Atos 8
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC
1 Soll-ni Stipen toku kunjuring akili kanupaliinga ‘Papu tokomele.’ nimba yunu numanu kaí panjurum.
1 E Saulo havia aprovado a morte de Estêvão. Naquele dia, rompeu uma grande perseguição contra a comunidade de Jerusalém. Todos se dispersaram pelas regiões da Judéia e de Samaria, com exceção dos apóstolos.
2 Pulu Yili-nga ungele piliiku muluring yi mare-ni Stipen ónu teku kola pulele tiring.
2 Entretanto, alguns homens piedosos trataram de enterrar Estêvão e fizeram grande pranto a seu respeito.
3 Akiliinga-pe Soll-ni ‘Krais-nga yambu-talapele kamu mania pangi.’ nimba pulu monjupa yambumanga lkumanga pupa, yambu muluringma ki kundupa pena liipa memba pupa ka sirim.
3 Saulo, porém, devastava a Igreja. Entrando pelas casas, arrancava delas homens e mulheres e os entregava à prisão.
4 Krais-nga yambuma bulu-bale niku puringma-ni Yesos-nga temanele kolea lupa-lupamanga pali toku niku silsiliiku puring.
4 Os que se haviam dispersado iam por toda parte, anunciando a palavra {de Deus}.
5 ⸤Krais-nga yambumanga liipa tapunjuli yi⸥ Pillip Sameria distrik lirim taon tenga mandu pupa kene, Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba uinga makó turum yi-nuim Kraisele-nga temanele topa sirim.
5 Assim Filipe desceu à cidade de Samaria, pregando-lhes Cristo.
6 Pillip yunu-ni ung nirim mele piliiku, ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku muluringli⸥ liipa ora sirim ulu-tonduluma tirim mele kanuku kene, yambuma pali aima kum teku ungele piliiku muluring.
6 A multidão estava atenta ao que Filipe lhe dizia, escutando-o unanimemente e presenciando os prodígios que fazia.
7 Yambu pulele kuru numanuna muluringma Pillip-ni “Oku wendu pai!” nirim kene nangale toku wendu oku puring. Kimbu kolupa pora sirim yambuma kene, kimbu tondulu naa pepa topele-mapele topa pirim yambuma kene tepa kaí tirim.
7 Pois os espíritos imundos de muitos possessos saíam, levantando grandes brados. Igualmente foram curados muitos paralíticos e coxos.
8 Pillip-ni aku-sipa ulu-tonduluma tirim kilia taon akuna muluring yambuma numanu lakuku siring.
8 Por esse motivo, naquela cidade reinava grande alegria.
9 Taon kanuna yi te mulurum, yilinga bili Saimon. Pillip ui naa upili kuruma-ni Saimon yunu liiku tapunjuring kene yunu-ni “Na yi auliele. Nanga bi molemú.” nimba ulu-tonduluma tirim. Kolea Sameria yambuma-ni pali ulu-tonduluma tirim mele kanuku kene numanu pulele liiku munduring.
9 Ora, havia ali um homem, por nome Simão, que exercia magia na cidade, maravilhando o povo de Samaria, e fazia-se passar por um grande personagem.
10 Yambu-kamakoma kene korupama kene yunga ungele kum teku piliiku kene niku mele: “Yi ili Pulu Yili tondulu pelemú mele yunu tondulu aku-sipa pelemú yili. Yunu Tondulu Pelemú Pulu Yili molemú.” niring.
10 Todos lhe davam ouvidos, do menor até o maior, comentando: Este homem é o poder de Deus, chamado o Grande.
11 Saimon-ni taki-taki ulu-tondulu pulele andupa tirim kilia kanukuliinga numanu pulele liiku munduku kene yunga ungele piliiku yunu lumbili puring.
11 Eles o atendiam, porque por muito tempo os havia deslumbrado com as suas artes mágicas.
12 Akiliinga-pe Pillip-ni Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema nokulemú nokumba mele temani kaiéle topa sipa, Yesos yunga yambuma tepa liipa alko topa mindili nunjurum yili molupa, yunu Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum mele nimba sirim kene yambu pulele-ni ‘Sika nikem.’ niku tondulu munduku piliikuliinga ⸤Saimon munduku kelku numanu topele toku⸥ no liiring.
12 Mas, depois que acreditaram em Filipe, que lhes anunciava o Reino de Deus e o nome de Jesus Cristo, homens e mulheres pediam o batismo.
13 Saimon kepe Pillip-ni nirim akili mele ‘Sika nikem.’ nimba tondulu mundupa piliipaliinga no liirim. No liipaliinga Pillip mulurumna lumbili pupaliinga, Pillip-ni ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku muluringli⸥ akili liipa ora sirim ulu-tondulu pulele tirim mele kanupa kene numanu pulele liipa mundurum.
13 Simão também acreditou e foi batizado. Ele não abandonava Filipe, admirando, estupefato, os grandes milagres e prodígios que eram feitos.
14 Kanu-kene kolea Sameria distrik yambuma-ni Pulu Yili-nga ungele numanu siku piliiku liiring akili Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kolea-auli Jerusallem muluring yima-ni piliiku kene, eninga yi Pita kene Jon-selendu “Sameria yambuma liiku tapunjangli pale.” niku elsele akuna liiku munduring.
14 Os apóstolos que se achavam em Jerusalém, tendo ouvido que a Samaria recebera a palavra de Deus, enviaram-lhe Pedro e João.
15 — ausente —
15 Estes, assim que chegaram, fizeram oração pelos novos fiéis, a fim de receberem o Espírito Santo,
16 — ausente —
16 visto que não havia descido ainda sobre nenhum deles, mas tinham sido somente batizados em nome do Senhor Jesus.
17 Kanu-kene penga Pita kene Jon-seleni pukulu eninga ⸤pengí⸥ma ambuluringli kene enini Mini Kake Tiliele liiringko.
17 Então os dois apóstolos lhes impuseram as mãos e receberam o Espírito Santo.
18 Kanu-kene elsele-ni yambumanga ⸤pengí⸥ma ambuluringli kene enini Mini Kake Tiliele liiring akili Saimon-ni kanupaliinga yunu yisele muluringlina ku-moni mare memba omba kene elselendu nimba mele:
18 Quando Simão viu que se dava o Espírito Santo por meio da imposição das mãos dos apóstolos, ofereceu-lhes dinheiro, dizendo:
19 “‘Na-ni yambumanga ⸤pengí⸥ma ambulumbu kene Mini Kake Tiliele liangi.’ nikulu else-ni ya tekembele tondulale ‘na-ni aku-sipu teambu na sangli.’ nimbu ku-moni ima membu okur.” nirim.
19 Dai-me também este poder, para que todo aquele a quem impuser as mãos receba o Espírito Santo.
20 Akiliinga-pe Pita-ni pundu topa kene nimba mele: “Nu-ni ‘Pulu Yili-ni we silimú méle te ku-moni-ni kapula taropu toku liilimele.’ niku piliikunaliinga nunga ku-monima mekunu kolea-kísina pani.
20 Pedro respondeu: Maldito seja o teu dinheiro e tu também, se julgas poder comprar o dom de Deus com dinheiro!
21 Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimú mele nu-ni aku-sipa mólu, akiliinga kongun telembulu mele ili nunga kongun te aima mólu.
21 Não terás direito nem parte alguma neste ministério, já que o teu coração não é puro diante de Deus.
22 — ausente —
22 Arrepende-te desta tua maldade e roga a Deus, para que, sendo possível, te seja perdoado este pensamento do teu coração.
23 — ausente —
23 Pois estou a ver-te no fel da amargura e nos laços da iniqüidade.
24 Pita-ni aku-sipa nirim piliipaliinga Saimon-ni pundu topa kene nimba mele: “Na-kene wendu ombá nikimbili uluma wendu naa upili akiliinga else-ni na liiku tapunjukulu Auliele-kene popu toku ung niku mawa tenjangli.” nirim.
24 Retorquiu Simão: Rogai vós por mim ao Senhor, para que nada do que haveis dito venha a cair sobre mim.
25 Pita kene Jon-seleni Yesos-kene molkulu kanuringli akili niku sikulu, Auliele-nga ungele niku sikulu kene, elsele kelku Jerusallem puringli. Punglí pukululiinga kolea Sameria distrik sukundu taon lirimumanga temani kaiéle toku silsiliiku puringli.
25 Os apóstolos, depois de terem dado testemunho e anunciado a palavra do Senhor, voltaram para Jerusalém e pregavam a boa nova em muitos lugares dos samaritanos.
26 Walse Pulu Yi Auliele-nga angkella te-ni Pillip-ndu nimba mele: “Jerusallem munduku kelku Gasa taon akuna pungí pulimelé kupulanum akuna kolea-wakana pani pui.” nirim.
26 Um anjo do Senhor dirigiu-se a Filipe e disse: Levanta-te e vai para o sul, em direção do caminho que desce de Jerusalém a Gaza, a Deserta.
27 Kanu-kene Pillip akuna purum. Pupa kanurum kene Itiopia-yi te kupulanum-na omba purum kanurum. Yi kanili yunu ambu Kandas, kolea Itiopia yambumanga ambu nuim kuineliinga ku-moni nukunjurum yi-auliele. Pillip-ni yunu kupulanum-na ui naa kanupa liipili yunu Pulu Yili popu topa bi paka tonjumbandu ui Jerusallem purum.
27 Filipe levantou-se e partiu. Ora, um etíope, eunuco, ministro da rainha Candace, da Etiópia, e superintendente de todos os seus tesouros, tinha ido a Jerusalém para adorar.
28 Penga kelepa lku-koleandu pumbandu kung osu-ni kundurum kar-na ola molupa Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni turum bukele kanulsiliipa pumba purum.
28 Voltava sentado em seu carro, lendo o profeta Isaías.
29 Kanu-kene Mini Kake Tiliele-ni Pillip-ndu nimba mele: “Nu pukunu kung osu-ni kar kundupa memba omba pukum akili lumbili pui.” nirim.
29 O Espírito disse a Filipe: Aproxima-te para bem perto deste carro.
30 Kanu-kene Pillip kar omba purumna lkisipa pupa piliirim kene yi kar-na mulurum kanili yunu Pulu Yili-ni “Ninjui.” nirim ungma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni turum bukele kanupa nilsiliipa purum akili piliipaliinga, walsipa kene nimba mele: “Nu bukna ung kanuku nikinu akiliinga ung-pulele piliikunu mola móluye?” nirim.
30 Filipe aproximou-se e ouviu que o eunuco lia o profeta Isaías, e perguntou-lhe: Porventura entendes o que estás lendo?
31 Yi kanili-ni pundu topa kene nimba mele: “Yambu te-ni na nimba naa simba kene na-nanu nambi-sipu piliimbuye?” nirim. Aku-sipa nimba kene Pillip-ndu nimba mele: “Nu kar-na tapú-topulu molambili ui.” nirim.
31 Respondeu-lhe: Como é que posso, se não há alguém que mo explique? E rogou a Filipe que subisse e se sentasse junto dele.
32 Pulu Yili-nga ungele yili-ni kanurum mele i-sipa:
32 A passagem da Escritura, que ia lendo, era esta: Como ovelha, foi levado ao matadouro; e como cordeiro mudo diante do que o tosquia, ele não abriu a sua boca.
33 Yunu ulu te tepa kis naa sirimeliinga-pe
33 Na sua humilhação foi consumado o seu julgamento. Quem poderá contar a sua descendência? Pois a sua vida foi tirada da terra {Is 53,7s.}.
34 Itiopia yili-ni Pillip walsipa kene nimba mele:
34 O eunuco disse a Filipe: Rogo-te que me digas de quem disse isto o profeta: de si mesmo ou de outrem?
35 Kanu-kene Pillip-ni yi kanilindu ungma nimbándu yili-ni bukna kanurum ungmanga pulele pulu monjupa nimba sipa Yesos-nga temani kaiéle topa sirim.
35 Começou então Filipe a falar, e, principiando por essa passagem da Escritura, anunciou-lhe Jesus.
36 Kupulanum-na punglí pukulu no-kélu tenga puringli kene Itiopia yili-ni Pillip-ndu nimba mele: “No omba pukum ili kanui. Méle te-ni na no liimbu kupulanumele kapula pipi simba mola no kapula liimbuye?” nirim.
36 Continuando o caminho, encontraram água. Disse então o eunuco: Eis aí a água. Que impede que eu seja batizado?
37 (Pillip-ni pundu topa kene nimba mele: “Yesos-nga ung nimbu sikerale ‘Akili sika.’ niku tondulu mundukunu pilíínu lem no kapula liini.” nirim. Itiopia yili-ni pundu topa kene nimba mele: “‘Yesos Krais yunu sika Pulu Yili-nga Málale.’ nimbu piliiker.” nirim.)
37 {Filipe respondeu: Se crês de todo o coração, podes sê-lo. Eu creio, disse ele, que Jesus Cristo é o Filho de Deus.}
38 Kanu-kene kar kanili ‘Lipili.’ nirim kene Pillip kene elsele puka tokulu nona mania pukulu kene Pillip-ni Itiopia yi kanili no liinjirim.
38 E mandou parar o carro. Ambos desceram à água e Filipe batizou o eunuco.
39 Nole munduku kelkulu wendu uringli kene Auliele-nga Minéle-ni Pillip walsekale liipa memba purum kanu-kene Pillip liipa nema tirim kilia Itiopia yili-ni yunu alsupa naa kanupaliinga, numanu lakupa silsiliipa kelepa ⸤yunga lku-koleandu⸥ purum.
39 Mal saíram da água, o Espírito do Senhor arrebatou Filipe dos olhares do eunuco, que, cheio de alegria, continuou o seu caminho.
40 Minéle-ni Pillip memba pupaliinga Asitat taon-na munjurum kene yunu akuna molupa kene koleamanga pali temani kaiéle topa silsiliipa andupa kolea-auli Sisaria wendu purum.
40 Filipe, entretanto, foi transportado a Azoto. Passando além, pregava o Evangelho em todas as cidades, até que chegou a Cesaréia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.