Atos 3
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs AAI
1 Yambuma ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna ena tre killok Pulu Yili-kene taki-taki popu toku ung niring mele walse Pita kene Jon-sele ena kanuna Pulu Yili-kene popu tokulu ung ninglíndu puringli.
1 Veya ta rabirab three korok na’atube Peter, John hairi Tafaror Bar gagaminamaim yoyobanamih hiyen hin.
2 Kimbu kis lirim yi te akuna mulurum. Anum-ni mirim kene kimbele kis líliele mirim. ‘Yunu yambu oku lku-tembolluna lkundu pungí puringma mawa tepaliinga “Ku-moni sai.” nipili.’ niku taki-taki meku oku lku-temboll keri-pulu tenga ‘Aima Kaiéle’ niku bi liring akuna munjuring.
2 Nati Tafaror Bar gagamin ana seboseb Etawan Gewagewasin awanamaim orot an kafikafirin auman tutufuw, i mar etei te’abar tena nati’imaim teyare sabuw tirun titit isah ema efefeyan.
3 Yunu akuna mulurum kene Pita Jon-sele okulu lku-tembolluna lkundu punglí puringli kene yunu-ni elsele mawa tepaliinga “Ku-moni mare sale.” nirim.
3 Peter, John hairi hina hirur itih, isah kabayamih fefeyan.
4 Pita kene Jon-seleni yunu nem-nemi nikulu kanukulu kene Pita-ni nimba mele: “Nu-ni olsu kanui.” nirim.
4 Peter John hairi mutufor isan hinuw naatu Peter eo, “Aki kui’iti!”
5 Kanu-kene ‘Ku-moni singlíndu nikimbili.’ nimba piliipa kene elsele kanurum.
5 Basit orot isah nuw, notanot boro hairi biyahimaim abisa ta tab.
6 Kanu-kene Pita-ni nimba mele: “Na ku-moni te kepe aima naa mindu akiliinga-pe méle te mekerale nu sambu. Akili kolea-kelú Nasaret Yi Yesos Krais-nga tondulale-ni ‘Nu ola angiliikunu andui.’ niker.” nirim.
6 Baise Peter isan eo, “Ayu auru kabay en, baise abistan abai anan i boro anit. Jesu Keriso Nazareth mowan i wabinamaim, abiyuni kumisir kubat kuremor!”
7 Aku-sipa nimbaliinga yunga ki-bokundu ambulupa liipa ola angnjirim kene walsekale yunga kimbusele tondulu purum.
7 Naatu ofere uman ana asukwafune bai ibais misir an yan bat. Mar ta’imon orot an fuk sun higewasih,
8 Yunu puka topa ola angiliipaliinga pulu monjupa andupa mulurum. Aku-sipa tepaliinga yisele-kene wasie tapú-toku lku-tembolluna lkundu puring. Yunu kimbu kambiliipa puka tolsiliipa Pulu Yili kape nilsiliipa sukundu purum.
8 fasi iwa’an misir an yan bat remor. Imaibo bairi etawan awan hirun kunununuw God ana merar yi wabin bora’ara’ah.
9 Yunu kimbu kambiliipa Pulu Yili kape nilsiliipa urum kene yambuma-ni pali kanuring.
9 Sabuw rou’ay gagamin hima’am kawasa kununuw God bobora’ah hi’itin,
10 Enini kanukuliinga, ‘Yunu taki-taki lku-temboll keri-pulu ‘Aima Kaiéle’ nílina mania molupa ku-moni mawa telemú yi kanili okum lam.’ niku kanuku suru niku mini-wale munduring.
10 Naatu hi’i’inan i fefeyanayan Etawan Gewagewasin awanamaim ma’ama, naatu biyanamaim abisa matar hi’i’itin isan hi’oror sa’irih naatu hai kasiy ra’at.
11 Kimbu kis lirim yili ola angiliipa Pita Jon-sele ambulurum kene kanukuliinga yambuma pali mini-wale munduku lkisiku oku lku-tembolluna ‘Sollomon-nga’ niku lku keri-pulu takuku yandu liiring-na Pita Jon-sele kene kimbu kis lili yili kene muluringna enini oku liiku máku turing.
11 Orot na Peter, John hairi biyahimaim bukikinih batabat sabuw hi’i’itin ana veya hifofofor erekasiy auman hinunuw hin biyah hitit, efan wabin Solomon ana seboseb efanamaim.
12 Aku-siku tiring kene Pita-ni kanupaliinga eninindu nimba mele:
12 Peter bat sabuw itih in sawar naatu iuwih eo, “Israel sabuw, aisim iti sawar mamatar isan kwabifofofor? Naatu aisim aki kwa’i’iti kikini? Kwanotanot iti i aki ai fairamaim, ai aki ai kakafiyinamaim iti orot ai yawas bat ereremor?
13 Eprayam kene Aisak kene Jekop kene oliunga anda-kolepalima-ni “Oliunga Pulu Yili.” niku popu turing Pulu Yili, yunu-ni yunga kendemande-yi Yesos-nga bili paka tunjurum. Yi akili eni Isrel-yambuma-ni “Yunu toku konjangi.” niku yunu Rom-gapman-yi kanuma liiku siring. Kanu-kene Rom-yi-nuim Paillet-ni “Yunu ulu te tímu nimbu naa kanokur. Yunu pupili.” nirimeliinga-pe eni “Yunu toku konjangi.” niku liiku bulu siring.
13 Iti i Abraham, Isaac naatu Jacob hai God, naatu it ata’a’agir auman hai God, ana omatanen i iti ana’akir orot Jesu kakafiyin isan eo, baise kwa kwabai a orot ukwarih umahimaim kwayai hi’asabun, naatu Pilate botaitinamih eo ana veya Pilate nanamaim kwakwahir.
14 Yi Kake Tepa Sumbi Niliele liiku bulu siku, “Yunu kulupili toku konjangi.” niku, yambuma topa kunjuli yi Barapas ka-lkuna “‘Alko topa wendu pupili.’ ni.” niring.
14 Kwa Orot Kakafiyin naatu ana Yawas Mutufurin kwakwahir, efanin Pilate kwaifefeyan sabuw asbunuwenayan i botait.
15 Kona mululi ulelenga pulu yili toku kunjuring akiliinga-pe Pulu Yili-ni yambu-ónu-koleana pirimele topa makinjirim. Olsu-ni aku-sipa tirim mele kanurumbulu.
15 Kwa ayawas ana bonawiyenayan orot kwa’asabun. Baise God morobone bora’ah misir maiye naatu aki i iti yawas ana kourerebayah.
16 ‘Yesos-ni kapula liipa tapunjumba.’ nimbu tondulu mundupu pilíímbuleliinga yi eni kanuku bi silimele yi kanili kaí lekem. ‘ ‘Yesos-kene tondulu pelemú.’ nimbu piliipuliinga yunu bi lepu walsipulu kene, yunu-ni yi ili kapula ‘Kaí lipili.’ nimbá.’ nimbu tondulu mundupu pilíímbulu akiliinga yi ili kaí límu akili eni kanokumele.
16 Aki abitumatum Jesu wabinamaim iti orot iyawas fair bai. Iti i Jesu wabinamaim naatu baitumatum i wanawananamaim na, iti orot biyan tutufin etei iyawas boun iti kwa’i’itin naatu kwaso’so’ob.
17 “Sika, angmene, eni kene eninga nukuli yi kanuma kene piliiku sunduku kene Yesos toku kunjuring.
17 Taitu tuwai’inah Jew, ayu bounabo aso’ob kwa a ukwarih bairi a kasiyomaim Jesu isan iti na’atube kwasinaf.
18 Akiliinga-pe talku ulu wendu urum akili mele uinga Pulu Yili-ni ‘Wendu upili.’ nirim mele wendu urum. Yunu-ni penga wendu ombá mele yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yimandu nimba mele: “Na-ni eni nokupa konjumba yi te makó topu liipu mundumbu yi-nuim Kraisele mindili nombá.” nirim aku mele eni nanga ungele piliikimilima-ni aima sika talku yunu toku kunjuringele wendu urum.
18 Baise God marasika ana dinab orot biyahimaim itenaya, ana Roubininenayan orot boro ni’akir naatu ana tur nati i boun na iturobe.
19 “Akiliinga, ekupu teku kis-siring akili piliiku kis piliiku numanu topele toku, Pulu Yili molemúna wangi. ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kísima kam-kamu mundupa kilinjipili.’ niku aku-siku teai. Aku-siku tingí kene Auliele-ni eni numanu waengu nimba tondulu pupili mulungí enama sipa,
19 Imih dogor kwanikitabir naatu God isan kwanatatabir maiye, saise i boro a kakafih nakusouwen.
20 eni mulungína yunu-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele eni simba. Simba yi akili Yesos.
20 Nati namamatar ana veya, imaibo ayub ana fair bain baiboubun isan boro Regah wanawananamaim nan biya natit. Jesu, i ana Roubinineyan orot marasika kwa isa rurubin boro niyafar.
21 “Pulu Yili-ni ‘Mélema pali kona pupili.’ nimbá enale wendu ombáliinga ekupu isili-ui Yesos yunu mulú-koleana nokupa molemú. Ui Pulu Yili-ni aku-sipa nimba panjurum akili yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiring yi kake tílima-ni aku-siku yandu niku siring kanili.
21 I boro maramaim nama nanan God ana veya ya’iyai nan natit, sawar etei nasinaf hinan hiniboubuh maiye, marasika ana dinab orot kakafiyih biyahimaim kukurereb na’atube.
22 Akiliinga Moses-ni nimba mele:
22 Moses eo, ‘Regah a God boro kwa wanawanamaim a orot ta narubin dinab orot namatar ayu rurubinu na’atube, imih tain kwanarub sawar etei sinafumih nao kwananowar.
23 Yi akiliinga ungele naa piliingí yambuma
23 Orot yait nati dinab orot fanan men nabobosiyasiyar i boro God ana sabuw biyahine hina’afuru’um natit anababatun.’
24 “Ekupu wendu okum akili Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni pali ung niku siring akili ekupu wendu okum. Yi Samuel kene, yandupa-yandupa Pulu Yilinga unguma piliiku muluring yi wema-ni pali aku-siku niring.
24 Dinab oro’orot etei tur hibai, Samuel ma’am ana veya’amaim dinab orot afa i ufununamaim auman iti veya boun boro abistan namamatar isan i hi’orerebaka.
25 Pe ekupu Pulu Yili-ni nimba sirimu ungma piliiku yambuma niku siring yima-ni wendu ombá mele ui niring ungma ekupu wendu okomale ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Ui eninga anda-kolepalima-kene Pulu Yili-ni nimba panjipa mi lirim ungele ekupu ‘Eninga.’ ninjipa wendu okum. Pulu Yili yunu-ni eninga ui-pulu-pulu anda-kolepa Eprayam-ndu nimba mele:
25 God ana’omatanen dinab biyahine nan i kwa isa, naatu obaibasit iti boun kwafafaram God bai uwatanah bairi hibasit ana veya, Abraham isan iti na’atube eo, ‘O wawaw wanawanahimaim sabuw tafaram wanawanan tutufin etei boro baigegewasin hinab.’
26 Pulu Yili-ni yunga kendemande-yi ⸤Yesos⸥ mana mania liipa mundumbandu ‘Eni Juda-yambuma liipa tapunjupili.’ nimba ‘Eni Juda-yambuma teku kis-silimele uluma kanuku kis piliiku munduku kelangi. Eni lupa-lupa numanu topele tunjupili.’ nimba eni mulúngina yunga kendemande-yili yunu uinga kumbi-lepa liipa mundum. ‘Yi kanili-ni eni aku-sipa membu panjipili.’ nimba Pulu Yili-ni aku-sipa tirim.” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.
26 Imih God ana bai’akirayan orot rubin iyafar kwa isa wan na, anayabin God ana kok i kwa baigegewasin tit naatu kwa ta’ita’imon a ef kakafihine kwama’am kwatamatabir maiye isan.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.