João 10
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA
1 ⸤Yesos-ni yambu muluringmandu nimba mele:⸥ “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Yi te kung-sipsip pala keri-puluna sukundu naa pupa, we tenga topa tangnjepa pulimú yili yu wa nuli yili.
1 — Em verdade, em verdade lhes digo: quem não entra no curral das ovelhas pela porta, mas sobe por outro lugar, esse é ladrão e salteador.
2 Akiliinga-pe yi te pala keri-puluna sukundu pulimú yili yu sipsip tápu-yili.” niker.
2 Aquele, porém, que entra pela porta, esse é o pastor das ovelhas.
3 Pala keri-pulu nukuli yili-ni tápu-yilinga kuna liinjilimú. Sipsipima-ni tápu-yilinga ungele piliilimili, yunga sipsipimanga bima lepa pala keri-puluna memba ulsu pulimú.
3 Para este o porteiro abre, as ovelhas ouvem a sua voz, ele chama as suas próprias ovelhas pelo nome e as conduz para fora.
4 Yunga sipsipma wendu liipa kene, yu kumbi-lepa pulimú kene yunga ungele piliiku yu lumbili pulimelé.
4 Depois de levar para fora todas as que lhe pertencem, vai na frente delas, e elas o seguem, porque reconhecem a voz dele.
5 Yi-lupa tenga ung nilimále piliiku bi naa siku kene yu lumbili naa puku takara tolemele.” nirim.
5 Mas de modo nenhum seguirão o estranho; pelo contrário, fugirão dele, porque não conhecem a voz dos estranhos.
6 Yesos-ni ung-eku akili topa nirim akiliinga-pe ung-pulele naa piliiring.
6 Jesus fez esta comparação, mas eles não compreenderam o sentido daquilo que ele falava.
7 ⸤Ung-ekaliinga pulele naa piliiring⸥ akiliinga Yesos-ni kelepa ung te wasie nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Na sipsipimanga pala keri-puléle.
7 Então Jesus disse mais uma vez:
8 Na naa wambu yi-lupa ui uring yima wa nuli yima mendepolu, akiliinga-pe eninga ungma sipsipima-ni naa piliiring.
8 Todos os que vieram antes de mim são ladrões e salteadores, mas as ovelhas não lhes deram ouvidos.
9 Na pala keri-puléle. Yambuma ‘Sukundu pamili.’ niku na molumbuna ungíma mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku na-kene kapula molku sukundu puku pena oku era noku tingí.
9 Eu sou a porta. Se alguém entrar por mim, será salvo; entrará, sairá e achará pastagem.
10 Wa nuli yili-ni wa nomba, topa konjupa, tepa kis-simbandu mindi olemú. Akiliinga-pe na-ni ‘Enini kona molku aima molku konjangi.’ nimbu urundu.” niker.
10 O ladrão vem somente para roubar, matar e destruir; eu vim para que tenham vida e a tenham em abundância.
11 “Na-nanu kung-sipsipma tápu-tepu konjiliu yili. Sipsip tápu-tepa kunjuli yili-ni yunga sipsipma ‘Mindili naa noku, kului naa kolangi.’ nimba kene enini liipa tapunjumbandu tepa liipa, ‘eninga’ nimba alko topa kolunjumba telemú.
11 — Eu sou o bom pastor. O bom pastor dá a vida pelas ovelhas.
12 Yi te yu we ku-moni kongun mindi tepa sipsipma we nokonjilimále, yu sipsip pulu-yili mólu, we tápu tinjili yi kanili owa-takara te ‘Sipsip te topu nambu.’ nimba olemú kene kanupaliinga, yu sipsipma mundupa kelepa takara topa pulimú. Kanu-kene owa-takarale-ni sipsipma topa nombandu topa takara tonjupa bulu-bale silimú.
12 O mercenário, que não é pastor, a quem não pertencem as ovelhas, vê o lobo chegando, abandona as ovelhas e foge; então o lobo as arrebata e dispersa.
13 Yili yu ku-moni kongun tili yili mendepolu molupaliinga, sipsipma kondu naa kolupa yu takara mindi tolemú.
13 O mercenário foge, porque é mercenário e não se importa com as ovelhas.
14 — ausente —
14 Eu sou o bom pastor. Conheço as minhas ovelhas, e elas me conhecem,
15 — ausente —
15 assim como o Pai me conhece, e eu conheço o Pai; e dou a minha vida pelas ovelhas.
16 Nanga sipsip mare lupa molemeleko, ⸤Juda-⸥kolealiinga palana molemele sipsip ima ⸤mendepolu⸥ mólu. Sipsip we kanuma kepe aima membu ombúko. Membu ombú kene kanuma nanga ungma piliiku liingí kene penga sipsipma pali talape tiluele mindi mulungí, sipsip tápu-yi tilu mindi molupa tápu-tepa konjumba. Akili na.
16 Ainda tenho outras ovelhas, não deste aprisco. Preciso trazer também estas. Elas ouvirão a minha voz e, então, haverá um só rebanho e um só pastor.
17 “‘Na tangi kolambu.’ nikereliinga Tata-ni na numanu monjulemú. Akiliinga-pe ‘ ‘Kolupu kene ónale ónu-koleana kamu leambu.’ ni naa nimbu, ‘Lomburupu ola molambu.’ nimbú.’ nimbu piliipu kene ‘Na kolambu tangi.’ niker.
17 Por isso, o Pai me ama, porque eu dou a minha vida para recebê-la outra vez.
18 Yambu te-ni na ‘Kulupili topu konjambu.’ ni naa nikem; na-nanu numanale-ni piliipu kene ‘Kolambu tangi.’ niker. ‘Na kolambu tangi.’ nikerale na-nanu ‘Kolambu tangi.’ manda nimbú. Kolupu kene, ‘Na alsupu kona molambu.’ nimbále na-nanu kapula nimbú. Tembu ili Tata-ni “Aku-sikunu ti.” nirim mele tembu.” nirim.
18 Ninguém tira a minha vida; pelo contrário, eu espontaneamente a dou. Tenho autoridade para entregá-la e também para reavê-la. Este mandato recebi de meu Pai.
19 Yesos-ni aku nirim-na Juda yi-aulima-ni piliiku kene enini alsuku numanu tiluna naa pupili lupa-lupa numanu liiku munduring.
19 Por causa dessas palavras, houve nova divisão entre os judeus.
20 Yi pulele-ni niku mele: “Yunga numanuna kuru te molemú-na yu aima kelep topa aku-sipa ungele nimba kis-silimú. Nambimuna yunga ungele piliikimiliye?” niring.
20 Muitos deles diziam: — Ele tem demônio e enlouqueceu. Por que vocês ouvem o que ele diz?
21 Akiliinga-pe mare-ni niku mele: “Ung nikem ima kuru te numanuna molumba yi te-ni aku-sipa mele manda naa nilka. Kuru te-ni nambi-sipa yambu tenga mong kis líliele manda tepa kaí tenjilkaye?” niring.
21 Outros diziam: — Este modo de falar não é de endemoniado. Será que um demônio pode abrir os olhos aos cegos?
22 Kanu-kene Juda-yambumanga ulu te ui wendu urumeliinga piliingí enale wendu urum. Kórunga-ui ⸤ele-tu yi mare-ni⸥ Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna ⸤ulu-pulu-kis te tiring kene⸥ Juda-yi mare-ni tembolluna kelku teku kake tinjiring enale puniemanga lupa-lupa piliingíndu Jerusallem máku turing ena akili wendu urum. Ena akili kolea alí tepa kalapera turum enale wendu urum.
22 Celebrava-se em Jerusalém a Festa da Dedicação. Era inverno.
23 Ena kanili wendu urum kene Yesos lku-temboll keri-puluna ‘Sollomon-nga’ niku takuku anju liiring-na andupa mulurum
23 Jesus passeava no templo, no Pórtico de Salomão.
24 kanu-kene yu mulurumna Juda yi-aulima oku máku toku angiliiku kene yundu niku mele: “Oliu numanu tale-tepu naa liipu mundupu molamili akiliinga Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele nu lem oliu mong-tokunu niku si.” niring.
24 Então os judeus o rodearam e disseram: — Até quando você nos deixará nesse suspense? Se você é o Cristo, diga francamente.
25 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni yi kanili moliu ui nimbu sirindu akiliinga-pe ‘Sika nikem.’ niku naa piliilimili. Nanga Tata-ni na namba sipa yunga kongunale “tenji-pui.” nirim-na ulu-tondulu teliuma-ni na moliu mele liipa ora silimú,
25 Jesus respondeu:
26 akiliinga-pe eni ⸤Juda-yambuma⸥ nanga kung-sipsipma naa molemeláliinga ⸤moliu mele niliu akili⸥ ‘Gólu tokum.’ niku piliilimili.
26 Mas vocês não creem, porque não são das minhas ovelhas.
27 Nanga sipsipma nanga ungma piliilimili. Na-ni enini kanupu bi siliu, enini na lumbili olemele.
27 As minhas ovelhas ouvem a minha voz; eu as conheço, e elas me seguem.
28 Na-ni enini ‘kona molku mindi pangi.’ niliu. Enini mindili noku molku kis-singí koleana aima naa pungí. Enini na-ni nokupu molombaliinga yambu te-ni manda wendu naa liimba.
28 Eu lhes dou a vida eterna; jamais perecerão, e ninguém as arrebatará da minha mão.
29 Tata yu-ni sipsip kanuma na sirim yili yu mélemanga pali olandupale, yu-ni kanuma nokupa mulupili yambu te-ni kapula wendu naa liimba.
29 Aquilo que meu Pai me deu é maior do que tudo, e da mão do Pai ninguém pode arrebatar.
30 Na kene Tata kene olsu tiluele.” nirim.
30 Eu e o Pai somos um.
31 Juda yi-aulima-ni alsuku ku-mulú liiku Yesos toku kunjingí tiring,
31 Os judeus mais uma vez pegaram pedras com a intenção de apedrejá-lo.
32 akiliinga-pe yu-ni eninindu nimba mele: “Na-ni Tatanga ulu-tondulu kaí pulele eni liipu ora sipu tirindu, akumanga tele kanuku kis piliiku kene na ku-ni toku kunjingí tekemeleye?” nirim.
32 Mas Jesus lhes disse:
33 Juda yi-aulima-ni pundu toku niku mele: “Ulu-tondulu tirinumanga nu ku-ni topu konjumulú naa tekemulu. Nu we-mana-yili-ni Pulu Yili ung-taka tonjukunu nu-ni nikunu mele: “Na Pulu Yili.” nillu, akiliinga nu ku-ni topu konjumulú tekemulu.” niring.
33 Os judeus responderam: — Não é por obra boa que queremos apedrejá-lo, e sim por causa da blasfêmia. Pois, sendo você apenas um homem, está se fazendo de Deus.
34 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-nga buk nosilimeláliinga Pulu Yili-ni ung te nimba mele:
34 Jesus disse:
35 Pulu Yili-nga bukna ung molemále-ni gólu naa tolemú, ung nilimúma pepa mindi pulimú kanili. Pe Pulu Yili-ni yunga ung piliiring yambumandu “pulu yima.” nirim lem
35 Se ele chamou deuses àqueles a quem foi dirigida a palavra de Deus — e a Escritura não pode falhar —,
36 Tata-ni makó topa ‘nanga yili mulupili.’ nimba ma-koleana liipa mundurum-na urum yili-ni “yu Pulu Yili-nga Málale.” manda naa nimbáye? Pe na-ni “Na Pulu Yili-nga Málale.” niliáliinga nandu “Pulu Yili ung-taka tonjukunu.” nambimuna nikimeleye?
36 então como vocês dizem que aquele que o Pai santificou e enviou ao mundo está blasfemando, só porque declarei que sou Filho de Deus?
37 Tata-ni uluma telemú mele na-ni aku-sipu uluma naa tindu lem na ‘sika yunga málale nikem’ niku naa piliai!
37 Se não faço as obras do meu Pai, não acreditem em mim.
38 Akiliinga-pe Tata-ni uluma telemú mele na-ni sika aku-sipu uluma tembu kene ‘Yu Pulu Yili-nga Málale mólu. Gólu tokum.’ niku pilííngi lem aku kapula, ulu-tondulu teliuma kanuku kene ‘Sika Pulu Yili-nga ulu-tonduluma.’ niku kanai. ‘Tata na-kene tapú-topa molemú, na Tata-kene tapú-topu moliu.’ niku piliingíndu na-ni teliu uluma aku-siku kanuku kene ‘Sika Pulu Yili-nga ulu-tonduluma.’ niku kanai.” nirim.
38 Mas, se faço, e vocês não creem em mim, creiam pelo menos nas obras, para que vocês possam saber e compreender que o Pai está em mim e que eu estou no Pai.
39 ⸤Yu-ni aku nirim-na piliiku kis piliikuliinga⸥ ⸤Juda yi-aulima⸥ enini alsuku yu ka singí tiring akiliinga-pe yu enini mundupa kelepa yu we purum.
39 Então tentaram outra vez prendê-lo, mas ele se livrou das mãos deles.
40 Aku tepa kene, Yesos alsupa no Jodan lumbiliipa nekendu pupa, Jon ui yambuma no liinjirim koleana pupa mulurum.
40 Novamente Jesus se retirou para além do Jordão, para o lugar onde João batizava no início; e ali permaneceu.
41 Kanu-kene yambu pulele yu mulurumna uring. Oku kene niku mele: “⸤No-Liinjili⸥ Jon-ni sika ⸤Pulu Yili-nga kongunale tinjirim mele⸥ liipa ora sirim ulu-tondulu te kepe naa tirim, akiliinga-pe yi ili-ni penga omba molupa temba mele Jon-ni ui nimba sirim ung akuma aima sika nirim.” niring.
41 E muitos iam até ele e diziam: — João não fez nenhum sinal, mas tudo o que ele disse a respeito deste homem era verdade.
42 Kanu-kene kolea akuna yambu pulele-ni ‘Yesos yu sika.’ niku tondulu munduku piliiring.
42 E naquele lugar muitos creram nele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.