João 13
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 ⸤Juda-yambuma-ni punie tenga-tenga kolea-auli Jerusallem oku akuna sukundu⸥ Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliingíndu kung-sipsip nungí enale opali mele wendu ombá tirim. Yesos yu nondupa ma-koleale mundupa kelepa Lapa molemúna pumbaliinga ekupu mele piliirim. Yu-ni yunga ma-koleana muluring yambuma numanu monjupa mulurum mele pe ekupu kepe yu kolumbandu enini kamu aima numanu monjupa kolumba tirim.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Yesos yunga ele-tu yima Saimon-Iskeriot málu Judas-ni liipa simba ungele ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-ni Judas yunga numanuna kórunga panjinjipili, Yesos kene yu lumbili anduli yima kene ipinjali kolea kala turum kene langi noku muluring.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Yesos-ni piliipaliinga, Lapa-ni mélema pali yu “Nukui.” nirim, yu Pulu Yili mundupa kelepa mania urum, alsupa Pulu Yili molemúna olandu kelepa pumba mele piliipa mulurum.
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Aku-sipa piliipaliinga, yu langi noku muluringele mundupa kelepa ola angiliipa kene yunga ola-wale-pakuli pakurumele posupa wendu liipa nosupa, kendemande-yambuma-ni yambumanga kimbu lumaye tunjingindu tiring mele yu-ni aku-sipa kangi kulu tuli taoll te liipa talupa kene,
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 dis tenga no onde lepa mundupa yu lumbili andúlimanga kimbuma pulu monjupa lumaye tonjupa kulu tuli taollale porona talurumele-ni liipa kulu tunjurum.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Lumaye topa kulu tonjiliipa omba kene Saimon-Pita mulurumna urum kene Pita-ni yundu nimba mele: “Auliele, nu-ni nanga kimbele lumaye tunjini tekenuye? Aima kapula mólu!” nirim.
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Yesos-ni pundu topa yundu nimba mele: “I teker mele nu ekupu naa piliikunu akiliinga-pe penga piliiní.” nirim.
7 Jesus respondeu:
8 Pita-ni yundu nimba mele: “Nu nanga yi-auliele akiliinga ekupu kepe penga kepe nu-ni nanga kimbusele lumaye aima naa tunjini, mólu!” nirim. Yesos-ni nimba mele: “Lumaye naa tunjundu lem nu-kene na-kene wasie tapú-topulu naa molumbulú.” nirim.
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Yesos-ni aku nirim-na piliipaliinga Saimon-Pita-ni ⸤‘Kimbu ki kepe kangima pali lumaye tonjumba kene aima kam-kamu wasie tapú-topulu andumbulunje.’ nimba piliipa kene⸥ nimba mele: “Auliele, aku tembaliinga kimbu mindi mólu! Kimbu ki kepe kangima pali lumaye tunjui!” nirim.
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Yesos-ni nimba mele: “Yambu te yunga kangima pali lumaye topa kene penga yu kolea tenga pulimú kene yunga kimbuna ma molemále kelepa lumaye tolemú kene yunga kangima pali alsupa kake telemú. Ekupu eni kake tipili molemele, akiliinga-pe eni pali mólu.” nirim.
10 Aí Jesus disse:
11 Yu-ni piliipaliinga ‘Enini molemelemanga yi te-ni na liipa nanga ele-tu yima simba tekem.’ nimba piliipaliinga ‘Yi kanili numanu kalaru mulupili molemú.’ nimbándu ung-eku topa “Eni pali kake tipili naa molemele.” nirim.
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Kanu-kene yu-ni eninga kimbuma lumaye topa pora sinjipa, yunga ola-wale-pakuliele liipa pakupa alsupa mania molupa kene, enini walsipa piliipa nimba mele: “Na-ni ekupu eninga kimbu lumaye tunjundeliinga ulu-pulele eni piliikimiliye?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Eni na bi leku kene “Ung-Bo Tunjuliele” nilimeleko, “Auliele” nilimeleko. Bi akusele kapula lelemele, na aku-sipu moliále.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Na eninga Auliele molupu eninga Ung-Bo Tunjuliele moliu akiliinga-pe ekupu kendemande-yi korupama-ni telemele mele tepu eninga kimbuma lumaye tunjundu akiliinga eni kepe ‘Kendemande-korupama mele molamili.’ niku anju-yandu eni-enini kimbu lumaye tonjangiko.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Ulu-pulu ili na-ni ‘Eni ⸤bi naa pípili mele molku, yambumanga kendemande-yima mele liiku tapunjuku,⸥ aku-siku mele teangi.’ nimbu liipu ora sindeliinga eni aku-siku mele penga-penga kepe teai.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Kongun tinjili yambu te-ni yunga nukuli yili ‘Mania mele mulupili.’ yu ‘Ola mele molambu.’ kapula naa nimbá. Yambu kongun pupa tenjilimú yambu te-ni ‘Yu kongun pupaliinga tinjipili.’ nimba liipa mundulimú yambale ‘Mania mele pulimú. Na olandupa mele moliu.’ kapula naa nimbá akiliinga na eninga auliele molupu kene eninga kongun-kis te tinjindu aku-mele eni yambu lupamanga aku-siku kongun tenjangiko.” niker.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Eni ung ima piliiku kongnjuku kene niker mele tingí kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni ‘Numanu kaí pípili molku konjangi.” nilimú kupulanum-na molemele.’ nirim.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 “Na-ni “enindu” niker akili enindu pali naa niker. Na-ni eninga numanuma kanupu kene ‘Nanga yima molangi.’ nimbu ui makó turundu, akiliinga-pe ‘Pulu Yili-nga bukna ung te molemú mele aku-sipa wendu upili.’ nimbu na-ni eninga yi te makó turundu. Ung akili molemále i-sipa mele:
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 “‘Ulu akili wendu ombá kene ‘Na sika ui mulurum, ekupu molupa mindi pulimú yili.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimbu ulu akili ui wendu naa upili na-ni ung akili eni nimbu siker.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yambu te “Nanga kongunale tenji-pui.” nimbu liipu munduliu yambale kolea tenga pupaliinga yambu te molemúna pulimú kene ‘Papu okonu. Wasie molambili ui.’ nilimú yambale-ni na kepe ‘wasie molambili ui.’ nilimúko. Kanu-kene yambu nandu “Wasie molambili ui.” nilimú yambale-ni na liipa mundurum yi Tata kepe “Wasie molambili ui.” nilimúko.” niker.” nirim.
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Yesos-ni aku nimba kene, yunga numanale aima buni tirim-na yu lumbili anduli yimandu nimba sipa kene nimba mele: “Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Eni molkumele yimanga te-ni na liipa nanga ele-tu yima simba.” niker.” nirim.
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Yu-ni aku-sipa nirim-na piliikuliinga lumbili andúlima eni-enini anju-yandu kumbi-kerina nem-nemi niku kanuku kene ‘Nae-ni aku tembalendu nikem-nje?’ niku piliiring.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Eninga yi te, kanili Yesos-ni aima numanu munjurum, yi akili Yesos mulurumna nondupa mulurum.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Akiliinga, Saimon-Pita-ni yi akilindu ólu topa kiyang nimba kene nimba mele: “Yu naendu nikem-nje? Walsikunu pilíí.” nirim.
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Kanu-kene lumbili anduli yi kanili Yesos mulurumna nondupa pupaliinga molupa kene yundu kumuna ólu topa kene nimba mele: “Auliele, naendu ninuye?” nirim.
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni pllawa-bret te liipu simbu yi akilindu nindu.” nirim. Aku nimba kene pllawa-bret te liipa Saimon-Iskeriot málu Judas sirim.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Yesos-ni pllawa-bret sirimele Judas liirim kene yunga numanuna ⸤kurumanga nuim⸥ Seten sukundu purum kene Yesos-ni yundu nimba mele: “Nu-ni ulu tiní tekenale wela pukunu ti-pui.” nirim,
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 akiliinga-pe langi wasie noku muluring yima Yesos-ni Judas-ndu ung nirimaliinga pulele naa piliiring.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Judas-ni eninga ku-moni walale nokonjulemáliinga mare-ni piliiku kene, ‘ ‘Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimulúndu langi nomulú mare pupa taropu topa lii-pupili.’ nimba nikem-nje mola ‘Yambu-korupama liipa tapunjupa ku-moni te pupaliinga si-pupili.’ nimba nikem-nje.’ niku piliiring.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Judas pllawa-bret sirimele liipa kene enaliinga omba pena purum. Omba pena purum kene kolea súmbulu topa pípili omba pena purum.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Judas-Iskeriot pena purum kene Yesos-ni we lumbili anduli yi lkuna wasie muluringmandu nimba mele: “Ekupu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga bili aima olandupa molumba tekem. Kanu-kene yunga bili aima olandupa molumbáliinga Pulu Yili-nga bili kepe aima olandupa molumba.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Kanu-kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-nga bili aima olandupa molumbáliinga Pulu Yili-nga bili aima olandupa mulúm lem Pulu Yili-ni yi kaniliinga bili kene ‘wasie-nele aima olandupa mulupili.’ nimbá. Aku nimbále aima nondupa isili mele nimbá.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 “Nanga kangambulama, na eni-kene laye-sele molkur. Penga eni na koruku kilingí. Juda yi-aulima ui aku-sipu nindu mele ekupu enindu aku-sipu nimbu siker. Na pumbu teker kolea akuna eni kapula naa ungí.” ⸤nirim.⸥
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 “Na-ni ‘eni teai.’ nimbu ung-mani konangale eni nimbu siker: “Eni anju-yandu numanu monjai.” niker. Na-ni eni numanu munjundu mele eni anju-yandu aku-siku numanu monjangiko.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Eni anju-yandu numanu munjung lem we-yambuma-ni eni aku-siku tingí kene kanukuliinga ‘Eni nanga lumbili andúlima molemele.’ niku kanungí.” nirim.
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Saimon-Pita-ni yu walsipa nimba mele: “Auliele, nu tena puniye?” nirim. Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na pumbúna nu isili-ui manda naa uní. Akiliinga-pe nu sika penga lumbili uní.” nirim.
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Pita-ni walsipa nimba mele: “Auliele, nu puni kupulanum-na na isili-ui nambimuna manda lumbili naa ombúye? Na nu tepu liipu waku topu kulundu lem kapulako.” nirim.
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Nu sika na teku liikunu kuluniye? Na-ni nundu aima sika nimbu siker: “Kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni ⸤mundu-mong tenjikunuliinga⸥ wale yupuku nandu gólu tokunu “Yu naenje? Na naa kanoliu.” niní.” niker.” ⸤nirim.⸥
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.