Atos 25
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Pestas kolea Judia distrik gapman yi-auliele omba kolea kólu liipa kolea-auli Sisaria molupaliinga, ena yupuku omba purum kene Jerusallem-ndu olandu purum. Poll kolea-auli Sisaria ka-lkuna pípili yunu Jerusallem-ndu olandu purum.
1 Três dias depois de chegar àquela província , Festo saiu da cidade de Cesareia e foi até Jerusalém.
2 Akuna purum kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene Juda-yambumanga yi-aulima kene Pestas mulurumna oku, Poll-kene ung te pirim kilia kot tinjingí tiring akili niku siring.
2 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus apresentaram lá as suas acusações contra Paulo e pediram a Festo
3 Enini Pestas tondulu munduku mawa teku kene niku mele: “Nu-ni oliu numanu samili liiku tapunjui. ‘Poll ya Jerusallem ka-lkuna pípili yandu liiku mundangi.’ ni.” niring. Enini Poll kupulanum-na nokuku molku toku kunjingíndu aku-siku niring.
3 o favor de mandar trazer Paulo para Jerusalém. É que eles tinham combinado matar Paulo no caminho.
4 Pestas-ni eninindu pundu topa kene nimba mele: “Poll kolea-auli Sisaria ka-lkuna pelemú, na nondupa Sisaria-ndu mandu pumbaliinga
4 Mas Festo respondeu: — Paulo está preso em Cesareia, e eu logo voltarei para lá.
5 na pumbu kene eninga yi-auli mare wasie pamili. Yi kanili ulu-pulu mare tepa kis-sirim lem Sisaria pumulú kene yunu kot tenjangi.” nirim.
5 Que os líderes de vocês me acompanhem até lá e o acusem, se é que ele fez algum mal.
6 Kanu-kene Pestas kóru tilu mola kóru tale mele Jerusallem molupaliinga, Sisaria mandu omba kene ulsulam-uikundu “Kotele teamili Poll liiku meku wai.” nirim.
6 Festo passou oito ou dez dias entre eles e depois voltou para Cesareia. No dia seguinte sentou-se no tribunal e mandou que trouxessem Paulo.
7 Poll yunu kot-na urum kene Jerusallem molku Pestas-kene wasie tapú toku mandu uring Juda-yima yunu angiliirimna nondupa oku angiliiku kene, yunu-ni ulu te tepa kis-sirim akili naa kanuring akiliinga-pe gólu toku kene niku mele: “Yunu-ni ulu pulele aima tepa kis-sirim.” niring.
7 Quando Paulo chegou, os judeus que tinham vindo de Jerusalém ficaram em volta dele e começaram a fazer muitas acusações graves, mas não conseguiram provar nada.
8 Poll-ni ‘Yunu sika tirim akili mele piliangi.’ nimbaliinga nimba mele: “Juda-yambumanga ung-manima kepe, enini Pulu Yili popu toku kalemele lku-tembollale kepe, Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ung-manima kepe, ung-taka tonjupu tepu kis naa sirindu kanili.” nirim.
8 Então Paulo se defendeu, dizendo: — Eu não fiz nada contra a
9 Akiliinga-pe Pestas-ni ‘Juda-yambuma yunu-kene numanu kaí panjangi.’ nimba kene Poll-ndu nimba mele: “Nunga kotele Jerusallem piliambu, olandu pamiliye?” nirim.
9 Festo, querendo agradar os judeus, perguntou a Paulo: — Você não quer ir a Jerusalém e ser julgado lá por mim a respeito destas coisas?
10 Poll-ni yunundu pundu topa kene nimba mele: “Kot tepu molemulu ili Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga kotele. Na-ni Juda-yambuma kene ulu te tepu kis naa sirindu akili nu-ni piliikunu mollu. Akiliinga Juda-yambumanga kot-na na nambimuna pambuye? Ya Rom-gapmanale-ni kot piliikimili kapula.
10 Paulo respondeu: — Estou diante do tribunal do Imperador romano, e é aqui que devo ser julgado. Não fiz mal nenhum aos judeus, como o senhor sabe muito bem.
11 ‘Na kolambu.’ nimbu ulu te tepu kis-sirindu lem akili kapula, toku konjangi. Nanga ung nimbú te naa pelemú. Akiliinga-pe gólu toku na kot tinjing lem yambu te-ni na liipa enini simba te naa molemú. Kolea-auli Rom molupa koleamanga pali nokulemú Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili, na akuna pambu liikunu mundui.” nirim.
11 Se não respeitei a lei ou se fiz alguma coisa que mereça a pena de morte, estou pronto para morrer. Mas, se o que dizem contra mim não é verdade, ninguém pode me entregar a eles. Portanto, apelo para o Imperador.
12 Kanu-kene Pestas-ni yunu kene, tapú-toku molku liiku tapunjuring yima kene anju-yandu tombulku nikuliinga, penga yunu-ni piliipa kene nimba mele: “Nu-ni ‘Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliinjipili, yunu molemúna pambu.’ nikeneliinga nu sika Rom puni.” nirim.
12 Então Festo, depois de conversar com os seus conselheiros, disse: — Já que você apelou para o Imperador, então irá para o Imperador.
13 Ena mare omba purum kene yi nuim king Akiripa kene yunga kimulu Benas-sele ‘Pestas gapmanaliinga yi-auli molumba um lem kanambili pambulu.’ nikulu kolea-auli Sisaria uringli.
13 Alguns dias depois o rei Agripa e Berenice, sua irmã, chegaram a Cesareia para cumprimentar Festo.
14 Elsele “Ena pulele Sisaria molumbulú.” niringli akili piliipaliinga Pestas-ni yi nuim kingelendu nimba mele:
14 Quando já fazia alguns dias que eles estavam lá, Festo contou ao rei o caso de Paulo. Ele disse: — Está aqui um homem que Félix deixou como prisioneiro.
15 Na talkunga Jerusallem olandu purundu kene Juda-yambumanga Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene tápu-yima kene enini na mulurunduna oku kene niku mele: “Yu i-sipa i-sipa tepa kis-simeliinga yu pundu topa kene kulupili ni.” niring.
15 Quando fui a Jerusalém, os chefes dos sacerdotes e os líderes dos judeus fizeram acusações contra ele e me pediram que o condenasse.
16 “Na-ni eninindu pundu topu kene nimbu mele: “Oliu Rom-gapman yima-ni yambu te we buni naa silimulu. Kotele piliipu, kot tenjilimele yambumanga ungma piliipu kene, kot tenjilimele yambale yunu-ni yandu ung te pundu topa kene nilimú kene piliipuliinga, yambale lawa te pelemú kene piliipuliinga buni silimulu. We naa silimulu.” nirindu.
16 Mas eu lhes disse que os romanos não costumam condenar ninguém sem primeiro colocar os acusadores diante do acusado, dando a este a oportunidade de se defender.
17 Kanu-kene enini na-kene wasie Jerusallem mundupu kelepu mandu urumulu kene na-ni ipulam-uikundu sumbi-sipu ‘Yunu kot-na upili.’ nirindu.
17 Por isso, quando eles vieram até aqui, não perdi tempo, e, logo no dia seguinte, sentei no tribunal, e mandei que trouxessem o homem.
18 Poll kot tinjiring yi kanuma oku angiliiku yu kot tinjiring kene ‘Yu buni simbu mele ung te ningí.’ nimbu piliirindeliinga-pe te naa niring.
18 Os seus inimigos chegaram, mas não o acusaram de nenhum crime grave como pensei que iam fazer.
19 Yunu-kene arerembi kuluringeliinga ung-pulu tale mele pelemú. Eninga Pulu Yili-nga ung-pulele lupa-lupa niku piliiku, yi uinga kulurum, akiliinga bili ‘Yesos’ niring, yi kanili Poll-ni “Kona molemú.” nirim kene “Gólu tokum.” nikuliinga, tombulku niring.
19 A única acusação que tinham contra ele era a respeito da própria religião deles e também sobre um homem que já morreu, chamado Jesus. Paulo afirma que esse homem está vivo.
20 “Aku-siku niringeliinga ung-pulele piliimbundu piliipu sundupuliinga yunu walsipu kene nimbu mele: “Kot akili Jerusallem teamili olandu pambiliye?” nirindu.
20 Eu não sabia como conseguir informações sobre esse assunto. Por isso perguntei a Paulo se queria ir a Jerusalém para ser julgado lá a respeito dessas acusações.
21 Akiliinga-pe Poll-ni nimba mele: “Mólu. Nanga kotele Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni piliipili.” nirim kene piliipuliinga na-ni nimbu mele: “Kapula, Rom puni kupulanum te korunjambu akiliinga ui ka-lkuna we pi.” nirindu.” nimba Pestas-ni aku-sipa nirim.
21 Mas Paulo apelou para o Imperador e pediu para ficar preso até que o Imperador resolvesse o seu caso. Então mandei os guardas tomarem conta dele até que eu pudesse mandá-lo para o Imperador.
22 Kanu-kene Pestas-ni nirim akili yi nuim king Akiripa-ni piliipaliinga yu-ni Pestas-ndu nimba mele: “Na-ni yi ilinga ungele piliambu nimbu piliiker.” nirim. Pestas-ni nimba mele: “Kapula, opali piliani.” nirim.
22 Aí Agripa disse a Festo: — Eu gostaria de ouvir esse homem. — Amanhã o senhor vai ouvi-lo! — respondeu Festo.
23 Ipulam-uikundu King Akiripa kene kimulu Benas-sele au niku konjukulu, yambu liiku máku toku muluring lku kanuna yambuma-ni kanuku kulap-mingi languku bi paka tonjuku, táka-niku muluring kene elsele lku kanuna lkundu uringli. Ami-yi aulima kene kolea-auli Sisaria nukuring yi-aulima wasie uring kene wasie liiku máku turing. Kanu-kene Pestas-ni “Poll meku wai.” nirim kene yunu meku uring.
23 No dia seguinte Agripa e Berenice chegaram com grande cerimônia e pompa. Entraram na sala de audiências com os chefes militares e os homens mais importantes da cidade. Festo mandou que trouxessem Paulo
24 Omba angiliirim kene Pestas-ni nimba mele:
24 e disse: — Rei Agripa e todos os que estão aqui, vejam este homem! É contra ele que todos os judeus, tanto daqui como de Jerusalém, estão fazendo acusações diante de mim. Eles insistem em dizer que este homem deve morrer,
25 Yunu kolumba ulu-pulu te naa piliirindeliinga-pe yunu-ni yunu nimba mele: “Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nanga kotele piliipili.” nirim kilia “Kapula, kolea-auli Rom-ndu pani.” nirindu.
25 mas eu acho que ele não fez nada para ser condenado à morte. Como ele mesmo pediu para ser julgado pelo Imperador, resolvi atendê-lo.
26 Akiliinga-pe Rom-Yi Auliele-ni yunga kotele piliimba mele pepá te topu simbu ung-pulu te naa piliiker. Akiliinga, King Akiripa kene eni yana molemele yambuma pali ‘Poll-ni nimbá mele eni piliikuliinga pepá tombu akili mele niku sangi.’ nimbu membu okur.
26 Porém até agora não sei bem o que escrever a respeito dele ao Imperador. Então eu o trouxe aqui, diante dos senhores — e especialmente do senhor, rei Agripa — a fim de lhe fazer perguntas. Assim terei alguma coisa para escrever.
27 ‘Ka-yi te Rom-yi auliele molemúna we liipu mundumbu kene kapula naa temba.’ nimbu piliiker. Yunga kot pelemáliinga pulele pepá te topu nimbu para sipu kene yunu liipu mundumbu akili kapula.” nirim.
27 Pois acho absurdo mandar um prisioneiro sem explicar claramente as acusações que existem contra ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.