso tudo e zombavam de Jesus.
15 Yesos-ni eninindu nimba mele: “Eni-enini i-siku niku mele: ‘We-yambuma-ni oliu Perisi-yima numanu sumbi-sipa pepa, yi kaíma molemulu niku kanuku niangi.’ niku molemeláliinga-pe eninga numanuna aima sika pelemú mele Pulu Yili-ni kanupa molemú. Mana-yambuma-ni kanukuliinga ‘Méle aima kaí, méle aima ola-kilia.’ nilimele mélema Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú.” ⸤nirim.⸥
15 Então ele disse: “Vocês gostam de parecer justos em público, mas Deus conhece o seu coração. Aquilo que este mundo valoriza é detestável aos olhos de Deus.
16 “⸤No-Liinjili⸥ Jon ui ma-koleana naa omba mulupili Pulu Yili-ni yambuma ‘Teai.’ nirim akili mele ⸤Pulu Yili-nga ung-manima yandu nimba sirim yi⸥ Moses-ni turum bukma kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni buk turingima kene, buk kanumanga mulurum, yandupa-yandupa mani siku yambuma niku siring. Akiliinga-pe, ekupu, Pulu Yili-ni omba yi nuim kingele molupa yambuma nokupa konjumba temani-kaiéle topu silsiliipu andolemulu. Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokumba yambu-talapena sukundu puku mulungéliinga yambuma aima tondulu munduku aima mindilisele siku teku pulimelé.
16 “Até a chegada de João, a lei de Moisés e a mensagem dos profetas eram seus guias. Agora, porém, as boas-novas do reino de Deus estão sendo anunciadas, e todos estão ansiosos para entrar.
17 Mulú-ma-sele walse kapula pora nimbá akiliinga-pe Pulu Yili-nga ung-manima Moses-ni yandu nimba sipa bukna turum molemú bimanga tilu aima laye-kolte kepe mania kapula naa pumba. Pulu Yili-nga ung-manima pali pepa mindi pumba.” ⸤nirim.⸥
17 É mais fácil o céu e a terra desaparecerem que ser anulado até o menor traço da lei de Deus.
18 “Yi te-ni yunga ui liilimú ambale makurupa “Kamu pui.” nimbaliinga alsupa ambu te liilimú kene yi akili-ni waperanale telemú. “Pui.” nimba topa makorolemú ambale penga yi te-ni yunu liilimú kene yi kanili kepe waperanale telemúko.” ⸤nirim.⸥
18 “Assim, o homem que se divorcia de sua esposa e se casa com outra mulher comete adultério. E o homem que se casa com uma mulher divorciada também comete adultério”.
19 ⸤Aku-sipa nimbaliinga Yesos-ni alsupa temani te topaliinga nimba mele:⸥
19 Jesus disse: “Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho fino e vivia sempre cercado de luxos.
20 Yi-korupa te mulurumko, kaniliinga bili LLasares. Yunu enamanga taki-taki ‘Yi-kamakale-ni yunu kondu kolupa ku-moni te mola keri-langi te simbanje.’ niku yunga lku keri-puluna ‘Mulupili.’ niku meku oku munjuring. Yunga kangima pali irili tirim.
20 À sua porta ficava um mendigo coberto de feridas chamado Lázaro.
21 Irili kanuma owama-ni oku peni-mani le-pui-upui tiring. Yunu ‘Yi-kamakaliinga langi-pundu mana mania pumbama apurupu liipu nombú.’ nimba piliipa mulurum.
21 Ele ansiava comer o que caía da mesa do homem rico, e os cachorros vinham lamber suas feridas abertas.
22 Penga walse yi-korupale kulurum. Kulurum kanu-kene angkellama-ni yunga minéle liiku, ⸤Juda-yambumanga kumbi-lepa anda-kolepa⸥ Eprayam mulurumna meku puring. Yi-kamakale kulurumko. Yambuma-ni yunu ónu tiring.
22 “Por fim, o mendigo morreu, e os anjos o levaram para junto de Abraão. O rico também morreu e foi sepultado,
23 Kanu-kene yunu tepi-koleana mindili nomba molupa kene, yunu-ni yunga mongsele-ni olandu-sipa sulu tenjipa Eprayam kanupa, LLasares kene wasie muluringli kanurum.
23 e foi para o lugar dos mortos. Ali, em tormento, ele viu Abraão de longe, com Lázaro ao seu lado.
24 Kanupa kene ung te tondulu mundupa nimba mele: “Totu Eprayam, na kondu kolkunuliinga ‘LLasares-ni nona yunga ki-sundele mindi mania mundupaliinga ‘Nanga keri-anembelale koma linjipili.’ nimba tinjipili.’ nikunu yunu yandu liiku mundui. Na tepi ilinga aima mindili nombu moliu.” nirim.
24 “O rico gritou: ‘Pai Abraão, tenha compaixão de mim! Mande Lázaro aqui para que molhe a ponta do dedo em água e refresque minha língua. Estou em agonia nestas chamas!’.
25 Akiliinga-pe Eprayam-ni yunundu nimba mele: “Totu, ui muluringli mele pília! Else ma-koleana muluringli kene nu méle kaí lupa-lupama nosuku kapula mulurunu; LLasares yunga méle kísima nosupa, molupa kis-sirim kanili. Pe ekupu yunu numanu kaí pípili molemú, nu mindili noku mollu.
25 “Abraão, porém, respondeu: ‘Filho, lembre-se de que durante a vida você teve tudo que queria e Lázaro não teve coisa alguma. Agora, ele está aqui sendo consolado, e você está em agonia.
26 Mola na-ni “O.” nilkanje yunu andi akuna kapula naa-ko olka. Oliu kene eni kene ai-suku-singina ⸤Pulu Yili-ni⸥ mai-angi auliele tirim pelemú akili. Pe ekupu ya molemulu yambuma ‘Eni molemelena anju pamili.’ ningéle kapula naa pungí; eninga yambuma ‘Yandu wamili.’ ningéle yandu kapula naa ungíko.” nirim.
26 Além do mais, há entre nós um grande abismo. Ninguém daqui pode atravessar para o seu lado, e ninguém daí pode atravessar para o nosso’.
27 Kanu-kene yi-kamakale-ni nimba mele: “Aku-sipa lam akiliinga, Totu, yunu nanga pulu-koleana mania pupili liikunu mundani nimbu mawa teker.
27 “Então o rico disse: ‘Por favor, Pai Abraão, pelo menos mande Lázaro à casa de meu pai,
28 Nanga anginipili angere te-guli molemele kanili. Kolea mindili nuli kolea ilinga enini kepe naa wangi akiliinga yunu-ni enini lip-lipi ili topa ung nimba sipa kunjupili.” nirim.
28 pois tenho cinco irmãos e quero avisá-los para que não terminem neste lugar de tormento’.
29 Akiliinga-pe Eprayam-ni yunundu nimba mele: “Moses-ni bukna turum ungma kene Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni buk turing bukma wasie nosuku molemele kanili. Enini buk kanuma molemú ungma kanuku piliangi.” nirim.
29 “‘Moisés e os profetas já os avisaram’, respondeu Abraão. ‘Seus irmãos podem ouvir o que eles disseram.’
30 Kanu-kene yi-kamakale-ni nimba mele: “Totu Eprayam, akili kapula mólu. Kululi yambu te lomburupa ola molupa enini molemelena pupaliinga nimba símu lem ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku munduku kelku numanu topele tungí.” nirim.
30 “Então o rico disse: ‘Não, Pai Abraão! Mas, se alguém dentre os mortos lhes fosse enviado, eles se arrependeriam!’.
31 Eprayam-ni yunundu nimba mele: “Moses-nga ungma kene Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yimanga ungma kene ⸤bukmanga turing molemú akuma⸥ pilíí naa pilííngi lem kululi yambu te lomburupa ola molupa pupaliinga nim lem yunga ungele naa-ko piliingí.” nirim.” nimba Yesos-ni temani te aku-sipa turum.
31 “Abraão, porém, disse: ‘Se eles não ouvem Moisés e os profetas, não se convencerão, mesmo que alguém ressuscite dos mortos’”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.