Atos 22
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 “Angmene tata-mene, ekupu eninga ungele pundu tambu mimi-siku piliai.” nirim.
1 — Meus senhores, irmãos e pais, escutem o que eu vou dizer a vocês em minha defesa!
2 Yunu-ni Juda-yambuma eninga Ipuru-ung lepaliinga nirim kilia piliikuliinga, aima ung te naa niku táka-niku muluring.
2 Quando o ouviram falar em hebraico , eles ficaram mais quietos ainda. Então Paulo disse:
3 “Na Juda-yili. Ama-ni na kolea Sillisia propinj lelemú kolea-auli Tasis mirim. Akiliinga-pe na kolea-auli Jerusallem ilinga molupu ai lirindu. Ai lepuliinga Gamelliel-ni yima skull tinjirim kene na wasie skull tirimulu. Yunu aima piliipa kungnjuli lakupa pirim yili molupaliinga oliunga anda-kolepalimanga ung-manima pali oliu mimi-sipa mani sirim. Akiliinga eni ekupu Pulu Yili tondulu munduku piliikuliinga ‘Yambuma-ni Pulu Yili aima teku kis naa sangi.’ nilimele akili mele na aku-sipu tondulu mundupu piliipu ‘Yambu te-ni Pulu Yili tepa kis naa sipili.’ nimbu mulurunduko.
3 — Eu sou judeu, nascido em Tarso, na região da Cilícia, mas fui criado aqui em Jerusalém como aluno de Gamaliel. Fui educado muito rigorosamente dentro da lei dos nossos antepassados. Eu era muito dedicado a Deus, como todos vocês aqui também são.
4 “Aku-sipu nimbu molupuliinga, ulu kona wendu urum ili piliiku liiku teng panjiku tiring yambuma na-ni piliipuliinga, ‘Pulu Yili teku kis-sikimili.’ nimbu, enini mindili liipu sipu “Kolangi.” nimbu, ambu yi kanuma ka sipu panjurundu.
4 Persegui os que seguiam este Caminho e fiz com que alguns fossem condenados à morte. Prendi homens e mulheres e os joguei na cadeia.
5 Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale kene kanjolluma kene aku-sipu tirindu kanuring mele, ekupu nanga kot tenjikimili yima enini yi kanuma-ni kapula niku silkimela. Yi kanuma-ni pepá toku siring akili na liipu eninga anginali ⸤kolea Siria propinj⸥ kolea-auli Damaskas muluringna membu purundu. ‘Akuna ulu-pulu kona te wendu urum kanili piliiku tiring yambuma ka sipu, enini aku-siku teku kis-silimelaliinga mindili nangi.’ nimbu Jerusallem yandu membu ombúndu pepále liipu membu purundu.
5 O Grande Sacerdote e todo o Conselho Superior podem provar que estou dizendo a verdade, pois eu recebi cartas deles, escritas para os irmãos judeus que moram em Damasco. E fui até lá para prender os seguidores deste Caminho e trazê-los presos com correntes a Jerusalém, a fim de serem castigados.
6 “Kanu-kene kolea-auli Damaskas nondupa pumbu purundu kene ai-tangili walsekale mulú-koleana talang te mania omba na mulurunduna talang lakupa purum.
6 E Paulo continuou: — Eu estava viajando, já perto de Damasco, e era mais ou menos meio-dia. De repente, uma forte luz que vinha do céu brilhou em volta de mim.
7 Na topa mania mundurum lepuliinga piliirindu kene ung te ombaliinga nandu nimba mele: “Soll, Soll, nambimuna nu-ni na mindili liiku silluye?” nirim.
7 Eu caí no chão e ouvi uma voz que me dizia: “Saulo, Saulo, por que você me persegue?”
8 “Na-ni walsipu kene nimbu mele: “Auliele, nu naeye?” nirindu. Kanu-kene yunu-ni pundu topa kene nimba mele: “Na Nasaret taon-na yi Yesos, na nu-ni mindili liiku sillu yi kanili.” nirim.
8 — Então eu perguntei: “Quem é o senhor?”
9 Na-kene wasie tapú-topu purumulu yi kanuma talang pupa pa tirimele kanuku, yi te-ni nandu ung nirim akili piliiring akiliinga-pe ungele piliiku bi naa siring.
9 — Os homens que viajavam comigo viram a luz, porém não ouviram a voz de quem falava comigo.
10 “Na-ni walsipu kene nimbu mele: “Auliele, na nambulka teambuye?” nirindu. Auliele-ni nimba mele: “Ola molkunu kolea-auli Damaskas sukundu pani pui. Akuna puni kene nu-ni ‘Teani.’ nimbu uinga nimbu panjurundu akili mele yi te-ni nundu nimba simba.” nirim.
10 Eu perguntei: “Senhor, o que devo fazer?” — E o Senhor respondeu:
11 Talang tondulu puliele-ni nanga mongale takili tinjirim kilia mélema naa kanurundu. Akiliinga na-kene wasie tapú-topu purumulu yima-ni na ki ambolku meku, Damaskas sukundu puring.
11 — Aquela luz brilhante tinha me deixado cego. Por isso os meus companheiros me pegaram pela mão e me levaram até Damasco.
12 “Kanu-kene yi te, yilinga bili Ananais, na mulurundu lkuna na kanombandu urum. Pulu Yili-nga ung-mani Moses-ni yandu nimba sirim-ma yunu-ni lakupa piliipa liipa tirim yili; Damaskas muluring Juda-yambuma-ni ‘Yunu yi kaiéle.’ niku kanuring.
12 Havia ali um homem chamado Ananias. Ele era religioso, obedecia à nossa Lei , e todos os judeus que moravam em Damasco o respeitavam.
13 Yunu na mulurunduna omba angiliipaliinga nimba mele: “Ang Soll, nunga mongsele-ni kelkunu mélema kanui.” nirim. Kanu-kene enaliinga na mong makiliipu yunu kanurundu.
13 Esse homem veio me procurar, chegou perto de mim e disse: “Irmão Saulo, veja de novo!” — No mesmo instante comecei a ver de novo e olhei para ele.
14 “Kanu-kene yunu-ni nimba mele: “Oliunga anda-kolepalima-ni piliiku popu turing Pulu Yili-ni ‘Nu piliikunu teani.’ nimba nu uinga makó turum akili i-sipa mele: ‘Yunu-ni nu ‘Teani.’ nimba piliilimú mele piliikunu, ‘Yi Sumbi Niliele’ niku kanukunu, yi kanili yunga ungele piliani.’ nimba nu makó turum.
14 Então ele disse: “Saulo, o Deus dos nossos antepassados escolheu você para conhecer a vontade dele, para ver o seu Bom Servo e para ouvir o Servo falar com você pessoalmente.
15 Nu-ni mélema kanukunu ungma piliirinu mele yambuma pali niku sini akiliinga nu yunga ungma niku sinjili yili muluni.
15 Pois você será testemunha dele para dizer a todos aquilo que você tem visto e ouvido.
16 Kapula, nu ekupu we naa molani. Nunga ulu-pulu-kísima ‘yunu-ni lumaye tunjupili.’ niku yunga bili leku walsikuliinga, no lii.” nirim.
16 E agora não espere mais. Levante-se, peça a ajuda do Senhor e seja batizado, e os seus pecados serão perdoados.”
17 “Kanu-kene na penga Jerusallem yandu kelepu ombu ⸤Pulu Yili popu topu kalemulu⸥ lku-tembolluna Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu molupu kene uru-kumbu mele tepu
17 E Paulo terminou, dizendo: — Então eu voltei para Jerusalém. Quando estava orando no Templo, tive uma visão.
18 Auliele kanurundu kene yunu-ni nandu nimba mele: “Pília. Nu-ni nanga ungele ya Jerusallem niku sini kene molemele yambuma-ni naa piliiku liingí akiliinga nu-ni Jerusallem isili lkisiku munduku kelkunu pui.” nirim.
18 Vi o Senhor, e ele me disse: “Saia depressa de Jerusalém porque as pessoas daqui não aceitarão o que você vai dizer a meu respeito.”
19 “Na-ni pundu topu kene nimbu mele: “Auliele, uinga na-ni Juda-yambuma máku toku nunga ungele piliiring lkumanga andupu, yambuma-ni nu ‘Sika oliunga Auliele.’ niring yambuma ka sipu ka-pulsa-ni turundu kanili ya molemele yambuma-ni piliiku molemele.
19 — Eu respondi: “Senhor, eles sabem muito bem que eu ia às sinagogas , e prendia os que criam em ti, e batia neles.
20 Ulu te lupa tirinduko. Ui Stipen-ni nunga ungele nimba sirimu-na yunu toku kunjuring kene na-ni kanupuliinga ‘Papu tokomele.’ nimbu na numanu kaí panjipu, yunu turing yi kanumanga wale-pakulima nokunjupu, mulurundu. Tirindu ulu akuma enini kanuku numanu siring kanili. ⸤Pe ekupu nambimuna na-ni ung nimbúma ‘naa piliingí.’ niku piliikunuliinga “Jerusallem munduku kelkunu lkisiku pui.” nikinuye?⸥” nirindu.
20 Quando estavam matando Estêvão, que falava a respeito de ti, ó Senhor, eu estava ali, concordando com aquele crime. E até tomei conta das capas dos assassinos dele.”
21 “Akiliinga-pe yunu-ni nandu nimba mele: “Pui.” nirim. “‘Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-lupama nanga ungele piliangi.’ nimbu enini molemele kolea sulumanga na-ni “Nu pui.” nimbu liipu mundumbu teker.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim.
21 — Aí o Senhor disse: “Vá, pois eu vou enviá-lo para bem longe; vou enviá-lo aos não judeus.”
22 Juda-yambu liiku máku turing kanuma Poll-ni ung nirim-ma ui we piliiku angiliiring akiliinga-pe yunu-ni “Auliele-ni na Juda-yambumanga ulsukundu molemele yambu-lupa kanuma molemelena “Liipu mundumbu.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga, piliiku kis piliiku kene tondulu nangale toku kene niku mele: “Ya ma-koleana yunu we kona molumba kene kapula naa temba. Yunu kulupili toku konjai.” niring.
22 A multidão ficou ouvindo Paulo até que ele disse isso, mas aí eles começaram a gritar com toda a força: — Matem esse homem! — Ele não merece viver!
23 Enini tondulu nangale toku, eninga wale-pakulima posuku liiku ambolku toku anju-anju munduku, ma-kingpana liiku toku ola munduring. ⸤‘Yunu-kene arerembi kolkumulu mele Rom ami-yima-ni aima kanangi.’ nikuliinga aku-siku tiring.⸥
23 Eles gritavam, sacudiam as capas no ar e jogavam poeira para cima.
24 Aku-siku tiring kanu-kene ami-yimanga yi-nuimele-ni nimba mele: “Yili eninga lkuna liiku meku pai.” nirim kene meku sukundu puring. Kanu-kene yi-nuimele-ni ami-yimandu nimba mele: “Yambuma-ni nambimuna yunu-kene arerembi kolku aku-siku nangale toku nikimilinje piliamili nimba para sipili akiliinga yunu ka-pulsa-ni toku walsiku piliai.” nirim.
24 Então o comandante mandou que os seus soldados levassem Paulo para dentro da fortaleza. Mandou também que o chicoteassem para que ele contasse por que a multidão estava gritando contra ele.
25 Akiliinga-pe enini Poll ka-pulsa-ni tungíndu yunu unji tenga ka toku panjiring kene ami-yi wan-andret nukurum yili, nondupa kanupa angiliirim, kanilindu Poll-ni nimba mele: “Kotele naa piliiku Rom-yi te ka-pulsa-ni we tungí kene mandaye? Rom-gapmanale-ni “Teai.” nimba mani silimú ung-mani te toku pula tungínje nimbu piliiker. Sikaye?” nirim.
25 Porém, quando o estavam amarrando para chicoteá-lo, Paulo perguntou ao oficial romano que estava perto dele: — Será que vocês têm o direito de chicotear um cidadão romano, especialmente um que não foi condenado por nenhum crime?
26 Yunu-ni aku-sipa nirim kilia ami-yi wan-andret nukurum yili-ni piliipaliinga, yunu pupaliinga ami-yi-nuimelendu nimba mele: “Yi ili Rom-yi te lam. Pe ekupu nambulka teamiliye?” nirim.
26 Quando o oficial ouviu isso, foi falar com o comandante e disse: — O que é que o senhor vai fazer? Aquele homem é cidadão romano!
27 Kanu-kene ami-yi-nuimele Poll mulurumna omba walsipa kene nimba mele: “Nu sika Rom-yiliye? Nandu piliambu niku si.” nirim. Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Na sika Rom-yili.” nirim.
27 Então o comandante foi falar com Paulo e perguntou: — Me diga uma coisa: você é mesmo cidadão romano? — Sou! — respondeu Paulo.
28 Ami-yi-nuimele-ni nimba mele: “‘Na Rom-yili molambu.’ nimbu kene ku-moni aima pulele sipu pepá liirindu.” nirim. Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Akili sika lam akiliinga-pe na ama-ni mirim kene Rom-yili mulurundu.” nirim.
28 Aí o comandante disse: — Eu também sou, e isso me custou muito dinheiro. Paulo respondeu: — Pois eu sou cidadão romano de nascimento.
29 Ami-yima-ni Poll ka-pulsa-ni toku walsingí tiring yima yunu-ni “Rom-yili moliu.” nirim kilia piliiku kene mini-wale munduku anju puring. Ami-yi-nuimele-ni kepe ‘Na-ni Rom-yi te “Ka-sen-ni ka siku panjiku ka-pulsa-ni tai.” níndeliinga na mong liimbunje.’ nimba piliipa mini-wale mundurum.
29 Imediatamente os homens que iam chicoteá-lo recuaram. E o próprio comandante ficou com medo ao saber que Paulo era cidadão romano e ele tinha mandado amarrá-lo.
30 Rom-ami yi-nuimele-ni ‘Poll nambulka ulu te tepa kis-simu-na Juda-yima-ni yunu toku kunjingí tekemelenje piliambu.’ nimba kene, ipulam-ui ‘Poll ka-lkuna wendu pupili.’ nimba, “Pulu Yili popu tunjuli yi-aulima kene Juda-kanjoll yi wema kene eni liipu máku tamili wai.” nimbaliinga, kanjolluma máku turing kene Poll liipa memba omba eninga kumbi-kerina angnjirim.
30 O comandante queria saber com certeza por que os judeus estavam acusando Paulo. Então, no dia seguinte, mandou que tirassem as correntes que o prendiam e ordenou que os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior se reunissem. Depois mandou que trouxessem Paulo e o colocassem em frente deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.