João 9

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Yesos pumba purum kene mong kis lirim yi te kupulanum-na mulurum kanurum. Anumu-ni oluna sukundu mong kis líliele mirim.
1 Caminhando Jesus, viu um homem cego de nascença.
2 Penga Yesos lumbili anduli yima-ni yu walsiku kene niku mele: “Rapai, nae-ni ulu-pulu-kis tirim-na yi ili oluna sukundu mong kis líliele mirimye? Yili yunu tirim mola anum lapasele-ni tiringliye?” niring.
2 E os seus discípulos perguntaram: Mestre, quem pecou, este ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Yesos-ni nimba mele: “Yili yu-ni kepe anum lapasele-ni kepe ulu-pulu-kis te tiringeliinga yu mong kis naa lirim. ‘Pulu Yili-nga ulu-tondulu te yi ili-kene mokeringa wendu upili yambuma pali kanangi.’ nimba yi ili mong kis lirim.
3 Respondeu Jesus: Nem ele pecou, nem seus pais; mas foi para que se manifestem nele as obras de Deus.
4 Ena ili pora naa nimba kolea we tangupili na liipa mundurum yilinga kongun aima temulú. Sumbulu tomba kene yambu te-ni manda kongun naa temba.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Na ma-kolea ilinga molupu kene, na ma-koleana yambumanga pa tinjiliele moliu.” nirim.
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Aku nimba kene yu mana lkambe topa male liipa ulí-mele tenjipa kene yilinga mongselenga kanjipa kene nimba mele:
6 Dito isso, cuspiu na terra e, tendo feito lodo com a saliva, aplicou-o aos olhos do cego,
7 “Nu no-numú-wallú Silloam pukunu kumbi-kerina no li-pui.” nirim. (Silloam-nga ung-pulele ‘liipa munduli’.) Yu akuna pupaliinga kumbi-kerina no lirim kene mongsele kaí lirim, mélema kanulsiliipa lkundu purum.
7 dizendo-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé (que quer dizer Enviado). Ele foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Kanu-kene yunga kolea yambuma kene “Yu ku-moni sai.” nimba ui kupulanum-na mawa tepa mulurum kanuring yambuma kene yu aku-sipa urum kanukuliinga eni-enini anju-yandu tombulku niku walsiku kene niku mele: “Yi ili ui “Ku-moni sai.” nimba mawa tepa mulurum yi kanili móluye?” niring.
8 Então, os vizinhos e os que dantes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: Não é este o que estava assentado pedindo esmolas?
9 Mare-ni niku mele: “Sika, yu yi kanili mendepolu.” niring.
9 Uns diziam: É ele. Outros: Não, mas se parece com ele. Ele mesmo, porém, dizia: Sou eu.
10 Enini pundu toku kene niku mele: “Nunga mongsele nambi-tinu kene kaí límuye?” niring kene
10 Perguntaram-lhe, pois: Como te foram abertos os olhos?
11 yu-ni pundu topa nimba mele: “Yi te ‘Yesos’ nilimele kanili-ni ulí liipa mongselenga kopungu kanjipa kene nimba mele: “No-numú-wallú Silloam pukunu kumbi-kerina no li-pui.” nim kene pupu kumbi-kerina no le-pundu kene nanga mongsele kaí límu-na kolea kanundu.” nirim.
11 Respondeu ele: O homem chamado Jesus fez lodo, untou-me os olhos e disse-me: Vai ao tanque de Siloé e lava-te. Então, fui, lavei-me e estou vendo.
12 “Yi ili tena molemúye?” niring kene “Na naa kanundu.” nirim.
12 Disseram-lhe, pois: Onde está ele? Respondeu: Não sei.
13 Yi ui mong kis lirimele yambuma-ni Perisi-yima muluringna meku puring.
13 Levaram, pois, aos fariseus o que dantes fora cego.
14 Kanu-kene, Yesos-ni le-ulí liipa yilinga mongselenga kopungu kanjipa yilinga mongsele ‘alsupa kaí lipili.’ nirim ena kanili ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele kene tirim,
14 E era sábado o dia em que Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Akiliinga Perisi-yima-ni kepe yu walsiku kene niku mele: “Nunga mongsele nambi-sipa kaí límuye?” niring.
15 Então, os fariseus, por sua vez, lhe perguntaram como chegara a ver; ao que lhes respondeu: Aplicou lodo aos meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Perisi-yi mare-ni niku mele: “Yi ili Sambat-enale naa piliipa we andolemú, aku-sipa ulu-pulu-kis telemáliinga Pulu Yili-ni yu naa liipa mundurum.” niring.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Diziam outros: Como pode um homem pecador fazer tamanhos sinais? E houve dissensão entre eles.
17 Akiliinga, mong ui kis lirim yili alsuku walsiku kene niku mele: “Yi kanili-ni nunga mongale tepa kaí tinjim akiliinga yundu nu nambulka niku piliikunuye?” niring. Yili-ni pundu topa kene nimba mele: “Yu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te.” nirim.
17 De novo, perguntaram ao cego: Que dizes tu a respeito dele, visto que te abriu os olhos? Que é profeta, respondeu ele.
18 Akiliinga-pe Juda yi-aulima-ni “‘Yi ili ui yunga mongsele sika kis lirimele, pe ekupu sika kaí lim.’ we naa nimulú. Yu kanupu bi naa silimuláliinga anum lapasele walsipu piliamili wale.” niring.
18 Não acreditaram os judeus que ele fora cego e que agora via, enquanto não lhe chamaram os pais
19 Kanu-kene anum lapasele uringli kene walsiku niku mele: “Yi ili elsengla málaleye? “Anum-ni mirim kene mongsele kis lirim.” nilimbele yi kanili iliye? Aku lem ekupu nambi-sipa kanúmuye?” niring.
19 e os interrogaram: É este o vosso filho, de quem dizeis que nasceu cego? Como, pois, vê agora?
20 Anum lapasele-ni pundu tokulu nikulu mele: “Yu sika olsunga málale, anumu-ni mirim kene yunga mongsele kis líliele mirim yili olsu sika kanolembulu.
20 Então, os pais responderam: Sabemos que este é nosso filho e que nasceu cego;
21 Akiliinga-pe ekupu yunga mongsele kaí límele nambi-sipa tímunje olsu naa kanúmbulu. Yu nae-ni mongsele tepa kaí tinjimunje akili olsu naa-ko kanúmbulu. Yu yi-yuli molemú akiliinga tímu mele yu-yunu nimba sipili yu walsiku piliai.” niringli.
21 mas não sabemos como vê agora; ou quem lhe abriu os olhos também não sabemos. Perguntai a ele, idade tem; falará de si mesmo.
22 Anum lapasele Juda yi-aulimanga mundu-mong tenjikululiinga aku-sikulu niringli. Juda yi-aulima-ni ui niku panjiku kene niku mele: “Yambu te-ni ‘Yesos yu sika Pulu Yili-ni liipa mundurum yi-nuim Kraisele.’ nim lem yambu akili Pulu Yili-nga ungele lkuna máku topu piliilimulu lkumanga naa upili kamu makoromulú.” niringeliinga aku-sikulu niringli.
22 Isto disseram seus pais porque estavam com medo dos judeus; pois estes já haviam assentado que, se alguém confessasse ser Jesus o Cristo, fosse expulso da sinagoga.
23 Ui yi-aulima-ni aku-siku niku panjiringele anum lapasele-ni piliikulu kene “Yu yi-yuli akiliinga yu-yunu nipili walsiku piliai.” niringli.
23 Por isso, é que disseram os pais: Ele idade tem, interrogai-o.
24 Juda yi-aulima-ni kelku wale tale-siku ui mong kis lirim yili “Ui.” niku kene yundu niku mele: “Nu-ni ‘Pulu Yili piliipa molemú.’ nikunu gólu naa tokunu, nu tímu mele sumbi-sikunu oliu piliamili nikunu si! Oliu piliilimulu, ‘ ‘Nunga mongsele tepa kaí tinjim.’ nikinu yili yu ulu-pulu-kis tili yili.’ nimbu piliikumulu.” niring.
24 Então, chamaram, pela segunda vez, o homem que fora cego e lhe disseram: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Nanga mongsele tepa kaí tinjim yili ulu-pulu-kis tili yili mola mólunje, na naa piliiker. Akiliinga-pe ulu te na aima sika piliiker. Ui nanga mongsele aima sika kis lirim akiliinga-pe ekupu nanga mongsele kaí límu-na kolea kanokur, akili na aima piliiker.” nirim.
25 Ele retrucou: Se é pecador, não sei; uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Kanu-kene enini yu walsiku piliiku kene niku mele: “Yu-ni nu nambulka tímuye? Nambulka ulu te tímu kene nunga mongsele kaí límuye?” niring.
26 Perguntaram-lhe, pois: Que te fez ele? como te abriu os olhos?
27 Yu-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni eni ui nimbu sindu akiliinga-pe naa piliiku liiku su síngi kanili. Pe ekupu nambulkari piliingíndu alsuku “ni!” nikimeleye? Eni kepe yu lumbili pungíndu walsikimilinje?” nirim.
27 Ele lhes respondeu: Já vo-lo disse, e não atendestes; por que quereis ouvir outra vez? Porventura, quereis vós também tornar-vos seus discípulos?
28 Kanu-kene enini yu-kene arerembi kolkuliinga ung-mura teku niku mele: “Nu yi-kiseliinga lumbili anduli yili akiliinga-pe oliu Moses-nga lumbili anduli yima.
28 Então, o injuriaram e lhe disseram: Discípulo dele és tu; mas nós somos discípulos de Moisés.
29 ‘Pulu Yili-ni sika Moses-kene ung nirim.’ nimbu piliipu kene ⸤‘Moses Pulu Yili-nga yi-auliele.’ nimbu piliipu molemulu⸥ akiliinga-pe yi-kis ili yu terenga molupa urumunje, oliu naa piliikumulu.” niring.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés; mas este nem sabemos donde é.
30 Yili-ni pundu topa nimba mele: “Yi ili-ni nanga mongsele tepa kaí tinjim akiliinga-pe yu tena molupa urumunje eni Pulu Yili-nga ungele mimi-siku piliilimili yima-ni naa piliilimili akili aima ulu te lupa.
30 Respondeu-lhes o homem: Nisto é de estranhar que vós não saibais donde ele é, e, contudo, me abriu os olhos.
31 Oliu piliilimulu, ‘Ulu-pulu-kis telemele yambuma Pulu Yili mawa teku “Liiku tapunjui.” nilimele ungma Pulu Yili-ni naa piliilimú. Yambu te ‘Pulu Yili-nga bili olandupa mulupili.’ nimba uluma tepa molupa, yu-ni “Ti.” nilimú mele piliipa telemú yambale Pulu Yili mawa tepa “Liiku tapunjui.” nilimú ungma piliilimú.’ akili oliu piliilimulu.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores; mas, pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Ui Pulu Yili-ni mulú-masele tirim kene kepe yandupa kepe yambu te oluna sukundu mong kis lili anumu-ni mirim yambaliinga mongsele yambu te-ni tepa kaí tinjirim niku temani tilu kepe ui te-ni naa turum piliirimulu kanili.
32 Desde que há mundo, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Pulu Yili-ni yi ili liipa naa mundulkanje yu-ni aku-sipa ulu-tondulu te manda naa telka.” nirim.
33 Se este homem não fosse de Deus, nada poderia ter feito.
34 Yu-ni aku nirim-na piliikuliinga enini pundu toku niku mele: “Nu aminie-ni mirim kene ulu-pulu-kis pulele pípili mirim. Pe ekupu nu-ni ‘oliu ung-bo tonjambu.’ niku piliikunu kene nikinuye?” niring. Aku niku kene yu ⸤Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna kamu⸥ toku makuruku ulsu munduring.
34 Mas eles retrucaram: Tu és nascido todo em pecado e nos ensinas a nós? E o expulsaram.
35 Juda yi-aulima-ni Yesos-ni mong tepa kaí tinjirim yili ⸤Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna⸥ kamu makururing kene piliipaliinga Yesos yu pupa kanupa kene nimba mele: “Nu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤‘Yu sika Pulu Yili-ni liipa mundurum⸥.’ niku tondulu munduku piliikunu mola móluye?” nirim.
35 Ouvindo Jesus que o tinham expulsado, encontrando-o, lhe perguntou: Crês tu no Filho do Homem?
36 Yili-ni walsipa kene nimba mele: “Yi-Auliele, yi nikinu ili yu naeye? Na-ni ‘yu sika yi kanili molemú.’ nimbu tondulu mundupu piliambu akiliinga nikunu si.” nirim.
36 Ele respondeu e disse: Quem é, Senhor, para que eu nele creia?
37 Yesos-ni nimba mele: “Yi kanili nu ekupu kanukunu mollu. Ekupu nu-kene ung nikulu molkumbele akili.” nirim.
37 E Jesus lhe disse: Já o tens visto, e é o que fala contigo.
38 Kanu-kene yi kanili-ni nimba mele: “Auliele, ekupu ‘Nu
38 Então, afirmou ele: Creio, Senhor; e o adorou.
39 Yesos-ni nimba mele: “Na ‘yambuma ulu-pulu-kis teku molemele mele mokeringa lipili piliangi.’ nimbu ma-koleana urundu. ‘Yambu mong kis lelemúma mongale-ni mélema kanuku, mong kaí lelemúma mongale-ni mélema naa kanangi.’ nimbu ma-koleana urundu.” nirim.
39 Prosseguiu Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, a fim de que os que não veem vejam, e os que veem se tornem cegos.
40 Perisi-yi yu-kene wasie muluring mare-ni yu-ni aku-sipa nirim-na piliikuliinga ‘Yu ung-eku te topa oliundu nikem-nje?’ niku yu walsiku kene niku mele: “Nu nambulka nikunu nikinuye? Oliunga monguma kis lelemúkoye?” niring.
40 Alguns dentre os fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: Acaso, também nós somos cegos?
41 Yesos-ni nimba mele: “Eninga monguma kis lelkanje eninga ‘numanuna ulu-pulu-kísima pelemú.’ niku piliiku kene, ⸤Pulu Yili-ndu⸥ “‘Ulu-pulu-kisma mania pupa numanu kaí lipili.’ ni.” nilkimela. Akiliinga-pe “Mongale-ni mélema kanolemulu.” nilimeláliinga eninga ulu-pulu-kísima numanuna we pípili molemele.” ⸤nirim.⸥
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado algum; mas, porque agora dizeis: Nós vemos, subsiste o vosso pecado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.