João 3

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 ⸤Juda-yambumanga yi mare Perisi muluring.⸥ Yi-Perisi akumanga yi te, bi ‘Nikodimas’, yu Juda-yambuma nukurum kanjoll yi te,
1 Havia um fariseu chamado Nicodemos, que era líder dos judeus.
2 yu Yesos mulurumna sumbulsuli omba kene, yundu nimba mele: “Rapai, ‘Nu Pulu Yili wasie molkulu kene ung-bo tunjunindu urunu.’ nimbu piliilimulu. Yi te ‘Pulu Yili-kene naa molkanje Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele nu-ni tellu aku-sipa yu-ni kapula naa telka. Ulu telluma-ni Pulu Yili-kene wasie molembele mele liipa ora silimú.’ nimbu piliilimulu.” nirim.
2 Uma noite ele foi visitar Jesus e disse: — Rabi, nós sabemos que o senhor é um mestre que Deus enviou, pois ninguém pode fazer esses milagres se Deus não estiver com ele.
3 Yesos-ni pundu topa yundu nimba mele: “Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Yambu te alsuku naa míngi lem yambu kanili-ni Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú koleale manda naa kanupa yunga talapena manda naa molumba.” niker.” nirim.
3 Jesus respondeu:
4 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Yambu te anda lepa molemú kene yu nambi-siku mingíye? Yu anumunga oluna alsupa manda suku pumba, anumu-ni yu kapula membaye?” nirim.
4 Nicodemos perguntou: — Como é que um homem velho pode nascer de novo? Será que ele pode voltar para a barriga da sua mãe e nascer outra vez?
5 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nu aima sika nimbu siker: ‘Yambu te nole-ni kepe Minéle-ni kepe mi naa míngli lem yambu kanili Pulu Yili-nga kangambula naa molupa Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana suku kapula naa pumba, mólu.
5 Jesus disse:
6 Méle kangiele-ni melemú méle akili kangiele, yu mana molumba mélale mindi. Méle Pulu Yili-nga Minéle-ni melemú méle akili minéle, méle akili mindi Pulu Yili molemúna manda pupa molumba.’ niker.
6 Quem nasce de pais humanos é um ser de natureza humana; quem nasce do Espírito é um ser de natureza espiritual.
7 “Akiliinga na-ni nundu nimbu mele: “‘Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana pamili.’ ningí yambuma pali ui alsuku meangi.” nikerelendu numanu pulele naa pilíí.
7 Por isso não fique admirado porque eu disse que todos vocês precisam nascer de novo.
8 Popuremale yunu piliipa kolea lupa-lupamanga popuremi tolemú kene eni yunga ungele piliiku, mélema lop-lopi telemú kanolemele, akiliinga-pe yu naa kanuku yu wendu olemúna kepe pulimúna kepe naa kanolemele. Pulu Yili-nga Minéle aku-sipako. Minéle-ni melemú yambuma mini kona pípili enini aima yambu lupa mele molemele yambuma-ni kanolemele, akiliinga-pe ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni yambu kanuma mini konama silimú Mini kanili naa kanolemele.” nirim.
8 O vento sopra onde quer, e ouve-se o barulho que ele faz, mas não se sabe de onde ele vem, nem para onde vai. A mesma coisa acontece com todos os que nascem do Espírito.
9 Nikodimas-ni yundu nimba mele: “Ulu ima nambi-sipa wendu okumuye?” nirim.
9 — Como pode ser isso? — perguntou Nicodemos.
10 Yesos-ni yundu nimba mele: “Nu Isrel-yambumanga ung-bo tunjuliele yi te akiliinga-pe i niker mele naa piliikunu lam.
10 Jesus respondeu:
11 Na-ni nundu aima sika nimbu siker: Oliu piliilimulumandu nilimulu; kanolemulumandu nimbu silimulu. Akiliinga-pe ung nilimulu ung ima eni pali piliiku liilimele yambu te mólu.
11 Pois eu afirmo ao senhor que isto é verdade: nós falamos daquilo que sabemos e contamos o que temos visto, mas vocês não querem aceitar a nossa mensagem.
12 Ya ma-koleana uluma eni nimbu siliu kene eni ‘Gólu tokumnje.’ niku piliilimiláliinga pe ekupu mulú-koleana uluma nimbu sindu lem ‘Sika nikem.’ niku nambi-siku manda tondulu munduku piliingíye? Manda naa piliingí.
12 Se vocês não creem quando falo das coisas deste mundo, como vão crer se eu falar das coisas do céu?
13 Yambu tilu kepe ola mulú-koleana suku naa puring. Yi tiluele mindi, mulú-koleana mania urum yili mindi ui mulú-koleana mulurum. Yu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili.
13 Ninguém subiu ao céu, a não ser o
14 “Ui Moses-ni yambu naa pili kolea-wakana wambiye-kimbulu mele ku-kapa-ni tiliele liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum ili mele aku-siku yambuma-ni Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili liiku ⸤unjina-⸥ ola ⸤toku⸥ ku toku panjingí.
14 — Assim como Moisés, no deserto, levantou a cobra de bronze numa estaca, assim também o Filho do Homem tem de ser levantado,
15 Kanu-kene, ⸤ui yambu wambiyema-ni noku kunjuring kulungí tiring yambuma Moses-ni liipa ⸤unjina-⸥ola ⸤topa⸥ ku topa munjurum wambiye kapa-ni tiliele kanuku kene kona puring kanu-mele⸥ penga ekupu aku-siku ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili yu uluma tepa molemú mele sika.’ niku tondulu munduku piliingí yambuma pali molku konjuku mindi pangi.’ nimba Pulu Yili-ni ‘Yu unjina-ola ⸤toku⸥ ku toku panjangi.’ nimbá nirim.” ⸤nimba Yesos-ni nirim.⸥
15 para que todos os que crerem nele tenham a vida eterna.
16 “Pulu Yili-ni mana-yambuma numanu aima lakupa monjupaliinga yunga Málu tiluele mindi mulurum akiliinga-pe yu ⸤mana-yambuma⸥ sirim. ‘Yambuma-ni lupa-lupa ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-ni sipa mundurum, oliu tepa liipa nokupa kunjuli yili.⸥’ niku tondulu munduku piliiku mulungí yambuma mindili noku molku kis-singí koleana naa puku, taki-taki molku konjuku mindi pangi.’ nimba yunga Málale sirim.
16 Porque Deus amou o mundo tanto, que deu o seu único Filho, para que todo aquele que nele crer não morra, mas tenha a vida eterna.
17 “Pulu Yili-ni Málalendu “Nu-ni mana-yambuma kot piliikunu enini ka-lkuna liiku mundani pui.” ni naa nirim. ‘Nanga kangale enini tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa na-kene molku kunjingí kupulanum-na liipa munjupili.’ nimba yu-ni Málalendu “Ma-koleana mania pui.” nimba yu liipa mundurum.
17 Pois Deus mandou o seu Filho para salvar o mundo e não para julgá-lo.
18 Yambu ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-nga Málale, oliunga nimba tinjirim yili⸥.’ nimba tondulu mundupa piliipa molumba yambaliinga kot naa pemba. Akiliinga-pe yambu te-ni ‘Yu aku-sipa naa molemú. Nanga nimba ulu te naa tinjirim.’ nimba piliimba yambale, yunga kotele kórunga wendu okum. Yambu kanili-ni Pulu Yili-nga Málu tiluele mendepolu molemú kanilindu ‘Yu sika Pulu Yili-nga Málale mólu.’ nimba piliirim yambu kanili kot piliilimú yili-ni liipa kot tenjipa “Yu kulupili.” nimba kórunga-ui tinjirim.
18 — Aquele que crê no Filho não é julgado; mas quem não crê já está julgado porque não crê no Filho único de Deus.
19 “Koteliinga ung-pulele i-sipa mele: Pa tíliele ma-koleana wendu urum akiliinga-pe mana-yambuma-ni ulu-pulu-kísima mindi teku kene pa tiliele numanu naa monjuku súmbulu tuliele mindi numanu monjulemele.
19 E é assim que o julgamento é feito: Deus mandou a luz ao mundo, mas as pessoas preferiram a escuridão porque fazem o que é mau.
20 Yambu ulu-pulu-kísima telemelema-ni pa tiliele kanuku kis piliiku kene, ‘Pa tíliele-ni nanga uluma tepa mokeringa lenjemba.’ niku pa tílina wendu naa olemele.
20 Pois todos os que fazem o mal odeiam a luz e fogem dela, para que ninguém veja as coisas más que eles fazem.
21 Akiliinga-pe yambu ulu-sikama telemú yambale-ni ‘Pulu Yili-ni na liipa tapunjilimú-na ulu-pulu sika ima teliáliinga teliu uluma yambuma-ni kanangi.’ nimba pa tílina yu wendu olemú.” nirim.
21 Mas os que vivem de acordo com a verdade procuram a luz, a fim de que possa ser visto claramente que as suas ações são feitas de acordo com a vontade de Deus.
22 Penga Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene kolea Judia distrik lirim kolea tenga puku kene, akuna ena mare yu enini-kene molku, ⸤Yesos⸥ yu-ni yambuma no liinjirim.
22 Depois disso, Jesus e os seus discípulos foram para a região da Judeia. Ele ficou algum tempo com eles ali e batizava as pessoas.
23 Jon yu yambuma no liinjipa mulurumko. Kolea Sellim nondupa kolea Inon no pulele omba purumeliinga Jon yu-ni akuna yambuma no liinjirim, yambu pulele yu mulurumna no liingí uring.
23 João também estava batizando em Enom, perto de Salim, porque lá havia muita água.
24 (Jon yu ⸤yi nuim king Erot-ni⸥ ka ui naa sipili aku tepa mulurum.)
24 (João ainda não tinha sido preso.)
25 Walse ⸤No Liinjili⸥ Jon-nga lumbili anduli yima kene Juda-yi te kene anju-yandu tondulu tombulku niku kene, “Oliu nambi-sipu kimbu ki kangima lumaye tomulú kene Pulu Yili-ni oliu kake temba kanombaye?” niku tombulku niring.
25 Alguns discípulos de João tiveram uma discussão com um judeu sobre a cerimônia de purificação .
26 Penga Jon-nga lumbili anduli yima Jon yu mulurumna oku kene niku mele: “Rapai, yi te no Jodan nekendu nu wasie muluringli kene nu-ni yu molemú mele niku sirinu yi kanili-ni no liinjipa molemúna yambu pulele pukumele.” niring.
26 Eles foram dizer a João: — Mestre, aquele homem que estava com o senhor no outro lado do rio Jordão está batizando as pessoas. O senhor falou sobre ele, lembra? E todos estão indo atrás dele.
27 Aku niring piliipa kene Jon-ni pundu topa nimba mele: “Mulú-koleana Pulu Yili-ni ‘Yi te ulu te tipili.’ ni naa nilkanje yi kanili-ni manda naa telka.
27 João respondeu: — Ninguém pode ter alguma coisa se ela não for dada por Deus.
28 Na-ni eni ui nimbu sirindu piliiring mele akili i-sipa: Na-ni nimbu mele: “Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele na mólu. Pulu Yili-ni ‘Yi-nuim Kraisele molumba yili yu ombá.’ nimba na ui kumbi-lepa liipa mundurum.” nirindu piliiring kanili.
28 Vocês são testemunhas de que eu disse: “Eu não sou o Messias , mas fui enviado adiante dele.”
29 Yi ambu liimba ambale yili yunga mendepolu. Yi ambu liimba yili-ni ung nimbá mele yili yunga pulu lemba yili-ni piliimbandu kum lepa molumba. Yunga ungele piliipa kene aima numanu simba. Akiliinga, yili kene pulu lemba yili numanu simba mele na aku-sipu kamu numanu siliu. Ambu liimba yili olandupa. Yunga pulu lelemú yili yu-kene wasie we tapú-topa molemú, yi kanili mandupa.
29 Num casamento, o noivo é aquele a quem a noiva pertence. O amigo do noivo está ali, e o escuta, e se alegra quando ouve a voz dele. Assim também o que está acontecendo com Jesus me faz ficar completamente alegre.
30 Aku-sipa mele ne no liinjipa molemú yili yunga bili sika aima olandupa pumba. Nanga bili sika mania pumba.” nirim.
30 Ele tem de ficar cada vez mais importante, e eu, menos importante.
31 Yi wi-ola molupa kene mania urum yili yambumanga pali yu olandupale. Oliu mana-yambu molemuluma mana-mélemanga mindi molupu, mana-mélemanga mindi bima nimbu sipu temani tolemulu. Oliu mania-kilia, mulú-koleana molupa kene mana-mania urum yili yu yambumanga pali olandupale.
31 Aquele que vem de cima é o mais importante de todos, e quem vem da terra é da terra e fala das coisas terrenas. Quem vem do céu é o mais importante de todos.
32 Yu-ni mulú-koleana kanupa piliirim mele nimba silimú akiliinga-pe yambuma-ni “Gólu tokum.” niku liiku su siku naa piliilimili.
32 Ele fala daquilo que viu e ouviu, mas ninguém aceita a sua mensagem.
33 Yambu te-ni yunga ungele piliipa liipa “Sika nikem.” nimbá yambale-ni aku-sipa “Pulu Yili-ni sika nilimú.” nimbáko.
33 Quem aceita a sua mensagem dá prova de que o que Deus diz é verdade.
34 Pulu Yili-ni liipa mundurum yi ili Pulu Yili yunga Minéle aima auli-tepa silimú numanuna pepa kapula telemáliinga yu-ni Pulu Yili-nga ungele sumbi-sipa nilimú.
34 Aquele que Deus enviou diz as palavras de Deus porque Deus dá do seu Espírito sem medida.
35 Lapa-ni Málale numanu monjupaliinga ‘Mélema pali Málale nukupili.’ nimba sirim.
35 O Pai ama o Filho e pôs tudo nas mãos dele.
36 Yambu te ‘⸤Yu sika nikem.⸥ Yu sika Pulu Yili-nga Málale.’ nimba tondulu mundupa piliimba yambale taki-taki kona molupa mindi pumba, akiliinga-pe yambu te Málale liipa bulu sipa yunga ungele liipa su sipa naa piliimba yambale kona mululi ulu-pulele naa liimba. Yambu kanili ekupu kepe penga kam-kamu kepe Pulu Yili-ni mindili liipa simba ulu-pulele yu-kene wasie pelemú.
36 Por isso quem crê no Filho tem a vida eterna; porém quem desobedece ao Filho nunca terá a vida eterna, mas sofrerá para sempre o castigo de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.