Atos 4

PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Pita Jon-sele yambuma ung niku sikulu muluringli kene Pulu Yili popu tunjuring yima kene, lku-temboll nukuring ele-yimanga nukuli yili kene, Sadusi tápu-yima kene, Juda-yambumanga yi-auli kanuma elsele ung niku siku muluringlina uring.
1 Enquanto eles falavam ao povo, vieram os sacerdotes, o chefe do templo e os saduceus,
2 Elsele-ni Yesos ónu-koleana lomburupa ola mulurum akili mele niku sikulu yunu aku-sipa tirim mele yambuma pali lomburuku ola mulungí akili mele nikulu siringli piliikuliinga enini arerembi kuluring.
2 contrariados porque ensinavam ao povo e anunciavam, na pessoa de Jesus, a ressurreição dos mortos.
3 Enini elsele ka sikuliinga, ‘Ekupu kalá topa sumbulú tokumaliinga opali ulsulam-ui kot tenjamili.’ niku elsele liiku ka-lkuna panjiring.
3 Prenderam-nos e os meteram no cárcere até o outro dia, pois já era tarde.
4 Akiliinga-pe Yi-Nuim Krais Yesos-ndu ung niku siringli piliiring yambumanga yambu pulele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring. Kanu-kene uinga ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yi kanuma kene penga tondulu munduku piliiring yi kanuma kene liipa tere lepa paip-tausen mele muluring.
4 Muitos, porém, dos que tinham ouvido a pregação creram; e o número dos fiéis elevou-se a mais ou menos cinco mil.
5 Ulsulam-ui ⸤Juda-yambumanga⸥ yi-aulima kene tápu-yima kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene kolea-auli Jerusallem liiku máku turing.
5 No dia seguinte reuniram-se em Jerusalém os chefes do povo, os anciãos, os escribas,
6 Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa uinga mulurum yi Anas kene penga yunga alko topa aku-sipa mulurum yi Kayapas-sele, elsele kene, ‘Jon’ nili yi te kene, Alleksenda kene, Anas yunga pulu lirim yi mare kene, enini wasie liiku máku turing.
6 com Anás, sumo sacerdote, Caifás, João, Alexandre e todos os que eram da linhagem pontifical.
7 Máku toku kene Pita Jon-sele kot tinjingíndu eninga kumbi-kerina liiku ola angnjiku walsiku kene niku mele: “Else-kene nambulka tondulale pelemú, mola naenga bilinga walsikuliinga else-ni ulu-tondulu akili tíngliye?” niku walsiring.
7 Colocando-os no meio, perguntaram: Com que poder ou em que nome fizestes isso?
8 Kanu-kene Mini Kake Tiliele Pita-nga numanuna omba molupa kapula tirim-na Pita-ni eninindu nimba mele: “Eni Juda-yi-aulima kene, tápu-yima kene,
8 Então Pedro, cheio do Espírito Santo, respondeu-lhes: Chefes do povo e anciãos, ouvi-me:
9 eni olsu walsikimiliele, olsu-ni yi kimbu kis líliele kondu kolupulu liipu tapunjúmbuleliinga walsikimili nimbu piliiker. Akili nambi-sipa kaí límu niku piliiku walsikimilinje?
9 se hoje somos interrogados a respeito do benefício feito a um enfermo, e em que nome foi ele curado,
10 Aku lem eni kot piliikimili Isrel-yi kanuma kene eninga yambuma pali ung ili mimi-siku piliai! Kolea-kelú Nasaret yi Yesos Krais, eni ‘Yunu kulupili.’ niku unji-perana ⸤toku⸥ ku toku panjiring, Pulu Yili-ni topa lomburupa ola munjurum, yi Yesos kaniliinga tondulalenga yunga bili lepu walsipu ⸤‘Kaí lipili.’ nimbulu kene⸥ yi ili kaí lepa eninga kumbi-kerina angiliikim eni kanokumele.
10 ficai sabendo todos vós e todo o povo de Israel: foi em nome de Jesus Cristo Nazareno, que vós crucificastes, mas que Deus ressuscitou dos mortos. Por ele é que esse homem se acha são, em pé, diante de vós.
11 Konana te toku kene ung-eku toku niring akili i-sipa mele:
11 Esse Jesus, pedra que foi desprezada por vós, edificadores, tornou-se a pedra angular.
12 Yambu te-ni lupa oliu kapula naa tepa liimba. Ma-koleamanga pali yambu te-ni lupa ‘Oliu tepa liipa mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, molupu konjumulú kupulanum-na liipa munjupili.’ nimbu bi lepu walsimulú yambu te lupa naa molemú. ⸤Yesos Krais yunu mindi.⸥” nirim.
12 Em nenhum outro há salvação, porque debaixo do céu nenhum outro nome foi dado aos homens, pelo qual devamos ser salvos.
13 Pita kene Jon-sele mundu-mong naa tenjikulu ungma sumbi-sikulu niringli kanukuliinga, elsele skull tenga naa tekulu we bo-yisele muluringli akili piliikuliinga enini numanu pulele liiku munduku kene, ‘Yi i-sele uinga Yesos-kene wasie tapú-tokulu anduringli yisele lam.’ niku piliiring.
13 Vendo eles a coragem de Pedro e de João, e considerando que eram homens sem estudo e sem instrução, admiravam-se. Reconheciam-nos como companheiros de Jesus.
14 Akiliinga-pe yi teku kaí tiringli yi kanili elsele-kene wasie tapú-toku angiliiring kanukuliinga enini ung te kapula pundu toku naa niring.
14 Mas vendo com eles o homem que tinha sido curado, não puderam replicar.
15 Akiliinga “Elsele kanjollumanga lkuna pena pale.” niring kene pena puringli kanu-kene eni-enini tombulku nikuliinga niku mele:
15 Mandaram que se retirassem da sala do conselho, e conferenciaram entre si:
16 “Yi i-sele oliu nambulka teamiliye? Elsele-ni ⸤Pulu Yili-kene tapú-toku molemele mele akili⸥ liipa ora silimú ulu-tondulu aima kaí te tíngli Jerusallem molemele yambuma-ni pali piliiku kanúngi ulele oliu-ni “Naa tíngli.” nimbu kapula panda naa tomulú.
16 Que faremos destes homens? Porquanto o milagre por eles feito se tornou conhecido de todos os habitantes de Jerusalém, e não o podemos negar.
17 Akiliinga-pe ung nikimbili ili koleamanga pali nilsiliiku pungí piliingí kene kapula naa temba akiliinga “Kelku yi ⸤Yesos⸥ ilinga temanele yambuma toku siku yunga ungele koleamanga anju-anju naa niangli! Níngli lem elsele aku-siku mong liingliéliinga oliu-ni buni simulú.” nimbu “Mólu!” niamili.” niring.
17 Todavia, para que esta notícia não se divulgue mais entre o povo, proibamos com ameaças, que no futuro falem a alguém nesse nome.
18 Aku-siku niku panjikuliinga, “Elsele wale.” niku kene elselendu niku mele: “Aima ung laye-kolte kepe, Yesos-nga temanele tokulu yambuma aima ung-bo naa tunjale! Mólu!” niring.
18 Chamaram-nos e ordenaram-lhes que absolutamente não falassem nem ensinassem em nome de Jesus.
19 Akiliinga-pe Pita Jon-sele elsele-ni eninindu pundu toku nikulu mele: “Pulu Yili-ni olsu “Teale.” nilimú akili mele mundupu kelepulu, eni “Teale.” nikimili mele piliipu tímbulu lem Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimbanje? Eni-enini piliai!
19 Responderam-lhes Pedro e João: Julgai-o vós mesmos se é justo diante de Deus obedecermos a vós mais do que a Deus.
20 Akiliinga-pe olsu ulu kanurumbulu mele kepe piliirimbulu mele kepe olsunga kerale pipi kapula naa simbulú.” niringli.
20 Não podemos deixar de falar das coisas que temos visto e ouvido.
21 Enini elsele alsuku tondulu munduku niku mundu-mong tenjikuliinga “Else pale.” niring. Elsele-ni ulu-tondulu tiringli akili yambuma-ni pali kanuku kene, Pulu Yili kape niku bi paka tunjuring kilia enini kanukuliinga elsele ambolku liiku buni singí kupulanum te koruku kiliring.
21 Eles então, ameaçando-os de novo, soltaram-nos, não achando pretexto para os castigar por causa do povo, porque todos glorificavam a Deus pelo que tinha acontecido.
22 ⸤Ulu te⸥ liipa ora sirim ulu-tondulale-ni teku kaí tiringli yi kanili yunga punie tu paon omba purum.
22 Pois já passava dos 40 anos o homem em quem se realizara essa cura milagrosa.
23 Pita Jon-sele “Wendu pale.” niring kene elsengla yambuma muluringna sumbi-siku pukulu kene, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene
23 Postos em liberdade, voltaram aos seus irmãos e referiram tudo quanto lhes tinham dito os sumos sacerdotes e os anciãos.
24 Niringli mele akili piliikuliinga enini liiku tere leku molku Pulu Yili-kene popu toku ung nikuliinga niku mele: “Yi-Auli Tondulu Olandupale, nu-ni mulále kepe male kepe numú-kusale kepe méle lelemúma pali tirinu.
24 Ao ouvirem isso, levantaram unânimes a voz a Deus e disseram: Senhor, vós que fizestes o céu, a terra, o mar e tudo o que neles há.
25 Nu-ni ung te niníndu nunga Minéle-ni oliunga anda-kolepa, nunga kendemande-yi Depit nimba sirim kene yunu-ni piliipa yandu nimba sirim mele i-sipa:
25 Vós que, pelo Espírito Santo, pela boca de nosso pai Davi, vosso servo, dissestes: Por que se agitam as nações, e imaginam os povos coisas vãs?
26 Pulu Yi Auliele kene
26 Levantam-se os reis da terra, e os príncipes se reúnem em conselho contra o Senhor e contra o seu Cristo {Sl 2,1s.}.
27 Sika kolea-auli ilinga yi nuim king Erot kene Rom-yi Pondias-Paillat-sele Isrel-yambuma kene Isrel-yambu naa molku yambu bo-lupa mululi yambuma kene enini liiku máku toku, nunga kendemande-yi kake tili yi uinga makó turunu yi Yesos ‘Topu konjumulú.’ niku wai turing.
27 Pois na verdade se uniram nesta cidade contra o vosso santo servo Jesus, que ungistes, Herodes e Pôncio Pilatos com as nações e com o povo de Israel,
28 Ui nunga tondulale-ni nu-nunu numanale-ni piliikunu “I-siku teangi.” nikunu, niku panjirinu mele aku-siku tiring.
28 para executarem o que a vossa mão e o vosso conselho predeterminaram que se fizesse.
29 Kaniliinga Auliele, ekupu oliu-kene enini “Temulú.” niku oliu niku mundu-mong tenjikimele mele nu-ni piliikunuliinga, nunga kendemande-yima nunga ungele ninjingíndu mundu-mong naa teku sumbi-siku niangi akiliinga liikunu tapunjuyo.
29 Agora, pois, Senhor, olhai para as suas ameaças e concedei aos vossos servos que com todo o desassombro anunciem a vossa palavra.
30 Nunga kendemande-yi kake tili yi Yesos-nga bili lepu yunu walsimulú kene kuru tomba yambuma ‘Kaí leangi.’ nikunu ulu-tonduluma tekunu, nunga kongun telemulu mele ‘Yambuma “Sika akili Pulu Yili-nga kongunale lam.” niku kanangi.’ nikunu liipa ora simba ulu-tonduluma ti.” niring.
30 Estendei a vossa mão para que se realizem curas, milagres e prodígios pelo nome de Jesus, vosso santo servo!
31 Aku-siku Pulu Yili-kene popu toku ung niku pora siring kene lku muluringele jim-jim mele tepa, Mini Kake Tiliele enini-kene molupa kapula tinjirim-na mundu-mong naa teku Pulu Yili-nga ungele tondulu munduku yambuma anduku niku siring.
31 Mal acabavam de rezar, tremeu o lugar onde estavam reunidos. E todos ficaram cheios do Espírito Santo e anunciaram com intrepidez a palavra de Deus.
32 Yi-Nuim Krais Yesos-ndu ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiring yambuma kapula-kapula molku enini numanu tiluna pupili muluring. Yambu te yunga méle nusurum-ma ‘nanga mendepulu’ naa nimba, ‘oliunga pali’ niku tere leku nusiring.
32 A multidão dos fiéis era um só coração e uma só alma. Ninguém dizia que eram suas as coisas que possuía, mas tudo entre eles era comum.
33 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima-ni Auli Yesos lomburupa ola mulurum kanuring mele temani kaiéle munduku naa kelku tondulu munduku toku silsiliiku anduring kene Pulu Yili-ni enini we kondu kolupa aima membu panjipa ‘Molku konjangi.’ nirim.
33 Com grande coragem os apóstolos davam testemunho da ressurreição do Senhor Jesus. Em todos eles era grande a graça.
34 Enini muluringna yambu te langi kepe méle te mólu turum yambu te naa mulurum. Wale-mare wale-mare nimba yambu te ma lepa lku pulele angiliipa tirim yambuma-ni ma we lepa lku we angiliirim-ma ku-moni liiku meku oku,
34 Nem havia entre eles nenhum necessitado, porque todos os que possuíam terras e casas vendiam-nas,
35 Yesos-ni liipa mundurum yi kanuma muluringna oku siring, enini yambu te méle mólu turum yambu kanuma moke teku siring.
35 e traziam o preço do que tinham vendido e depositavam-no aos pés dos apóstolos. Repartia-se então a cada um deles conforme a sua necessidade.
36 Aku-siku tiring mele ‘Josep’ nili yi te-ni aku-sipa tirim. Yi kanili Yesos-ni liipa mundurum yima-ni yunga bi te ‘Banapas’ niring. Banapas-nga ung-pulele ‘Yambuma nimba toembu tunjuli yili’. Yunu LLipai yili, yunga kolea Saiporas.
36 Assim José {a quem os apóstolos deram o sobrenome de Barnabé que quer dizer Filho da Consolação}, levita natural de Chipre, possuía um campo.
37 Yunga ma te lirim kanili ku-moni liipaliinga memba omba Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yima sirim.
37 Vendeu-o e trouxe o valor dele e depositou aos pés dos apóstolos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.