Atos 28
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 No lepu no-kéluna pupu piliirimulu kene “Kolea kelú numú suku-singina lelemú kolea ilinga bili Molta.” niring.
1 Quando já estávamos em terra, sãos e salvos, soubemos que a ilha se chamava Malta.
2 Kolea pulu yambu akuma-ni oliu aima kondu kolku liiku tapunjuku, lo omba alí aima tirim-na unji sulku tepi kalunjukuliinga, tepi-kiku puluna nondupa meku puku monjukuliinga “Wasie molamili.” niring.
2 Os moradores dali nos trataram com muita bondade. Como estava chovendo e fazia frio, acenderam uma grande fogueira.
3 Poll-ni unji-kola mare liipa máku topaliinga memba omba tepina kalurum kene wambiye-kimbulu te tepi-ni nurum piliipaliinga wendu omba Poll-nga kína kongliipa mulurum.
3 Paulo ajuntou um feixe de gravetos e os estava jogando no fogo, quando uma cobra, fugindo do calor, agarrou-se na mão dele.
4 Kolea pulu yambuma-ni wambiyele Poll-nga kili nurum kanuku kene eni-enini kuru-ko liiku kene niku mele: “Yi ili yambu te topa kunjurum lam. Yunu no naa wangúmeliinga-pe Sumbi Nili Pelemú Yili-ni “Yunu-ni aku-sipa tirimeliinga we kona naa mulupili. Sika kulupili.” nikem lem.” niring.
4 Os moradores da ilha viram a cobra pendurada na mão de Paulo e comentaram: — Este homem deve ser um assassino. Pois ele escapou do mar, mas mesmo assim a justiça divina não vai deixá-lo viver.
5 Akiliinga-pe Poll-ni ‘Wambiyele pupili.’ nimba kili tanda sirim kene wambiyele tepina sukundu purum, Poll kulú naa kolupa we kona mulurum.
5 Mas Paulo sacudiu a cobra para dentro do fogo e não sentiu nada.
6 Kolea pulu yambu kanuma-ni ⸤‘Wambiye te-ni yambu te kongulimú kene kupuná memina sukundu pulimú kene yambu kanili kolemú.’ niku piliiku,⸥ ‘Poll-nga kili akumbanje, mola yunu topa mundumba kene kolumbanje?’ niku ena-mong pulele omba purum kanuku muluringeliinga-pe yunu aku-sipa ulu te naa tepa we kapula mulurum kanukuliinga, enini kelku numanu topele toku kene niku mele: “Yi ili yambuma nokulemú pulu-yi te lam.” niring.
6 Eles pensavam que ele ia ficar inchado ou que ia cair morto de repente. Porém, depois de esperar bastante tempo, vendo que não acontecia nada, mudaram de ideia e começaram a dizer que ele era um deus.
7 Kolea akili nukurum yi-nuimele yunga lku aima auliele nondupa angiliirim. Yili yunga bili Papillias. ‘Eni nanga lkuna molamili wai.’ nirim kene purumulu, ena yupuku yunu-ni oliu keri-langi sipa nokupa kunjurum.
7 Perto daquele lugar havia algumas terras que pertenciam a Públio, o chefe daquela ilha. Ele nos recebeu muito bem, e durante três dias nós fomos seus hóspedes.
8 Yunga lapale kangi nomba olu omba pupa kuru turum kilia we anambu lirim. Yunu anambu lirim akuna Poll pupaliinga, Pulu Yili-kene mawa tepa yunu ambulupa tepa kona liirim.
8 O pai dele estava de cama, doente com febre e disenteria. Paulo entrou no quarto, fez uma oração, pôs as mãos sobre ele e o curou.
9 Aku-sipa tirim kene yunu kona purum kilia kanuku kene, kolea akuna kuru turum yambuma pali Poll mulurumna uring, yunu-ni enini tepa kaí tirim-ko.
9 Depois disso os outros doentes da ilha vieram e também foram curados.
10 Poll-ni aku-sipa tirimeliinga kanuku kene oliu nokuku konjuku méle pulele siring. Penga oliu sipna pumulú tirimulu kene oliu méle mare mólu turum-ma enini sipna meku puku nusunjiring-ko.
10 Eles mostraram muito respeito por nós e, quando embarcamos, puseram no navio tudo o que precisávamos para a viagem.
11 Kolea akuna kaliimbu yupuku we mulurumulu kene sip te, popuremi turum kaliimbuma wendu urum kene kolea akuna omba nokupa lirim, sip kanuna purumulu. Sip akili Alleksendia taon-na sipele. Sipeliinga kumbina pulu-yi gólu tuli ‘Susini kang tale olu-pakilem-sele mirim’ niku popu turing pulu-yi kanu-mele méle-sele teku sip-kumbina panjiring.
11 Depois de ficarmos três meses na ilha, embarcamos num navio da cidade de Alexandria, que tinha na proa a figura dos deuses gêmeos Castor e Pólux. O navio tinha passado o inverno na ilha.
12 Oliu sipna pupu kolea Molta mundupu kelepu kolea Sairakus taon-na pupu ena yupuku mulurumulu.
12 Nós chegamos à cidade de Siracusa, onde ficamos três dias.
13 Sairakus taon akili mundupu kelepu pupu Risiam taon-na purumulu. Ulsulam-uikundu popuremi kaí te topa kene sipele paka topa melsiliipa purum-na oliu ena te we pupu ena tale-sipaliinga Putoll taon-na pupu sipele kamu mundupu kilirumulu.
13 Dali seguimos viagem e chegamos à cidade de Régio. No dia seguinte o vento começou a soprar do sul, e em dois dias chegamos a Pozuoli.
14 Taon akuna Krais-nga yambu mare muluring, kanupu liirimulu kene enini oliundu niku mele: “Eni yana molamili.” niring kilia kóru tilu enini kene molupuliinga, kolea-auli Rom kam-kamu mania-kupulanum pumulú purumulu.
14 Nessa cidade encontramos alguns cristãos que nos pediram que ficássemos com eles uma semana. E assim chegamos a Roma.
15 Krais-nga yambu kolea-auli Rom muluring kanuma-ni ‘Yima andi okumele.’ niring piliiku kene, enini kolea-auli Rom munduku kelku, mare ‘Apias-Maket’ niring koleana oku oliu kanuku liiku, mare ‘Yambu Oku Pi-Pui-Upui Tiring Lku Yupuku Angiliirim Koleale’ niring koleana oku oliu kanuku liiring. Poll-ni Krais-nga Rom-yambu kanuma uring kanupaliinga Pulu Yili-ndu “Angke” nimba numanu waengu sirim.
15 Os irmãos de Roma tinham recebido a notícia da nossa chegada e foram se encontrar conosco nos povoados de Praça de Ápio e de Três Vendas. Ao ver esses irmãos, Paulo agradeceu a Deus e se animou.
16 Oliu kolea-auli Rom kam-kamu sukundu purumulu kene Rom-gapmanale-ni “Poll ⸤ka-lkuna naa pípili.⸥ Yunu lku tenga-lupa pípili, akuna ami-yi te-ni nukupili.” nirim.
16 Quando entramos em Roma, Paulo recebeu permissão para morar por sua conta, guardado por um soldado.
17 Poll ena yupuku Rom molupa kene Rom muluring Juda yi-aulima “Wai.” nirim. Oku máku turing kene eninindu nimba mele: “Nanga angmene, na-ni oliunga Juda-yambuma kene oliunga anda-kolepalimanga ung-manima kene liipu úngulu sipu ulu te naa tirindu akiliinga-pe na Jerusallem mulurundu kene Juda-yambuma-ni na ka siku Rom-ami-yima siring.
17 Três dias depois, Paulo convidou os líderes dos judeus de Roma para se encontrarem com ele. Quando estavam reunidos, ele disse: — Meus irmãos, eu não fiz nada contra o nosso povo, nem contra os costumes que recebemos dos nossos antepassados. Mesmo assim eu fui preso em Jerusalém e entregue aos romanos.
18 Enini nanga kot tinjiring akili Rom-nga gapman yili-ni piliipaliinga, “‘Yunu toku konjangi.’ nimbú ung te naa piliiker. Yunu we pupili.” nirim.
18 Eles me interrogaram e queriam me soltar, pois não acharam nenhum motivo para me condenar à morte.
19 Juda-yi aulima-ni “Mólu.” niku karaye tiring kene na-ni nimbu mele: “Kapula, Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili. Rom pambu.” nirindu. Akiliinga-pe na-ni nanga Juda-yambumanga kotele tenjimbundu ung te aku-sipu naa nirindu. Enini karaye teku na toku kunjingí tiring kilia aku-sipu nirindu.
19 Mas os judeus não queriam que me soltassem. Por isso fui obrigado a pedir para ser julgado pelo Imperador, embora eu não tenha nenhuma acusação para fazer contra o meu próprio povo.
20 ‘Na Rom yandu úndeliinga pulele eni nimbu sambu piliangi.’ nimbuliinga “Eni wai.” nimbu walsindu. Oliu Isrel-yambuma Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim mele ‘Tipili.’ nimbu nokupu molemuláliinga ka-sen-ni nanga kína ka túngi-na molkur.” nirim.
20 Foi por esse motivo que pedi para ver vocês e conversarmos. Estou preso com estas correntes de ferro por causa daquele que o povo de Israel espera.
21 Rom muluring Juda-yi aulima-ni pundu toku kene Poll-ndu niku mele: “Kolea Judia molemele Juda-yima-ni nu tirinu mele oliu piliamili pepá te toku yandu naa siring. Yandu uring yima-ni nu-ni ulu te teku kis-sirinu mele ung te naa niku siringko.
21 Então eles disseram: — Nós não recebemos nenhuma carta da Judeia a seu respeito. Também nenhum dos nossos irmãos veio de lá com qualquer notícia ou para falar mal de você.
22 Akiliinga-pe oliu Juda-yambuma-ni ung-manima piliipu telemulu mele Juda-yambu mare-ni munduku kelku ulu kona te wendu urum mele piliiku telemele akili koleamanga pali yambu pulele-ni “Toku kis-sikimili.” nilimele akiliinga ulu-pulu kanilindu nu numanale-ni piliillu akili oliu piliamili niku si.” niring.
22 Mas gostaríamos de ouvir você dizer o que pensa, pois sabemos que, de fato, em todos os lugares falam contra essa seita à qual você pertence.
23 Enini aku-siku nikuliinga Poll-kene máku tungí ena te makó turing. Ena kanili wendu urum kene ⸤Juda-⸥yambu aima pulele Poll pirim lkuna sukundu-sukundu oku máku turing kene yunu-ni ipulam-ui pulu monjupa ung nimba mulupili ena purum. Yunu-ni Pulu Yili yambuma nokupa kingele molumba mele nimba sipa, Moses-ni turum bukma kene, Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yima-ni turing bukma kene, buk akumanga yi te omba temba mele niring, kanili Juda-yambuma piliiku ‘Wendu ombá.’ niku nokuku muluring mele we nokuku molemele, ‘Yi kanili Yesos-ndu niring.’ nimba ‘Enini ‘Sika’ niku piliangi.’ nimba tondulu mundupa enini nimba sirim.
23 Então marcaram um dia com Paulo. Nesse dia, muitos deles foram ao lugar onde Paulo estava. Desde a manhã até a noite ele lhes anunciou e explicou a mensagem sobre o Reino de Deus . E, por meio da Lei de Moisés e dos livros dos Profetas , procurou convencê-los a respeito de Jesus.
24 Kanu-kene máku toku muluring yambu mare-ni ‘Sika nikem.’ niku piliiring, akiliinga-pe mare-ni ‘Gólu tokum.’ niku piliiring.
24 Alguns aceitaram as suas palavras, mas outros não creram.
25 — ausente —
25 Então todos foram embora, conversando entre si. Mas, antes que saíssem, Paulo ainda disse mais uma coisa: — O Espírito Santo tinha razão quando falou por meio do profeta Isaías aos antepassados de vocês.
26 — ausente —
26 Pois ele disse a Isaías: “Vá e diga a esta gente: Vocês ouvirão, mas não entenderão; olharão, mas não enxergarão nada.
27 — ausente —
27 Pois a mente deste povo está fechada; eles taparam os ouvidos e fecharam os olhos. Se eles não tivessem feito isso, os seus olhos poderiam ver, e os seus ouvidos poderiam ouvir; a sua mente poderia entender, e eles voltariam para mim, e eu os curaria — disse Deus.”
28 — ausente —
28 E Paulo terminou, dizendo: — Pois fiquem sabendo que Deus mandou a mensagem de salvação para os não judeus! E eles escutarão!
29 — ausente —
29 [Depois que Paulo disse isso, os judeus foram embora, discutindo com violência.]
30 Poll punie tale pali Rom lku tenga yununu pirim. Yambuma taki-taki yunu mulurumna uring kene “Molamili wai.” nirim.
30 Durante dois anos Paulo morou ali numa casa alugada e recebia todos os que iam vê-lo.
31 Yambu te-ni Poll-ni ung nimbá kupulanumele pipi naa sangi yunu-ni Pulu Yili mélema pali nokupa yi nuim kingele molemú molumba mele kene, Auli Yesos-nga temanele kene, Yesos Pulu Yili-ni ‘liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum akili kene, yambuma mundu-mong naa tenjipa tondulu mundupa nimba sirim.
31 Ele anunciava o Reino de Deus e ensinava a respeito do Senhor Jesus Cristo, falando com toda a coragem e liberdade.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.