Atos 3
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Yambuma ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna ena tre killok Pulu Yili-kene taki-taki popu toku ung niring mele walse Pita kene Jon-sele ena kanuna Pulu Yili-kene popu tokulu ung ninglíndu puringli.
1 Certo dia de tarde, Pedro e João estavam indo ao Templo para a oração das três horas.
2 Kimbu kis lirim yi te akuna mulurum. Anum-ni mirim kene kimbele kis líliele mirim. ‘Yunu yambu oku lku-tembolluna lkundu pungí puringma mawa tepaliinga “Ku-moni sai.” nipili.’ niku taki-taki meku oku lku-temboll keri-pulu tenga ‘Aima Kaiéle’ niku bi liring akuna munjuring.
2 Estava ali um homem que tinha nascido coxo. Todos os dias ele era levado para um dos portões do Templo, chamado “Portão Formoso”, a fim de pedir esmolas às pessoas que entravam no pátio do Templo.
3 Yunu akuna mulurum kene Pita Jon-sele okulu lku-tembolluna lkundu punglí puringli kene yunu-ni elsele mawa tepaliinga “Ku-moni mare sale.” nirim.
3 Quando o coxo viu Pedro e João entrando, pediu uma esmola.
4 Pita kene Jon-seleni yunu nem-nemi nikulu kanukulu kene Pita-ni nimba mele: “Nu-ni olsu kanui.” nirim.
4 Eles olharam firmemente para ele, e Pedro disse: — Olhe para nós!
5 Kanu-kene ‘Ku-moni singlíndu nikimbili.’ nimba piliipa kene elsele kanurum.
5 O homem olhou para eles, esperando receber alguma coisa.
6 Kanu-kene Pita-ni nimba mele: “Na ku-moni te kepe aima naa mindu akiliinga-pe méle te mekerale nu sambu. Akili kolea-kelú Nasaret Yi Yesos Krais-nga tondulale-ni ‘Nu ola angiliikunu andui.’ niker.” nirim.
6 Então Pedro disse: — Não tenho nenhum dinheiro, mas o que tenho eu lhe dou: pelo poder do nome de Jesus Cristo, de Nazaré, levante-se e ande.
7 Aku-sipa nimbaliinga yunga ki-bokundu ambulupa liipa ola angnjirim kene walsekale yunga kimbusele tondulu purum.
7 Em seguida Pedro pegou a mão direita do homem e o ajudou a se levantar. No mesmo instante os pés e os tornozelos dele ficaram firmes.
8 Yunu puka topa ola angiliipaliinga pulu monjupa andupa mulurum. Aku-sipa tepaliinga yisele-kene wasie tapú-toku lku-tembolluna lkundu puring. Yunu kimbu kambiliipa puka tolsiliipa Pulu Yili kape nilsiliipa sukundu purum.
8 Então ele deu um pulo, ficou de pé e começou a andar. Depois entrou no pátio do Templo com eles, andando, pulando e agradecendo a Deus.
9 Yunu kimbu kambiliipa Pulu Yili kape nilsiliipa urum kene yambuma-ni pali kanuring.
9 Toda a multidão viu o homem pulando e louvando a Deus.
10 Enini kanukuliinga, ‘Yunu taki-taki lku-temboll keri-pulu ‘Aima Kaiéle’ nílina mania molupa ku-moni mawa telemú yi kanili okum lam.’ niku kanuku suru niku mini-wale munduring.
10 Quando perceberam que aquele era o mendigo que ficava sentado perto do Portão Formoso do Templo, ficaram admirados e espantados com o que havia acontecido.
11 Kimbu kis lirim yili ola angiliipa Pita Jon-sele ambulurum kene kanukuliinga yambuma pali mini-wale munduku lkisiku oku lku-tembolluna ‘Sollomon-nga’ niku lku keri-pulu takuku yandu liiring-na Pita Jon-sele kene kimbu kis lili yili kene muluringna enini oku liiku máku turing.
11 O homem que havia sido curado acompanhou Pedro e João. Todas as pessoas estavam admiradas e correram para a parte do pátio do Templo chamada “ Alpendre de Salomão ”, onde eles estavam.
12 Aku-siku tiring kene Pita-ni kanupaliinga eninindu nimba mele:
12 Quando Pedro viu isso, disse ao povo: — Israelitas, por que vocês estão admirados? Por que estão olhando firmemente para nós como se tivéssemos feito este homem andar por causa do nosso próprio poder ou por causa da nossa dedicação a Deus?
13 Eprayam kene Aisak kene Jekop kene oliunga anda-kolepalima-ni “Oliunga Pulu Yili.” niku popu turing Pulu Yili, yunu-ni yunga kendemande-yi Yesos-nga bili paka tunjurum. Yi akili eni Isrel-yambuma-ni “Yunu toku konjangi.” niku yunu Rom-gapman-yi kanuma liiku siring. Kanu-kene Rom-yi-nuim Paillet-ni “Yunu ulu te tímu nimbu naa kanokur. Yunu pupili.” nirimeliinga-pe eni “Yunu toku konjangi.” niku liiku bulu siring.
13 O Deus dos nossos antepassados, o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó, foi quem deu glória ao seu Servo Jesus. Mas vocês o entregaram às autoridades e o rejeitaram diante de Pilatos; e, quando ele resolveu soltá-lo, vocês não quiseram.
14 Yi Kake Tepa Sumbi Niliele liiku bulu siku, “Yunu kulupili toku konjangi.” niku, yambuma topa kunjuli yi Barapas ka-lkuna “‘Alko topa wendu pupili.’ ni.” niring.
14 Jesus era bom e dedicado a Deus, mas vocês o rejeitaram. Em vez de pedirem a liberdade para ele, pediram que Pilatos soltasse um criminoso.
15 Kona mululi ulelenga pulu yili toku kunjuring akiliinga-pe Pulu Yili-ni yambu-ónu-koleana pirimele topa makinjirim. Olsu-ni aku-sipa tirim mele kanurumbulu.
15 Assim vocês mataram o Autor da vida; mas Deus o ressuscitou, e nós somos testemunhas disso.
16 ‘Yesos-ni kapula liipa tapunjumba.’ nimbu tondulu mundupu pilíímbuleliinga yi eni kanuku bi silimele yi kanili kaí lekem. ‘ ‘Yesos-kene tondulu pelemú.’ nimbu piliipuliinga yunu bi lepu walsipulu kene, yunu-ni yi ili kapula ‘Kaí lipili.’ nimbá.’ nimbu tondulu mundupu pilíímbulu akiliinga yi ili kaí límu akili eni kanokumele.
16 Foi o poder do nome de Jesus que deu forças a este homem. O que vocês estão vendo e sabendo foi feito pela fé no seu nome, pois foi a fé em Jesus que curou este homem em frente de todos vocês.
17 “Sika, angmene, eni kene eninga nukuli yi kanuma kene piliiku sunduku kene Yesos toku kunjuring.
17 — Agora, meus irmãos, eu sei que o que vocês e os seus líderes fizeram com Jesus foi sem saber o que estavam fazendo.
18 Akiliinga-pe talku ulu wendu urum akili mele uinga Pulu Yili-ni ‘Wendu upili.’ nirim mele wendu urum. Yunu-ni penga wendu ombá mele yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yimandu nimba mele: “Na-ni eni nokupa konjumba yi te makó topu liipu mundumbu yi-nuim Kraisele mindili nombá.” nirim aku mele eni nanga ungele piliikimilima-ni aima sika talku yunu toku kunjuringele wendu urum.
18 Mas Deus cumpriu assim o que havia anunciado há muito tempo pelos profetas , isto é, que o Messias , que ele escolheu, tinha de sofrer.
19 “Akiliinga, ekupu teku kis-siring akili piliiku kis piliiku numanu topele toku, Pulu Yili molemúna wangi. ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima kam-kamu mundupa kilinjipili.’ niku aku-siku teai. Aku-siku tingí kene Auliele-ni eni numanu waengu nimba tondulu pupili mulungí enama sipa,
19 Portanto, arrependam-se e voltem para Deus, a fim de que ele perdoe os pecados de vocês.
20 eni mulungína yunu-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele eni simba. Simba yi akili Yesos.
20 E também para que tempos de nova força espiritual venham do Senhor, e ele mande Jesus, que ele já tinha escolhido para ser o Messias de vocês.
21 “Pulu Yili-ni ‘Mélema pali kona pupili.’ nimbá enale wendu ombáliinga ekupu isili-ui Yesos yunu mulú-koleana nokupa molemú. Ui Pulu Yili-ni aku-sipa nimba panjurum akili yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiring yi kake tílima-ni aku-siku yandu niku siring kanili.
21 Jesus precisa ficar no céu até chegar o tempo em que todas as coisas serão renovadas, como Deus anunciou há muito tempo pelos seus fiéis mensageiros, os profetas.
22 Akiliinga Moses-ni nimba mele:
22 Pois Moisés disse: “Do meio de vocês o Senhor Deus escolherá e enviará para vocês um profeta, assim como ele me enviou. Obedeçam a tudo o que ele lhes disser.
23 Yi akiliinga ungele naa piliingí yambuma
23 Aquele que não obedecer será separado do povo de Deus e destruído.”
24 “Ekupu wendu okum akili Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni pali ung niku siring akili ekupu wendu okum. Yi Samuel kene, yandupa-yandupa Pulu Yilinga unguma piliiku muluring yi wema-ni pali aku-siku niring.
24 Samuel e todos os profetas que vieram depois dele falaram a respeito destes dias.
25 Pe ekupu Pulu Yili-ni nimba sirimu ungma piliiku yambuma niku siring yima-ni wendu ombá mele ui niring ungma ekupu wendu okomale ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Ui eninga anda-kolepalima-kene Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ungele ekupu ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Pulu Yili yunu-ni eninga ui-pulu-pulu anda-kolepa Eprayam-ndu nimba mele:
25 As promessas que Deus fez por meio dos seus profetas são para vocês. E vocês fazem parte da aliança que Deus fez com os seus antepassados, quando disse para Abraão: “Por meio dos seus descendentes, eu abençoarei todas as nações do mundo.”
26 Pulu Yili-ni yunga kendemande-yi ⸤Yesos⸥ mana mania liipa mundumbandu ‘Eni Juda-yambuma liipa tapunjupili.’ nimba ‘Eni Juda-yambuma teku kis-silimele uluma kanuku kis piliiku munduku kelangi. Eni lupa-lupa numanu topele tunjupili.’ nimba eni mulúngina yunga kendemande-yili yunu uinga kumbi-lepa liipa mundum. ‘Yi kanili-ni eni aku-sipa membu panjipili.’ nimba Pulu Yili-ni aku-sipa tirim.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.
26 — Assim Deus escolheu o seu Servo e o mandou primeiro a vocês, para abençoá-los, e para que cada um de vocês abandone os seus pecados.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.