Judas 1

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Na Jut, Yesos Krais-nga kongun tinjili kendemande-yi te,
1 Eu, Judas, escravo de Jesus Cristo e irmão de Tiago, escrevo esta carta aos que foram chamados por Deus, o Pai, que os ama e os guarda sob o cuidado de Jesus Cristo.
2 ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni walse-walse ulu mare teku kis-singí kene eni kondu kolupa “Mindili nangi.” naa nimbá mele kene, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú mele kene, eni numanu monjupa molupa, anju-yandu numanu munjingí ulu-pulele silimú mele kene, olandupa-olandupa pupili.
2 Que vocês tenham cada vez mais misericórdia, paz e amor.
3 Aima nanga pulu lelemú yambuma, pepá ili eni topu simbundu Pulu Yili-ni na kene eni kene oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa monjulemú mele ‘Pepá topu nimbu sambu.’ nimbu tondulu mundupu numanu piliindu. Akiliinga-pe alsupu piliipu kene ekupu pepá topu eni nimbu simbu teker akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele ⸤Pulu Yili-ni⸥ ui yunga yambuma aima kamu walsekale sirim kanili ‘ ‘Mania naa pupili. Akili yambu te-ni aima alowa naa tipili.’ niku nokuku konjangi.’ nimbu ‘pepá te topu simbu.’ nimbu piliipu kene pepá ili ya lkisipu tombundu tokur.
3 Amados, embora planejasse escrever-lhes com todo empenho sobre a salvação que compartilhamos, entendo agora que devo escrever a respeito de outro assunto e insistir que defendam a fé que, de uma vez por todas, foi confiada ao povo santo.
4 Kaniliinga pulele i-sipa mele: Eni Krais-nga yambu-talapema molemelena yi mare kiyang niku oku molemele, yi kanumandu Pulu Yili-ni kórunga-ui nirim, yunga bukna molemú mele, nimba mele:
4 Pois alguns indivíduos perversos se infiltraram em seu meio sem serem notados, dizendo que a graça de Deus permite levar uma vida imoral. A condenação de tais pessoas foi registrada há muito tempo, pois negaram Jesus Cristo, nosso único Soberano e Senhor.
5 Auliele-ni yunga ⸤Isrel-⸥yambuma tepa liipa ⸤mindili noku muluring⸥ kolea Isip wendu liipa memba purum akili eni piliilimili akiliinga-pe ‘Alsuku piliangi.’ nimbu pepá topu temani akili alsupu topu sambu. Auliele-ni enini wendu liipa memba pupa kene, penga ‘Yunu-ni oliu tepa liimba.’ niku tondulu munduku naa piliiku ⸤yu liiku bulu siring⸥ yambu pulele topa kunjurum akili eni piliilimili akiliinga-pe alsuku piliai.
5 Ainda que já saibam dessas coisas, desejo lembrar a vocês que o Senhor libertou o povo de Israel do Egito, mas depois destruiu aqueles que não permaneceram fiéis.
6 Mulú-koleana angkella mare Pulu Yili-ni ‘enini méle mare nokangi.’ nimba tondulu te sirim mélema táka-niku naa nokuku, muluring koleale munduku kelku anju puring angkellamanga temanele piliilimili akili alsuku piliangiko. Aku tiringeliinga Pulu Yili-ni enini ka sipa, lepa mindi pumba ka-sen-ni ka topa, kolea aima súmbulu túlina liipa suku mundurum. Pulu Yili-nga kot-ena auliele wendu ombáliinga nokuku molemele.
6 Também lhes lembro os anjos que não se limitaram à autoridade recebida, mas deixaram o lugar a que pertenciam. Deus os mantém acorrentados em prisões eternas, na escuridão, aguardando o dia do julgamento.
7 Angkella kanuma-ni teku kis-siring mele kolea-auli Sodom Gomora-sele kene, kolea akuselenga nondupa lirim kolea mare kene, kolea kanumanga muluring yambuma-ni aku-siku tiringko. Yambu kanuma anduku wapera toku, ambuma-ni ambuma-kene waperanale teku, yima-ni yima-kene waperanale teku, ulu aima kis akuma tiring kanili. Yambu kanuma tepi taki-taki nomba pepa mindi pulimú tepéle-ni topa kalurum. Temani akili alsuku piliangiko! Enini teku kis-siringeliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ mindili sirim ulu akili-ni ‘ ‘Oliu manda lepu temulú kene Pulu Yili-ni oliu aku-sipako tepa kis-simba.’ niku piliangi.’ nimba lip-lipi tolemú.
7 E não se esqueçam de Sodoma e Gomorra e das cidades vizinhas, cheias de imoralidade e de perversão sexual de todo tipo, que foram destruídas pelo fogo e servem de advertência do fogo eterno do julgamento.
8 Aku-siku mele ⸤enini-kene ne molemele⸥ yima ⸤eninga numanu teku bemba sinjingí telemele yi kanuma-ni⸥ aku-siku ulu kisele telemele. Uru-kumbu lupa-lupa mare teku kanuku kene eni-enini eninga kangikundu ulu kalaru mulúlima telemele. ‘⸤Pulu Yili kene namba pelemú yambu-aulima kene⸥ oliu nokuku “Teai!” nilimele akumanga ung-mani te-ni oliu naa nokulemú.’ niku liiku su siku, mulú-koleana ⸤angkella⸥ tondulu puli aulima ung-taka tonjilimeleko.
8 Da mesma forma, essas pessoas, afirmando ter autoridade com base em sonhos, vivem de modo imoral, desprezam a autoridade e zombam dos seres sobrenaturais.
9 Akiliinga-pe ⸤yi kanuma-ni angkellama ung-taka tonjilimele mele⸥ angkellamanga yi-nuim auli Maikele-ni kepe naa tirim. Maikel kene ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-seleni “Moses-nga ónale liambili.” nikulu tombulku niringli kene Maikele-ni yundu “Depollale, nu teku kis-sikenu mele nu ung-mura sipu ung-taka tonjambu.” nimba ⸤tembandu aima suru-ipika nimba⸥ naa tirim. Yu-ni ⸤depollalendu⸥ nimba mele: “Teku kis-sikeneliinga Auliele-ni nu ung-mura sipa “Teku kis-sikenu.” nipili.” nirim.
9 Mas nem mesmo o arcanjo Miguel se atreveu a acusar o diabo de blasfêmia. Ele disse apenas: “O Senhor o repreenda!”. (Isso aconteceu quando Miguel discutia com o diabo a respeito do corpo de Moisés.)
10 ⸤Maikele-ni depollale ung-mura simbandu suru-ipika nirim⸥ akiliinga-pe ne ⸤enini-kene molemele⸥ yima-ni ung marenga puluma piliiku sundulimele ungma ‘Ung kísima.’ niku ung-taka tonjilimele. ⸤Enini méle-takarama-ni telemele mele telemele.⸥ Méle-takarama-ni ulu te tingíndu numanu kimbú naa siku walu-siku telemele. Aku-siku numanu kimbu naa siku uluma walu-siku anduku telemeláliinga enini méle te mola yambu te topa konjumba kupulanum-na pulimelé kene mindili noku kolemele. Yi kanuma aku-sipa mele. Méle-takarama-ni ung laye-kolte piliiku kene anduku telemele mele yi kanuma eniniko ung laye-kolte mindi piliiku kene walu-siku uluma teku ungma nilimele akiliinga enini mindili nungí kupulanum-na pungíko.
10 Tais indivíduos, porém, zombam de coisas que não entendem. Como criaturas irracionais, agem segundo seus instintos e, desse modo, provocam a própria destruição.
11 Enini aima mindili noku molku kis-singí! ⸤Yi⸥ Ken-ni tirim mele enini aku-siku telemele. ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Bellam-ni tepa lawa tirim mele enini aku-siku ⸤‘Yambuma liipu tapunjupu kongunale we teamili.’ naa niku,⸥ ‘Ku-moni liamili.’ niku uluma telemele. Ui ⸤Pulu Yili-ni “Yambuma nokangli.” nimba Moses kene Eron-sele makó topa tondulale sirim yiselenga⸥ ungma ⸤yi⸥ Kora-ni “Naa piliimbu.” nimba karaye tirim mele eni gólu toku mani silimele yi akuma ⸤aku-siku Pulu Yili teku kis-silimelaliinga⸥ Kora kene, Kora-wasie teku kis-siku kara puring yima kene, akuma topa kunjurum mele gólu tuli yi akuma kepe Pulu Yili-ni “Mindili noku kolangi.” nimbáko.
11 Que aflição os espera! Pois eles seguem os passos de Caim, enganam outros por dinheiro, como Balaão, e perecem em sua rebelião, como Coré.
12 Irili te yambu tenga kangina telemú kene yambale kapula naa molemú, mola nona anduli sip te nona pulimú kene ku te-ni sipele topa bulsumbandu nona mania pelemú, aku-sipa mele, eni Krais-nga yambuma anju-yandu numanu monjuku, tiluna langi noku molemele kene ⸤gólu tuli⸥ tápu-yi kanuma eni-enini tápu-teku, eni ⸤Krais-nga yambuma⸥ molemelena puku wasie molku kalaru mululi uluma teku, eni-enini molku langi pulele kene no pulele noku tingíndu pipili naa kolku we nolemele. ⸤Kupa topa pombera tolemú kene kanuku kene ‘Lo tomba.’ niku numanu siku nokuku molemele akiliinga-pe⸥ popuremi-ni kupama we topa memba pulimú mele yi kanuma aku-sílima molemele. Unji te mong naa topa kolemú kene pulu liiku mundulimele mele enini aku-siku molemele. Enini wale tale-siku kolemele yima. ⸤Aku-sipa yambuma liipa tapunjumba ung te yi kanuma-kene naa pelemú.⸥
12 Quando esses indivíduos, sem o menor constrangimento, participam de suas refeições de celebração ao amor do Senhor, são como perigosos recifes que podem fazê-los naufragar. Sim, são como pastores que só se preocupam consigo mesmos, como nuvens que passam sobre a terra sem dar chuva, como árvores no outono, duplamente mortas porque não dão frutos e foram arrancadas pelas raízes.
13 Popuremi tolemú kene numú-kusa lombeya lepa anju-yandu pulimú mele enini aku-siku ulu kísima tingíndu pipili naa kolku we telemele. Noma amáme melemú kene yambuma-ni kanolemele mele enini pipili naa kolku ulu kísima telemele mele aku-sipa mokeringa lelemú. Kombukantupu mare eninga kupulanum-na naa puku kupulanum lupamanga anduku pulimeláliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ kombukantupu kanuma kolea súmbulu topa aima pombera tolemú kolea kis te makó topa ‘Pangi.’ nirim kombukantupu kanuma-mele yi akuma enini aku-siku molemeláliinga akuna pungíko.
13 São como ondas violentas no mar, espalhando a espuma de seus atos vergonhosos, como estrelas sem rumo, condenadas para sempre à mais profunda escuridão.
14 — ausente —
14 Enoque, que viveu na sétima geração depois de Adão, profetizou a respeito desses homens, dizendo: “Ouçam! O Senhor vem com incontáveis milhares de santos
15 — ausente —
15 para julgar a todos. Convencerá os pecadores de seus atos perversos e dos insultos que pronunciaram contra ele”.
16 Ulu ⸤kaí⸥ mare yi kanuma-kene wendu olemú kene taki-taki numanu kis panjiku “Ulu kísima.” niku “Teku kis-sikimili.” niku, aku-siku ung pulele nilimele. Eni-enini numanale-ni piliiku ‘I-sipu temulú kene numanu simulú.’ niku piliilimili ulu kísima mindi teku, enini kara puku eni-enini kape niku bima paka toku, ‘Yambuma-ni oliu méle mare sangi.’ niku kundi toku niku eku singíndu yambuma kape niku “Eni yambu kaíma.” nilimele.
16 São murmuradores e descontentes, que vivem apenas para satisfazer os próprios desejos. Contam vantagem em alta voz e bajulam outros para conseguir o que querem.
17 Akiliinga-pe aima nanga pulu lelemú yambuma, oliunga Auli Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ui niring ung te piliiring mele alsuku piliai. Penga wendu ombá mele ui niku siku kene
17 Amados, lembrem-se do que previram os apóstolos de nosso Senhor Jesus Cristo.
18 eni ⸤Krais-nga yambumandu⸥ niku mele: “⸤Yesos alsupa ombá kene mulú-masele pora nimbá⸥ enale nondupa wendu ombá ena akumanga yi mare oku ⸤Pulu Yili-nga ungma⸥ ung-taka tonjuku ⸤liiku bulu siku⸥, eninga numanale-ni piliingí uluma Pulu Yili-ni kanupa kis piliimba uluma mindi teku, ⸤‘Sumbi-sipu molamili.’ ningí yambuma⸥ ung-taka tonjuku, tingí.” niring kanili alsuku piliai.
18 Eles lhes disseram que nos últimos tempos haveria zombadores cujo propósito na vida é satisfazer seus desejos perversos.
19 ⸤Yesos-ni liipa mundurum yima-ni penga aku-sipa yima wendu ungí niring mele⸥ ekupu yi kanuma eni molemelena oku molku, eni Krais-nga talapena-yambuma toku bulu-bale siku ‘lupa-lupa molangi.’ nilimele. Yi kanuma ya ma-koleana we-yambuma-ni piliiku telemele mele mindi teku, Mini ⸤Kake Tiliele⸥ numanuna naa molemú yima molemele.
19 Eles provocam divisões entre vocês e seguem seus instintos naturais, pois não têm neles o Espírito.
20 Akiliinga-pe nanga aima pulu lelemú yambuma, eninga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulu aima kake tili uluma Pulu Yili-ni yu-yunu sirim akili-ni eni-enini tondulu aima olandupa pumba uluma teku, Mini Kake Tiliele numanuna molupa liipa tapunjilimáliinga ⸤Pulu Yili⸥-kene popu toku ung niai.
20 Mas vocês, amados, edifiquem uns aos outros em sua santíssima fé, orem no poder do Espírito Santo
21 ‘Oliunga Auli Yesos Krais omba eni kondu kolupa mindili silka uluma mundupa kelepa, eni taki-taki kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbandu ombá.’ niku nokuku molku kene ‘Pulu Yili-ni eni numanu monjulemú mele aima kamu numanu monjupa mindi pupili.’ niku mimi-siku piliiku, yu-kene nondupa puku molai.
21 e mantenham-se firmes no amor de Deus, enquanto aguardam a vida eterna que nosso Senhor Jesus Cristo lhes dará em sua misericórdia.
22 Yambu mare ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele kelku numanu tale-tepa pípili molemele yambuma kondu kolku ⸤liiku tapunjuku⸥,
22 Tenham compaixão daqueles que vacilam na fé.
23 yambu mare tepi-koleana pungí telemelema lkisiku yandu liai! Yambu mare ⸤teku kis-singí kene kanuku kene⸥ kondu kolku teku liai. Teku liingíndu ⸤‘Oliu-ni kepe mindili nomulú uluma temulú.’ niku⸥ mundu-mong teku, eninga ui-numanuma-ni piliiku tiring ulu-pulu-kísimani eninga mulumbalema kepe kalaru munjurum kalaruma molemú mulumbalema aima kanuku kis piliiku kene, méle kalaru molemú méle kanuma ‘⸤Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú mélema.’ niku⸥ ambulungíndu ‘Oliu tepa kalaru monjumba.’ niku yambu kanuma aima mimi-siku kanuku teku liai.
23 Resgatem outros, tirando-os das chamas do julgamento. De outros ainda, tenham misericórdia, mas façam isso com grande cautela, odiando os pecados que contaminam a vida deles.
24 ‘Eni ulu-pulu-kis te-ni naa ambulupa topa mania naa mundupili.
24 Toda a glória seja àquele que é poderoso para guardá-los de cair e para levá-los, com grande alegria e sem defeito, à sua presença gloriosa.
25 Aku-sipa manda temba Pulu Yi tiluele mindi molemále-ni oliunga Tepa Liipa Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili yunu,
25 Toda a glória seja àquele que é o único Deus, nosso Salvador por meio de Jesus Cristo, nosso Senhor. Glória, majestade, poder e autoridade lhe pertencem desde antes de todos os tempos, agora e para sempre! Amém.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Judas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.