Atos 28
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT
1 No lepu no-kéluna pupu piliirimulu kene “Kolea kelú numú suku-singina lelemú kolea ilinga bili Molta.” niring.
1 Uma vez a salvo em terra, descobrimos que estávamos na ilha de Malta.
2 Kolea pulu yambu akuma-ni oliu aima kondu kolku liiku tapunjuku, lo omba alí aima tirim-na unji sulku tepi kalunjukuliinga, tepi-kiku puluna nondupa meku puku monjukuliinga “Wasie molamili.” niring.
2 O povo de lá nos tratou com muita bondade. Por ser um dia frio e chuvoso, fizeram uma fogueira na praia para nos receber.
3 Poll-ni unji-kola mare liipa máku topaliinga memba omba tepina kalurum kene wambiye-kimbulu te tepi-ni nurum piliipaliinga wendu omba Poll-nga kína kongliipa mulurum.
3 Enquanto Paulo juntava um monte de gravetos e os colocava no fogo, uma cobra venenosa que fugia do calor mordeu sua mão.
4 Kolea pulu yambuma-ni wambiyele Poll-nga kili nurum kanuku kene eni-enini kuru-ko liiku kene niku mele: “Yi ili yambu te topa kunjurum lam. Yunu no naa wangúmeliinga-pe Sumbi Nili Pelemú Yili-ni “Yunu-ni aku-sipa tirimeliinga we kona naa mulupili. Sika kulupili.” nikem lem.” niring.
4 Quando os habitantes da ilha viram a cobra pendurada na mão de Paulo, disseram uns aos outros: “Sem dúvida ele é um assassino! Embora tenha escapado do mar, a justiça não lhe permitiu viver”.
5 Akiliinga-pe Poll-ni ‘Wambiyele pupili.’ nimba kili tanda sirim kene wambiyele tepina sukundu purum, Poll kulú naa kolupa we kona mulurum.
5 Mas Paulo sacudiu a cobra no fogo e não sofreu nenhum mal.
6 Kolea pulu yambu kanuma-ni ⸤‘Wambiye te-ni yambu te kongulimú kene kupuná memina sukundu pulimú kene yambu kanili kolemú.’ niku piliiku,⸥ ‘Poll-nga kili akumbanje, mola yunu topa mundumba kene kolumbanje?’ niku ena-mong pulele omba purum kanuku muluringeliinga-pe yunu aku-sipa ulu te naa tepa we kapula mulurum kanukuliinga, enini kelku numanu topele toku kene niku mele: “Yi ili yambuma nokulemú pulu-yi te lam.” niring.
6 O povo esperava que ele inchasse ou caísse morto de repente. No entanto, depois de esperarem muito tempo e verem que nada havia acontecido, mudaram de ideia e começaram a dizer que ele era um deus.
7 Kolea akili nukurum yi-nuimele yunga lku aima auliele nondupa angiliirim. Yili yunga bili Papillias. ‘Eni nanga lkuna molamili wai.’ nirim kene purumulu, ena yupuku yunu-ni oliu keri-langi sipa nokupa kunjurum.
7 Perto da praia, havia uma propriedade pertencente a Públio, a principal autoridade da ilha. Por três dias, ele nos hospedou e nos tratou com bondade.
8 Yunga lapale kangi nomba olu omba pupa kuru turum kilia we anambu lirim. Yunu anambu lirim akuna Poll pupaliinga, Pulu Yili-kene mawa tepa yunu ambulupa tepa kona liirim.
8 Aconteceu que o pai de Públio estava doente, com febre e disenteria. Paulo entrou, orou por ele e, impondo as mãos sobre sua cabeça, o curou.
9 Aku-sipa tirim kene yunu kona purum kilia kanuku kene, kolea akuna kuru turum yambuma pali Poll mulurumna uring, yunu-ni enini tepa kaí tirim-ko.
9 Então os demais enfermos da ilha vieram e foram curados.
10 Poll-ni aku-sipa tirimeliinga kanuku kene oliu nokuku konjuku méle pulele siring. Penga oliu sipna pumulú tirimulu kene oliu méle mare mólu turum-ma enini sipna meku puku nusunjiring-ko.
10 Como resultado, fomos cobertos de presentes e honras e, chegada a hora de partirmos, o povo nos forneceu todos os suprimentos necessários à viagem.
11 Kolea akuna kaliimbu yupuku we mulurumulu kene sip te, popuremi turum kaliimbuma wendu urum kene kolea akuna omba nokupa lirim, sip kanuna purumulu. Sip akili Alleksendia taon-na sipele. Sipeliinga kumbina pulu-yi gólu tuli ‘Susini kang tale olu-pakilem-sele mirim’ niku popu turing pulu-yi kanu-mele méle-sele teku sip-kumbina panjiring.
11 Três meses depois do naufrágio, embarcamos em outro navio, que havia passado o inverno na ilha. Era um navio alexandrino, que tinha na parte da frente a figura dos deuses gêmeos.
12 Oliu sipna pupu kolea Molta mundupu kelepu kolea Sairakus taon-na pupu ena yupuku mulurumulu.
12 Aportamos em Siracusa, onde ficamos três dias.
13 Sairakus taon akili mundupu kelepu pupu Risiam taon-na purumulu. Ulsulam-uikundu popuremi kaí te topa kene sipele paka topa melsiliipa purum-na oliu ena te we pupu ena tale-sipaliinga Putoll taon-na pupu sipele kamu mundupu kilirumulu.
13 Dali navegamos até Régio. Um dia depois, um vento sul começou a soprar, de modo que no dia seguinte prosseguimos até Potéoli.
14 Taon akuna Krais-nga yambu mare muluring, kanupu liirimulu kene enini oliundu niku mele: “Eni yana molamili.” niring kilia kóru tilu enini kene molupuliinga, kolea-auli Rom kam-kamu mania-kupulanum pumulú purumulu.
14 Ali encontramos alguns irmãos que nos convidaram a passar uma semana com eles. Depois fomos para Roma.
15 Krais-nga yambu kolea-auli Rom muluring kanuma-ni ‘Yima andi okumele.’ niring piliiku kene, enini kolea-auli Rom munduku kelku, mare ‘Apias-Maket’ niring koleana oku oliu kanuku liiku, mare ‘Yambu Oku Pi-Pui-Upui Tiring Lku Yupuku Angiliirim Koleale’ niring koleana oku oliu kanuku liiring. Poll-ni Krais-nga Rom-yambu kanuma uring kanupaliinga Pulu Yili-ndu “Angke” nimba numanu waengu sirim.
15 Os irmãos em Roma souberam que estávamos chegando e vieram ao nosso encontro no Fórum da Via Ápia. Outros se juntaram a nós nas Três Vendas. Ao vê-los, Paulo se animou e agradeceu a Deus.
16 Oliu kolea-auli Rom kam-kamu sukundu purumulu kene Rom-gapmanale-ni “Poll ⸤ka-lkuna naa pípili.⸥ Yunu lku tenga-lupa pípili, akuna ami-yi te-ni nukupili.” nirim.
16 Quando chegamos a Roma, Paulo recebeu permissão de ter sua própria moradia, sob a guarda de um soldado.
17 Poll ena yupuku Rom molupa kene Rom muluring Juda yi-aulima “Wai.” nirim. Oku máku turing kene eninindu nimba mele: “Nanga angmene, na-ni oliunga Juda-yambuma kene oliunga anda-kolepalimanga ung-manima kene liipu úngulu sipu ulu te naa tirindu akiliinga-pe na Jerusallem mulurundu kene Juda-yambuma-ni na ka siku Rom-ami-yima siring.
17 Três dias depois de chegar, Paulo convocou os líderes judeus locais e lhes disse: “Irmãos, embora eu não tenha feito nada contra nosso povo nem contra os costumes de nossos antepassados, fui preso em Jerusalém e entregue ao governo romano.
18 Enini nanga kot tinjiring akili Rom-nga gapman yili-ni piliipaliinga, “‘Yunu toku konjangi.’ nimbú ung te naa piliiker. Yunu we pupili.” nirim.
18 Os romanos me interrogaram e queriam me soltar, pois não encontraram motivo para me condenar à morte.
19 Juda-yi aulima-ni “Mólu.” niku karaye tiring kene na-ni nimbu mele: “Kapula, Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili. Rom pambu.” nirindu. Akiliinga-pe na-ni nanga Juda-yambumanga kotele tenjimbundu ung te aku-sipu naa nirindu. Enini karaye teku na toku kunjingí tiring kilia aku-sipu nirindu.
19 Mas, quando os líderes judeus protestaram contra a decisão, considerei necessário apelar a César, embora não tivesse acusação alguma contra meu próprio povo.
20 ‘Na Rom yandu úndeliinga pulele eni nimbu sambu piliangi.’ nimbuliinga “Eni wai.” nimbu walsindu. Oliu Isrel-yambuma Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele ‘Tipili.’ nimbu nokupu molemuláliinga ka-sen-ni nanga kína ka túngi-na molkur.” nirim.
20 Por isso pedi a vocês que viessem aqui hoje para que nos conhecêssemos, e também para que eu pudesse explicar que estou preso com estas correntes porque creio na esperança de Israel”.
21 Rom muluring Juda-yi aulima-ni pundu toku kene Poll-ndu niku mele: “Kolea Judia molemele Juda-yima-ni nu tirinu mele oliu piliamili pepá te toku yandu naa siring. Yandu uring yima-ni nu-ni ulu te teku kis-sirinu mele ung te naa niku siringko.
21 Eles responderam: “Não recebemos nenhuma carta da Judeia, e ninguém que veio de lá nos informou alguma coisa contra você.
22 Akiliinga-pe oliu Juda-yambuma-ni ung-manima piliipu telemulu mele Juda-yambu mare-ni munduku kelku ulu kona te wendu urum mele piliiku telemele akili koleamanga pali yambu pulele-ni “Toku kis-sikimili.” nilimele akiliinga ulu-pulu kanilindu nu numanale-ni piliillu akili oliu piliamili niku si.” niring.
22 Contudo, queremos ouvir o que você pensa, pois o que sabemos a respeito desse movimento é que ele é contestado em toda parte”.
23 Enini aku-siku nikuliinga Poll-kene máku tungí ena te makó turing. Ena kanili wendu urum kene ⸤Juda-⸥yambu aima pulele Poll pirim lkuna sukundu-sukundu oku máku turing kene yunu-ni ipulam-ui pulu monjupa ung nimba mulupili ena purum. Yunu-ni Pulu Yili yambuma nokupa kingele molumba mele nimba sipa, Moses-ni turum bukma kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni turing bukma kene, buk akumanga yi te omba temba mele niring, kanili Juda-yambuma piliiku ‘Wendu ombá.’ niku nokuku muluring mele we nokuku molemele, ‘Yi kanili Yesos-ndu niring.’ nimba ‘Enini ‘Sika’ niku piliangi.’ nimba tondulu mundupa enini nimba sirim.
23 Então marcaram uma data e, nesse dia, muita gente foi à casa de Paulo. Ele explicou e testemunhou sobre o reino de Deus e, desde cedo até a noite, procurou convencê-los acerca de Jesus com base na lei de Moisés e nos livros dos profetas.
24 Kanu-kene máku toku muluring yambu mare-ni ‘Sika nikem.’ niku piliiring, akiliinga-pe mare-ni ‘Gólu tokum.’ niku piliiring.
24 Alguns foram convencidos pelas coisas que ele disse, mas outros não creram.
25 — ausente —
25 E, depois de discutirem entre si, foram embora com estas palavras finais de Paulo: “O Espírito Santo estava certo quando disse a nossos antepassados por meio do profeta Isaías:
26 — ausente —
26 ‘Vá e diga a este povo: Quando ouvirem o que digo, não entenderão. Quando virem o que faço, não compreenderão.
27 — ausente —
27 Pois o coração deste povo está endurecido; ouvem com dificuldade e têm os olhos fechados, de modo que seus olhos não veem, e seus ouvidos não ouvem, e seu coração não entende, e não se voltam para mim, nem permitem que eu os cure’.
28 — ausente —
28 Portanto, quero que saibam que esta salvação vinda de Deus também foi oferecida aos gentios, e eles a aceitarão”.
29 — ausente —
29 Depois de ele ter dito essas palavras, os judeus partiram, em grande desacordo uns com os outros.
30 Poll punie tale pali Rom lku tenga yununu pirim. Yambuma taki-taki yunu mulurumna uring kene “Molamili wai.” nirim.
30 Durante os dois anos seguintes, Paulo morou em Roma, às próprias custas. A todos que o visitavam ele recebia,
31 Yambu te-ni Poll-ni ung nimbá kupulanumele pipi naa sangi yunu-ni Pulu Yili mélema pali nokupa yi nuim kingele molemú molumba mele kene, Auli Yesos-nga temanele kene, Yesos Pulu Yili-ni ‘liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum akili kene, yambuma mundu-mong naa tenjipa tondulu mundupa nimba sirim.
31 proclamando corajosamente o reino de Deus e ensinando a respeito do Senhor Jesus Cristo sem restrição alguma.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.