João 3
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC
1 ⸤Juda-yambumanga yi mare Perisi muluring.⸥ Yi-Perisi akumanga yi te, bi ‘Nikodimas’, yu Juda-yambuma nukurum kanjoll yi te,
1 Havia um homem entre os fariseus, chamado Nicodemos, príncipe dos judeus.
2 yu Yesos mulurumna sumbulsuli omba kene, yundu nimba mele: “Rapai, ‘Nu Pulu Yili wasie molkulu kene ung-bo tunjunindu urunu.’ nimbu piliilimulu. Yi te ‘Pulu Yili-kene naa molkanje Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele nu-ni tellu aku-sipa yu-ni kapula naa telka. Ulu telluma-ni Pulu Yili-kene wasie molembele mele liipa ora silimú.’ nimbu piliilimulu.” nirim.
2 Este foi ter com Jesus, de noite, e disse-lhe: Rabi, sabemos que és um Mestre vindo de Deus. Ninguém pode fazer esses milagres que fazes, se Deus não estiver com ele.
3 Yesos-ni pundu topa yundu nimba mele: “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Yambu te alsuku naa míngi lem yambu kanili-ni Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú koleale manda naa kanupa yunga talapena manda naa molumba.” niker.” nirim.
3 Jesus replicou-lhe: Em verdade, em verdade te digo: quem não nascer de novo não poderá ver o Reino de Deus.
4 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Yambu te anda lepa molemú kene yu nambi-siku mingíye? Yu anumunga oluna alsupa manda suku pumba, anumu-ni yu kapula membaye?” nirim.
4 Nicodemos perguntou-lhe: Como pode um homem renascer, sendo velho? Porventura pode tornar a entrar no seio de sua mãe e nascer pela segunda vez?
5 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nu aima sika nimbu siker: ‘Yambu te nole-ni kepe Minéle-ni kepe mi naa míngli lem yambu kanili Pulu Yili-nga kangambula naa molupa Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana suku kapula naa pumba, mólu.
5 Respondeu Jesus: Em verdade, em verdade te digo: quem não renascer da água e do Espírito não poderá entrar no Reino de Deus.
6 Méle kangiele-ni melemú méle akili kangiele, yu mana molumba mélale mindi. Méle Pulu Yili-nga Minéle-ni melemú méle akili minéle, méle akili mindi Pulu Yili molemúna manda pupa molumba.’ niker.
6 O que nasceu da carne é carne, e o que nasceu do Espírito é espírito.
7 “Akiliinga na-ni nundu nimbu mele: “‘Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana pamili.’ ningí yambuma pali ui alsuku meangi.” nikerelendu numanu pulele naa pilíí.
7 Não te maravilhes de que eu te tenha dito: Necessário vos é nascer de novo.
8 Popuremale yunu piliipa kolea lupa-lupamanga popuremi tolemú kene eni yunga ungele piliiku, mélema lop-lopi telemú kanolemele, akiliinga-pe yu naa kanuku yu wendu olemúna kepe pulimúna kepe naa kanolemele. Pulu Yili-nga Minéle aku-sipako. Minéle-ni melemú yambuma mini kona pípili enini aima yambu lupa mele molemele yambuma-ni kanolemele, akiliinga-pe ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni yambu kanuma mini konama silimú Mini kanili naa kanolemele.” nirim.
8 O vento sopra onde quer; ouves-lhe o ruído, mas não sabes de onde vem, nem para onde vai. Assim acontece com aquele que nasceu do Espírito.
9 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Ulu ima nambi-sipa wendu okumuye?” nirim.
9 Replicou Nicodemos: Como se pode fazer isso?
10 Yesos-ni yundu nimba mele: “Nu Isrel-yambumanga ung-bo tunjuliele yi te akiliinga-pe i niker mele naa piliikunu lam.
10 Disse Jesus: És doutor em Israel e ignoras estas coisas!...
11 Na-ni nundu aima sika nimbu siker: Oliu piliilimulumandu nilimulu; kanolemulumandu nimbu silimulu. Akiliinga-pe ung nilimulu ung ima eni pali piliiku liilimele yambu te mólu.
11 Em verdade, em verdade te digo: dizemos o que sabemos e damos testemunho do que vimos, mas não recebeis o nosso testemunho.
12 Ya ma-koleana uluma eni nimbu siliu kene eni ‘Gólu tokumnje.’ niku piliilimiláliinga pe ekupu mulú-koleana uluma nimbu sindu lem ‘Sika nikem.’ niku nambi-siku manda tondulu munduku piliingíye? Manda naa piliingí.
12 Se vos tenho falado das coisas terrenas e não me credes, como crereis se vos falar das celestiais?
13 Yambu tilu kepe ola mulú-koleana suku naa puring. Yi tiluele mindi, mulú-koleana mania urum yili mindi ui mulú-koleana mulurum. Yu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili.
13 Ninguém subiu ao céu senão aquele que desceu do céu, o Filho do Homem que está no céu.
14 “Ui Moses-ni yambu naa pili kolea-wakana wambiye-kimbulu mele ku-kapa-ni tiliele liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum ili mele aku-siku yambuma-ni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku ⸤unjina-⸥ ola ⸤toku⸥ ku toku panjingí.
14 Como Moisés levantou a serpente no deserto, assim deve ser levantado o Filho do Homem,
15 Kanu-kene, ⸤ui yambu wambiyema-ni noku kunjuring kulungí tiring yambuma Moses-ni liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum wambiye kapa-ni tiliele kanuku kene kona puring kanu-mele⸥ penga ekupu aku-siku ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yu uluma tepa molemú mele sika.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma pali molku konjuku mindi pangi.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Yu unjina-ola ⸤toku⸥ ku toku panjangi.’ nimbá nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
15 para que todo homem que nele crer tenha a vida eterna.
16 “Pulu Yili-ni mana-yambuma numanu aima lakupa monjupaliinga yunga Málu tiluele mindi mulurum akiliinga-pe yu ⸤mana-yambuma⸥ sirim. ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-ni sipa mundurum, oliu tepa liipa nokupa kunjuli yili.⸥’ niku tondulu munduku piliiku mulungí yambuma mindili noku molku kis-singí koleana naa puku, taki-taki molku konjuku mindi pangi.’ nimba yunga Málale sirim.
16 Com efeito, de tal modo Deus amou o mundo, que lhe deu seu Filho único, para que todo o que nele crer não pereça, mas tenha a vida eterna.
17 “Pulu Yili-ni Málalendu “Nu-ni mana-yambuma kot piliikunu enini ka-lkuna liiku mundani pui.” ni naa nirim. ‘Nanga kangale enini tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa na-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa munjupili.’ nimba yu-ni Málalendu “Ma-koleana mania pui.” nimba yu liipa mundurum.
17 Pois Deus não enviou o Filho ao mundo para condená-lo, mas para que o mundo seja salvo por ele.
18 Yambu ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-nga Málale, oliunga nimba tinjirim yili⸥.’ nimba tondulu mundupa piliipa molumba yambaliinga kot naa pemba. Akiliinga-pe yambu te-ni ‘Yu aku-sipa naa molemú. Nanga nimba ulu te naa tinjirim.’ nimba piliimba yambale, yunga kotele kórunga wendu okum. Yambu kanili-ni Pulu Yili-nga Málu tiluele mendepolu molemú kanilindu ‘Yu sika Pulu Yili-nga Málale mólu.’ nimba piliirim yambu kanili kot piliilimú yili-ni liipa kot tenjipa “Yu kulupili.” nimba kórunga-ui tinjirim.
18 Quem nele crê não é condenado, mas quem não crê já está condenado; por que não crê no nome do Filho único de Deus.
19 “Koteliinga ung-pulele i-sipa mele: Pa tíliele ma-koleana wendu urum akiliinga-pe mana-yambuma-ni ulu-pulu-kísima mindi teku kene pa tiliele numanu naa monjuku súmbulu tuliele mindi numanu monjulemele.
19 Ora, este é o julgamento: a luz veio ao mundo, mas os homens amaram mais as trevas do que a luz, pois as suas obras eram más.
20 Yambu ulu-pulu-kísima telemelema-ni pa tiliele kanuku kis piliiku kene, ‘Pa tíliele-ni nanga uluma tepa mokeringa lenjemba.’ niku pa tílina wendu naa olemele.
20 Porquanto todo aquele que faz o mal odeia a luz e não vem para a luz, para que as suas obras não sejam reprovadas.
21 Akiliinga-pe yambu ulu-sikama telemú yambale-ni ‘Pulu Yili-ni na liipa tapunjilimú-na ulu-pulu sika ima teliáliinga teliu uluma yambuma-ni kanangi.’ nimba pa tílina yu wendu olemú.” nirim.
21 Mas aquele que pratica a verdade, vem para a luz. Torna-se assim claro que as suas obras são feitas em Deus.
22 Penga Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene kolea Judia distrik lirim kolea tenga puku kene, akuna ena mare yu enini-kene molku, ⸤Yesos⸥ yu-ni yambuma no liinjirim.
22 Em seguida, foi Jesus com os seus discípulos para os campos da Judéia, e ali se deteve com eles, e batizava.
23 Jon yu yambuma no liinjipa mulurumko. Kolea Sellim nondupa kolea Inon no pulele omba purumeliinga Jon yu-ni akuna yambuma no liinjirim, yambu pulele yu mulurumna no liingí uring.
23 Também João batizava em Enon, perto de Salim, porque havia ali muita água, e muitos vinham e eram batizados.
24 (Jon yu ⸤yi nuim king Erot-ni⸥ ka ui naa sipili aku tepa mulurum.)
24 Pois João ainda não tinha sido lançado no cárcere.
25 Walse ⸤No Liinjili⸥ Jon-nga lumbili anduli yima kene Juda-yi te kene anju-yandu tondulu tombulku niku kene, “Oliu nambi-sipu kimbu ki kangima lumaye tomulú kene Pulu Yili-ni oliu kake temba kanombaye?” niku tombulku niring.
25 Ora, surgiu uma discussão entre os discípulos de João e um judeu, a respeito da purificação.
26 Penga Jon-nga lumbili anduli yima Jon yu mulurumna oku kene niku mele: “Rapai, yi te no Jodan nekendu nu wasie muluringli kene nu-ni yu molemú mele niku sirinu yi kanili-ni no liinjipa molemúna yambu pulele pukumele.” niring.
26 Foram e disseram-lhe: Mestre, aquele que estava contigo além do Jordão, de quem tu deste testemunho, ei-lo que está batizando e todos vão ter com ele...
27 Aku niring piliipa kene Jon-ni pundu topa nimba mele: “Mulú-koleana Pulu Yili-ni ‘Yi te ulu te tipili.’ ni naa nilkanje yi kanili-ni manda naa telka.
27 João replicou: Ninguém pode atribuir-se a si mesmo senão o que lhe foi dado do céu.
28 Na-ni eni ui nimbu sirindu piliiring mele akili i-sipa: Na-ni nimbu mele: “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele na mólu. Pulu Yili-ni ‘Yi-nuim Kraisele molumba yili yu ombá.’ nimba na ui kumbi-lepa liipa mundurum.” nirindu piliiring kanili.
28 Vós mesmos me sois testemunhas de que disse: Eu não sou o Cristo, mas fui enviado diante dele.
29 Yi ambu liimba ambale yili yunga mendepolu. Yi ambu liimba yili-ni ung nimbá mele yili yunga pulu lemba yili-ni piliimbandu kum lepa molumba. Yunga ungele piliipa kene aima numanu simba. Akiliinga, yili kene pulu lemba yili numanu simba mele na aku-sipu kamu numanu siliu. Ambu liimba yili olandupa. Yunga pulu lelemú yili yu-kene wasie we tapú-topa molemú, yi kanili mandupa.
29 Aquele que tem a esposa é o esposo. O amigo do esposo, porém, que está presente e o ouve, regozija-se sobremodo com a voz do esposo. Nisso consiste a minha alegria, que agora se completa.
30 Aku-sipa mele ne no liinjipa molemú yili yunga bili sika aima olandupa pumba. Nanga bili sika mania pumba.” nirim.
30 Importa que ele cresça e que eu diminua.
31 Yi wi-ola molupa kene mania urum yili yambumanga pali yu olandupale. Oliu mana-yambu molemuluma mana-mélemanga mindi molupu, mana-mélemanga mindi bima nimbu sipu temani tolemulu. Oliu mania-kilia, mulú-koleana molupa kene mana-mania urum yili yu yambumanga pali olandupale.
31 Aquele que vem de cima é superior a todos. Aquele que vem da terra é terreno e fala de coisas terrenas. Aquele que vem do céu é superior a todos.
32 Yu-ni mulú-koleana kanupa piliirim mele nimba silimú akiliinga-pe yambuma-ni “Gólu tokum.” niku liiku su siku naa piliilimili.
32 Ele testemunha as coisas que viu e ouviu, mas ninguém recebe o seu testemunho.
33 Yambu te-ni yunga ungele piliipa liipa “Sika nikem.” nimbá yambale-ni aku-sipa “Pulu Yili-ni sika nilimú.” nimbáko.
33 Aquele que recebe o seu testemunho confirma que Deus é verdadeiro.
34 Pulu Yili-ni liipa mundurum yi ili Pulu Yili yunga Minéle aima auli-tepa silimú numanuna pepa kapula telemáliinga yu-ni Pulu Yili-nga ungele sumbi-sipa nilimú.
34 Com efeito, aquele que Deus enviou fala a linguagem de Deus, porque ele concede o Espírito sem medidas.
35 Lapa-ni Málale numanu monjupaliinga ‘Mélema pali Málale nukupili.’ nimba sirim.
35 O Pai ama o Filho e confiou-lhe todas as coisas.
36 Yambu te ‘⸤Yu sika nikem.⸥ Yu sika Pulu Yili-nga Málale.’ nimba tondulu mundupa piliimba yambale taki-taki kona molupa mindi pumba, akiliinga-pe yambu te Málale liipa bulu sipa yunga ungele liipa su sipa naa piliimba yambale kona mululi ulu-pulele naa liimba. Yambu kanili ekupu kepe penga kam-kamu kepe Pulu Yili-ni mindili liipa simba ulu-pulele yu-kene wasie pelemú.
36 Aquele que crê no Filho tem a vida eterna; quem não crê no Filho não verá a vida, mas sobre ele pesa a ira de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.