Judas 1

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Na Jut, Yesos Krais-nga kongun tinjili kendemande-yi te,
1 Ayu Jude i James airi atufuw, baise Jesu Keriso isan abi’akir. Kwa iyab Tamat God iyabuwi e’afi ana yabowamaim kwama’am naatu Jesu Keriso ana tafafaramaim kwama’am etei isa a fef akikirum.
2 ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni walse-walse ulu mare teku kis-singí kene eni kondu kolupa “Mindili nangi.” naa nimbá mele kene, ‘Eni numanu waengu nipili táka-niku molangi.’ nilimú mele kene, eni numanu monjupa molupa, anju-yandu numanu munjingí ulu-pulele silimú mele kene, olandupa-olandupa pupili.
2 Kabeber, tufuw, naatu yabow kwa wanawanamaim wanatowan na’in nasuwa nare.
3 Aima nanga pulu lelemú yambuma, pepá ili eni topu simbundu Pulu Yili-ni na kene eni kene oliu tepa liipa, mindili nolkumula kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molupu konjumulú kupulanum-na liipa monjulemú mele ‘Pepá topu nimbu sambu.’ nimbu tondulu mundupu numanu piliindu. Akiliinga-pe alsupu piliipu kene ekupu pepá topu eni nimbu simbu teker akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele ⸤Pulu Yili-ni⸥ ui yunga yambuma aima kamu walsekale sirim kanili ‘ ‘Mania naa pupili. Akili yambu te-ni aima alowa naa tipili.’ niku nokuku konjangi.’ nimbu ‘pepá te topu simbu.’ nimbu piliipu kene pepá ili ya lkisipu tombundu tokur.
3 Are au ofonah, ayu asinaftobon yawas boubun tafafaram isan atakirum, baise nati efanin ayu dogorou wanawanan i kokok kwanekwan mi’itube akikirum ana’ototofari, saise God mar maumurih efanin mar ta’imon ana sabuw baitumatum bitih, nati baitumatum i kwanafair kwanawasfafar gewas kwanama.
4 Kaniliinga pulele i-sipa mele: Eni Krais-nga yambu-talapema molemelena yi mare kiyang niku oku molemele, yi kanumandu Pulu Yili-ni kórunga-ui nirim, yunga bukna molemú mele, nimba mele:
4 Anayabin sabuw afa God ana ef ufunane tenan i wa’iwa’iramaim hina wanawanat hirun, bai’obaiyen hibotabir te’o, “God i manaw kabeber wairafin imih karam boro tanisesebar kwanekwan, naatu Regah Jesu Keriso ata Bonawiyenayan ta’imon teyayaub.” Iti sabuw i marasika Buk Atamaninamaim isah hi’oka inu’in baimakiy boro hinab.
5 Auliele-ni yunga ⸤Isrel-⸥yambuma tepa liipa ⸤mindili noku muluring⸥ kolea Isip wendu liipa memba purum akili eni piliilimili akiliinga-pe ‘Alsuku piliangi.’ nimbu pepá topu temani akili alsupu topu sambu. Auliele-ni enini wendu liipa memba pupa kene, penga ‘Yunu-ni oliu tepa liimba.’ niku tondulu munduku naa piliiku ⸤yu liiku bulu siring⸥ yambu pulele topa kunjurum akili eni piliilimili akiliinga-pe alsuku piliai.
5 Iti sawar etei isah i kwaso’ob, baise akokok nuhi anakusib maiye, Regah ana sabuw Egyptane nawiyih hitit, baise nati ufunamaim sabuw iyab men hibitumatum etei gurusih himorob.
6 Mulú-koleana angkella mare Pulu Yili-ni ‘enini méle mare nokangi.’ nimba tondulu te sirim mélema táka-niku naa nokuku, muluring koleale munduku kelku anju puring angkellamanga temanele piliilimili akili alsuku piliangiko. Aku tiringeliinga Pulu Yili-ni enini ka sipa, lepa mindi pumba ka-sen-ni ka topa, kolea aima súmbulu túlina liipa suku mundurum. Pulu Yili-nga kot-ena auliele wendu ombáliinga nokuku molemele.
6 Naatu tounamatar iyab hibi’ukwarin hai fair men hikakafiy, baise hai efan nowah anababatun hikwahir hire fatum wanatowan inu’inuwinamaim God fatumih gugumin wanawanan ya hima Baibatebat Ana Veya gagamin tekakaif.
7 Angkella kanuma-ni teku kis-siring mele kolea-auli Sodom Gomora-sele kene, kolea akuselenga nondupa lirim kolea mare kene, kolea kanumanga muluring yambuma-ni aku-siku tiringko. Yambu kanuma anduku wapera toku, ambuma-ni ambuma-kene waperanale teku, yima-ni yima-kene waperanale teku, ulu aima kis akuma tiring kanili. Yambu kanuma tepi taki-taki nomba pepa mindi pulimú tepéle-ni topa kalurum. Temani akili alsuku piliangiko! Enini teku kis-siringeliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ mindili sirim ulu akili-ni ‘ ‘Oliu manda lepu temulú kene Pulu Yili-ni oliu aku-sipako tepa kis-simba.’ niku piliangi.’ nimba lip-lipi tolemú.
7 Ef nati ta’imon Sodom Gomorah sabuw naatu bar merar nati sisibinamaim hima’am hai yawas etei baisesebar kwanekwan hitin. Orot taiyuwih naatu baibin taiyuwih hibisesebar kwanekwan isan God wairaf wanatowan iyafar re nati bar merar sabuw etei e’arahih himorob. Naatu nati sawar etei i sabuw bowabow kakafin wairafih hai baimatnuwen.
8 Aku-siku mele ⸤enini-kene ne molemele⸥ yima ⸤eninga numanu teku bemba sinjingí telemele yi kanuma-ni⸥ aku-siku ulu kisele telemele. Uru-kumbu lupa-lupa mare teku kanuku kene eni-enini eninga kangikundu ulu kalaru mulúlima telemele. ‘⸤Pulu Yili kene namba pelemú yambu-aulima kene⸥ oliu nokuku “Teai!” nilimele akumanga ung-mani te-ni oliu naa nokulemú.’ niku liiku su siku, mulú-koleana ⸤angkella⸥ tondulu puli aulima ung-taka tonjilimeleko.
8 Ef nati ta’imon sabuw mim kwanekwaneyah hai baifuwenamaim biyah hibokarit, God ana aiwob hikwahir, naatu Auyom mar ana sabuw hi’uwih higigimih.
9 Akiliinga-pe ⸤yi kanuma-ni angkellama ung-taka tonjilimele mele⸥ angkellamanga yi-nuim auli Maikele-ni kepe naa tirim. Maikel kene ⸤kurumanga nuim⸥ depollale-seleni “Moses-nga ónale liambili.” nikulu tombulku niringli kene Maikele-ni yundu “Depollale, nu teku kis-sikenu mele nu ung-mura sipu ung-taka tonjambu.” nimba ⸤tembandu aima suru-ipika nimba⸥ naa tirim. Yu-ni ⸤depollalendu⸥ nimba mele: “Teku kis-sikeneliinga Auliele-ni nu ung-mura sipa “Teku kis-sikenu.” nipili.” nirim.
9 Baise tounamatar hai ukwarin Michael, Demon mowan hairi Moses biyan isan higamigam ana maramaim, i men taiyuwin ana fair tafanamaim bat awan fokar demon mowan iu kwanikwaniy baise eo, “Regah boro nakwarar narumutufuri.”
10 ⸤Maikele-ni depollale ung-mura simbandu suru-ipika nirim⸥ akiliinga-pe ne ⸤enini-kene molemele⸥ yima-ni ung marenga puluma piliiku sundulimele ungma ‘Ung kísima.’ niku ung-taka tonjilimele. ⸤Enini méle-takarama-ni telemele mele telemele.⸥ Méle-takarama-ni ulu te tingíndu numanu kimbú naa siku walu-siku telemele. Aku-siku numanu kimbu naa siku uluma walu-siku anduku telemeláliinga enini méle te mola yambu te topa konjumba kupulanum-na pulimelé kene mindili noku kolemele. Yi kanuma aku-sipa mele. Méle-takarama-ni ung laye-kolte piliiku kene anduku telemele mele yi kanuma eniniko ung laye-kolte mindi piliiku kene walu-siku uluma teku ungma nilimele akiliinga enini mindili nungí kupulanum-na pungíko.
10 Iti sabuw tur naniyah men hiso’ob, baise asir hio tibigigim kwanekwan, naatu sawar afa naniyah i hiso’ob baise haru forobe tisisinaf kwanekwan, imih nati sawaramaim boro nagurusih.
11 Enini aima mindili noku molku kis-singí! ⸤Yi⸥ Ken-ni tirim mele enini aku-siku telemele. ⸤Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi⸥ Bellam-ni tepa lawa tirim mele enini aku-siku ⸤‘Yambuma liipu tapunjupu kongunale we teamili.’ naa niku,⸥ ‘Ku-moni liamili.’ niku uluma telemele. Ui ⸤Pulu Yili-ni “Yambuma nokangli.” nimba Moses kene Eron-sele makó topa tondulale sirim yiselenga⸥ ungma ⸤yi⸥ Kora-ni “Naa piliimbu.” nimba karaye tirim mele eni gólu toku mani silimele yi akuma ⸤aku-siku Pulu Yili teku kis-silimelaliinga⸥ Kora kene, Kora-wasie teku kis-siku kara puring yima kene, akuma topa kunjurum mele gólu tuli yi akuma kepe Pulu Yili-ni “Mindili noku kolangi.” nimbáko.
11 Baimakiy boro kakafin anababatun hinab, Cain sisinafumaim ana ef hi’ufunun tenan, naatu kabay isan yah rab. Balam sawar kakafih sisinafube tisisinaf, naatu Korah ana konakon wanawanan hirun higugurusibe boro nagurusih.
12 Irili te yambu tenga kangina telemú kene yambale kapula naa molemú, mola nona anduli sip te nona pulimú kene ku te-ni sipele topa bulsumbandu nona mania pelemú, aku-sipa mele, eni Krais-nga yambuma anju-yandu numanu monjuku, tiluna langi noku molemele kene ⸤gólu tuli⸥ tápu-yi kanuma eni-enini tápu-teku, eni ⸤Krais-nga yambuma⸥ molemelena puku wasie molku kalaru mululi uluma teku, eni-enini molku langi pulele kene no pulele noku tingíndu pipili naa kolku we nolemele. ⸤Kupa topa pombera tolemú kene kanuku kene ‘Lo tomba.’ niku numanu siku nokuku molemele akiliinga-pe⸥ popuremi-ni kupama we topa memba pulimú mele yi kanuma aku-sílima molemele. Unji te mong naa topa kolemú kene pulu liiku mundulimele mele enini aku-siku molemele. Enini wale tale-siku kolemele yima. ⸤Aku-sipa yambuma liipa tapunjumba ung te yi kanuma-kene naa pelemú.⸥
12 Iti sabuw aurih biya’ohow aurih biya’ohow en naatu bir kakaf en, farumayah na’atube a kau’ay wanawanan hirun a’aa atom ana yasisir i teo’of nowah, sakuk aurin toun en ebabin enan na’atube. Naatu maur ana veya ai baiwa’e tekerer tebatabat tiu’uyarir na’atube,
13 Popuremi tolemú kene numú-kusa lombeya lepa anju-yandu pulimú mele enini aku-siku ulu kísima tingíndu pipili naa kolku we telemele. Noma amáme melemú kene yambuma-ni kanolemele mele enini pipili naa kolku ulu kísima telemele mele aku-sipa mokeringa lelemú. Kombukantupu mare eninga kupulanum-na naa puku kupulanum lupamanga anduku pulimeláliinga ⸤Pulu Yili-ni⸥ kombukantupu kanuma kolea súmbulu topa aima pombera tolemú kolea kis te makó topa ‘Pangi.’ nirim kombukantupu kanuma-mele yi akuma enini aku-siku molemeláliinga akuna pungíko.
13 taiyuwih hai biya’ohow ana itinin tor yan yabat erab fus ekubar rougoy erarouw na’atube. Naatu daman hai efan hisa’ir tibibib kwanekwan na’atube, baise nahimaim i gugumin kakafin God isah ya’asair wanatowan inu’in.
14 — ausente —
14 Naatu Adam ana rara’ane hitutufuw renan Enoch i Adam ana’agir bai seven tufuw, i sabuw isah eobaimanih eo, “Kwa’itin, Regah ana sabuw kakafiyih maumurih na’in ai rourin na’atube bairi hitit tenan.
15 — ausente —
15 Sabuw etei baibatiyih isan, naatu sabuw iyab God ana ef hisa’ir kakafin tisisinaf kousirih isan, naatu sabuw bowabow kakafih sinafuyah God ana ef hisa’ir tur kakafih hio hibigigim isah.”
16 Ulu ⸤kaí⸥ mare yi kanuma-kene wendu olemú kene taki-taki numanu kis panjiku “Ulu kísima.” niku “Teku kis-sikimili.” niku, aku-siku ung pulele nilimele. Eni-enini numanale-ni piliiku ‘I-sipu temulú kene numanu simulú.’ niku piliilimili ulu kísima mindi teku, enini kara puku eni-enini kape niku bima paka toku, ‘Yambuma-ni oliu méle mare sangi.’ niku kundi toku niku eku singíndu yambuma kape niku “Eni yambu kaíma.” nilimele.
16 Iti sabuw i gamin okwanekwaneyah naatu bai’ubabarenayah, taiyuwih hai yawas kakafih tibi’ufunun. Naatu taiyuwih isah teo’o ra’ara’at, sabuw afa isah awah heaharewan saise i hai ma gewas isan.
17 Akiliinga-pe aima nanga pulu lelemú yambuma, oliunga Auli Yesos Krais-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni ui niring ung te piliiring mele alsuku piliai. Penga wendu ombá mele ui niku siku kene
17 Baise au ofonah, abisa ata Regah Jesu Keriso ana kob abarayah marasika hio kwananowar i kwananuh.
18 eni ⸤Krais-nga yambumandu⸥ niku mele: “⸤Yesos alsupa ombá kene mulú-masele pora nimbá⸥ enale nondupa wendu ombá ena akumanga yi mare oku ⸤Pulu Yili-nga ungma⸥ ung-taka tonjuku ⸤liiku bulu siku⸥, eninga numanale-ni piliingí uluma Pulu Yili-ni kanupa kis piliimba uluma mindi teku, ⸤‘Sumbi-sipu molamili.’ ningí yambuma⸥ ung-taka tonjuku, tingí.” niring kanili alsuku piliai.
18 Iti na’atube a tur hi’owen hio, “Mar yomanin ana veya, sabuw iyab God ana ef hisa’ir hai naniyan kakafinamaim ebobonawiyih boro hinatit hinao hini’ibi.”
19 ⸤Yesos-ni liipa mundurum yima-ni penga aku-sipa yima wendu ungí niring mele⸥ ekupu yi kanuma eni molemelena oku molku, eni Krais-nga talapena-yambuma toku bulu-bale siku ‘lupa-lupa molangi.’ nilimele. Yi kanuma ya ma-koleana we-yambuma-ni piliiku telemele mele mindi teku, Mini ⸤Kake Tiliele⸥ numanuna naa molemú yima molemele.
19 Iti sabuw i kausesebayah, hai kok gagamin i tafaram ana yawas kakafih hinasinaf, aurih Anun Kakafiyin en.
20 Akiliinga-pe nanga aima pulu lelemú yambuma, eninga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulu aima kake tili uluma Pulu Yili-ni yu-yunu sirim akili-ni eni-enini tondulu aima olandupa pumba uluma teku, Mini Kake Tiliele numanuna molupa liipa tapunjilimáliinga ⸤Pulu Yili⸥-kene popu toku ung niai.
20 Baise kwa, au ofonah, baitumatum kakafiyinamaim nawowabi kwanara’at, naatu Anun Kakafiyinamaim kwanayoyoban.
21 ‘Oliunga Auli Yesos Krais omba eni kondu kolupa mindili silka uluma mundupa kelepa, eni taki-taki kona molku konjuku mindi pungí ulu-pulele simbandu ombá.’ niku nokuku molku kene ‘Pulu Yili-ni eni numanu monjulemú mele aima kamu numanu monjupa mindi pupili.’ niku mimi-siku piliiku, yu-kene nondupa puku molai.
21 God ana yabow wanawananamaim natafafari kwanama ata Regah Jesu Keriso kwanakaif. I ana kabeberamaim boro yawas wanatowan nit.
22 Yambu mare ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring mele kelku numanu tale-tepa pípili molemele yambuma kondu kolku ⸤liiku tapunjuku⸥,
22 Sabuw iyab hai baitumatum ekwakwaris kwana kabibirih baibais kwanitih.
23 yambu mare tepi-koleana pungí telemelema lkisiku yandu liai! Yambu mare ⸤teku kis-singí kene kanuku kene⸥ kondu kolku teku liai. Teku liingíndu ⸤‘Oliu-ni kepe mindili nomulú uluma temulú.’ niku⸥ mundu-mong teku, eninga ui-numanuma-ni piliiku tiring ulu-pulu-kísimani eninga mulumbalema kepe kalaru munjurum kalaruma molemú mulumbalema aima kanuku kis piliiku kene, méle kalaru molemú méle kanuma ‘⸤Pulu Yili-ni kanupa kis piliilimú mélema.’ niku⸥ ambulungíndu ‘Oliu tepa kalaru monjumba.’ niku yambu kanuma aima mimi-siku kanuku teku liai.
23 Sabuw afa wairaf wan teyey saisewat wairaf wanane kwanarowen sukwarabih kwaniyawasih. Naatu kwanabir kwanakakaf auman sabuw afa kwaniwanbabanih, baise hai faifuw hi’usi’us karitanin auman men kwana’us.
24 ‘Eni ulu-pulu-kis te-ni naa ambulupa topa mania naa mundupili.
24 Imih God ta’imon ata Baiyawasenayan tanabora’ara’ah. I karam kwa boro natafafari a boro men narusukun, naatu a aubar en nabuwi ereyasisir kwanan bonamanamarin gewasin nanamaim kwanatit,
25 Aku-sipa manda temba Pulu Yi tiluele mindi molemále-ni oliunga Tepa Liipa Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili yunu,
25 Ata Regah Jesu Keriso’one God isan tanaorereb, marakaw, bonamanamarin, fair, onowaten marasika na boun naatu mar etei nama wanatowan, wanatowan. Amen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Judas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.