Atos 21
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT
1 Epesas taon tápu-yimandu “Oliu pukumulaliinga eni molai.” nimbu kene kamele mindili lakupa tipili enini mundupu kelepu sipna purumulu.
1 Depois de nos despedirmos, navegamos em direção à ilha de Cós. No dia seguinte, chegamos a Rodes e, então, a Pátara.
2 Patara-ndu nendu pupu kene, sip tenga kolea Pinisia distrik lelemú kolea-auli Taya pumba tirim-na kanupu kene akuna ola purumulu.
2 Ali, embarcamos num navio que partia para a Fenícia.
3 No-numúna purumulu kene ⸤no-numúna suku-singina⸥ kolea Saiporas ki-tarukundu lirim-na kanupuliinga mundupu kelepu ombu pupu, kolea Siria propinj pupu, kolea-auli Taya purumulu kanu-kene ‘Sipna méle-wale miring kanuma mania liangi.’ nimbuliinga oliu we nokupu mulurumulu.
3 Avistamos a ilha de Chipre, passamos por ela à nossa esquerda e aportamos em Tiro, na Síria, onde o navio deixaria sua carga.
4 Akuna Yesos-nga lumbili anduli yambu mare muluring kanupuliinga enini-kene wasie kóru tilu we mulurumulu. Mini Kake Tiliele-ni enini tondulu sirim kilia enini Poll-ndu “Jerusallem kelku aima naa pui.” niku karaye tiring.
4 No desembarque, encontramos os discípulos que ali viviam e ficamos com eles por uma semana. Pelo Espírito, eles advertiam Paulo de que não fosse a Jerusalém.
5 Aku-siku niringeliinga-pe enama pora nirim kilia “Oliu kelepu pukumulu.” nimbuliinga pumulú tirimulu. Kanu-kene Krais-nga yima kene eninga ambu kangambulama kene wasie tapú-topu ombu taon-na ulsukundu pupu numú-kéluna anju mundu-puring kene no-kéluna koporungu langupu mania molupu Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu mawa tirimulu.
5 Ao fim de nosso tempo ali, voltamos ao navio, e toda a congregação, incluindo mulheres e crianças, saiu da cidade e nos acompanhou até a praia. Ali nos ajoelhamos, oramos
6 Kanu-kene oliundu “Pai.” niring kanu-kene oliu-ni “Eni molai.” nimbuliinga sipna ombu sukundu purumulu kene enini kelku lkundu puring.
6 e nos despedimos. Então subimos a bordo, e eles voltaram para casa.
7 Sipna kolea-auli Taya mundupu kelepu Tollemes taon-na purumulu. Akuna Krais-nga yambuma muluringna pupuliinga, kanglupu “Eni mulúngi lem.” nimbu ena te enini kene we mulurumulu.
7 Depois que partimos de Tiro, chegamos a Ptolemaida, onde saudamos os irmãos e passamos um dia.
8 Ulsulam-uikundu Tollemes taonale mundupu kelepu kolea-auli Sisaria pupu sipna kamu wendu pupuliinga, temani-kaiéle andupa topa sili yi Pillip-nga lkuna pupu mulurumulu. ⸤Ui Jerusallem liiku tapunjuli⸥ yi angere yupuku-guli ⸤makó turing⸥ yimanga te yunu.
8 No dia seguinte, prosseguimos para Cesareia e nos hospedamos na casa de Filipe, o evangelista, um dos sete que tinham servido na igreja em Jerusalém.
9 Pillip liminupili ambu-wenipu angere muluring, ambu-wenipu kanuma Auliele-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku sili ambu-wenipuma muluring.
9 Ele tinha quatro filhas solteiras que profetizavam.
10 Oliu kolea-auli Sisaria ena mare we mulurumulu kanu-kene Auliele-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yandu nimba sirim yi te, yi akiliinga bili Akapas, yunu kolea Judia distrik molupa kene Sisaria mandu urum.
10 Muitos dias depois, chegou da Judeia um profeta chamado Ágabo.
11 Oliu mulurumuluna omba Poll-nga kamirika turumele posupa liipa Akapas yunga kimbu kima yununu ka topa kene nimba mele: “Mini Kake Tiliele-ni nimba mele: “Jerusallem molemele Juda-yambuma-ni kamirika pulu yi ili ambolku liiku i-siku ka toku meku puku Juda-yambuma naa molemele yambu-lupama singí.” nikem.” nirim.
11 Ele veio ao nosso encontro, tomou o cinto de Paulo e com ele amarrou os próprios pés e as mãos. Em seguida, disse: “O Espírito Santo declara: ‘Assim o dono deste cinto será amarrado pelos judeus, em Jerusalém, e entregue aos gentios’”.
12 Aku-sipa nirim kene oliu-ni piliipuliinga oliu kene, akuna wasie mulurumulu yambu kanuma kene, oliu-ni Poll-ndu aima tondulu mundupu kene nimbu mele: “Nu Jerusallem olandu aima naa pui.” nirimulu.
12 Ao ouvir isso, nós e os irmãos dali suplicamos a Paulo que não fosse a Jerusalém.
13 Akiliinga-pe Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Eni nambimuna nanga numanale toku bulu-bale sinjiku kola tekemeleye? Na Jerusallem pumbu kene liiku ka síngi lem ulu te mólu. Mola Auli Yesos-nga bili paka tonjuliu akiliinga kamu toku kunjúngi lem ulu te mólu-ko. Takara topu kapula pu naa pumbu.” nimba aku-sipa nirim.
13 Ele, porém, disse: “Por que todo esse choro? Assim vocês me partem o coração! Estou pronto não apenas para ser preso em Jerusalém, mas para morrer pelo Senhor Jesus”.
14 Karaye tepuliinga “Aima mólu. Naa pui.” nimbu mulurumulu akiliinga-pe oliunga ung nirimuluma karaye tepa naa piliirim kilia kanupuliinga oliu-ni nimbu mele: “Aku lem kapula. Auliele-ni piliipaliinga ‘Wendu upili.’ nimbá mele wendu upili.” nimbuliinga kilirimulu.
14 Quando ficou evidente que não conseguiríamos fazê-lo mudar de ideia, desistimos e dissemos: “Que seja feita a vontade do Senhor”.
15 Ena talse kolea-auli Sisaria molupuliinga, oliunga mélema liipu undu-undu sipu molupu kene, penga Jerusallem olandu purumulu.
15 Depois disso, arrumamos nossas coisas e partimos para Jerusalém.
16 ⸤Jerusallem pumulú purumulu kanu-kene⸥ Yesos-nga lumbili anduli Sisaria-yambu mare-kene wasie tapú-topu purumulu, Nason-nga lkuna oliu puku anju mundu-puring. Nason yunu kolea Saiporas yi te, yunu kórunga-ui Yesos-nga lumbili anduli yili mulurum. Ui niku panjiku ‘Yunga lkuna pemulú.’ niring.
16 Alguns discípulos de Cesareia nos acompanharam e nos levaram à casa de Mnasom, nascido em Chipre e um dos primeiros discípulos.
17 Jerusallem kam-kamu sukundu purumulu kene Krais-nga yambuma-ni numanu siku “Papu okumele.” niring.
17 Quando chegamos a Jerusalém, os irmãos nos deram calorosas boas-vindas.
18 Ulsulam-uikundu Poll kene oliu kene Jemis kanomulú purumulu kene tápu-yima pali yunu-kene muluring.
18 No dia seguinte, Paulo foi conosco a um encontro com Tiago, e todos os presbíteros da igreja de Jerusalém estavam presentes.
19 Poll-ni “Eni mulúngi lem?” nimbaliinga Poll yunu Juda-yambu kanuma mundupa kelepa yambu-lupama muluringna andupa kongun tirim kene Pulu Yili-ni yunu liipa tapunjupa tirim ulu akuma pali enini temani topa sirim.
19 Depois que Paulo os cumprimentou, relatou em detalhes o que Deus havia realizado entre os gentios por meio de seu ministério.
20 Yunu-ni aku-sipa nirim piliikuliinga enini Pulu Yili kape niring. Aku-siku tekuliinga Poll-ndu niku mele: “Angmene, Juda-yambu tausen pulele ‘Yesos yunu sika ⸤oliu nokupa konjumba yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiku ⸤yunga yambuma molemele⸥ nu kanollu. Moses-ni ⸤“I-siku mele teai! I-siku naa teai!” nimba⸥ ung-mani sirimuma ‘Aima piliipu liipu teamili.’ niku molemele akili nu kanollu-ko.
20 Quando ouviram isso, louvaram a Deus e disseram: “Você sabe, irmão, quantos milhares de judeus também creram, e todos eles seguem à risca a lei de Moisés.
21 Akiliinga-pe Juda-yi mare-ni oku kene nu tellu akili mele oliunga Juda-yambu Krais piliili yambu kanumandu niku siring enini piliiku kis piliiku molemele. Nu-ni tellu akili mele oku niring mele i-sipa: “Juda-yambuma yambu-lupama-kene molemele yambuma-ni Moses-ni ung-mani sirimuma naa piliiku munduku kelku, eninga kangmanga kangi te kopsiku poku teku naa liiku munduku, oliu Juda-yambumanga ulu-puluma naa teai.” niku nu-ni aku-sikunu nillu nilimele.
21 Mas eles foram informados de que você ensina todos os judeus que vivem entre os gentios a abandonarem a lei de Moisés. Ouviram que você os instrui a não circuncidarem os filhos nem seguirem os costumes judaicos.
22 Enini piliiku kis piliiku molemele akiliinga oliu nambulka teamiliye? Nu-ni yandu únu mele enini sika piliingí. Nu kanuku kis piliingéliinga
22 Que faremos? Certamente eles saberão que você chegou.
23 oliu-ni “Nu ti.” nimulú kanu mele teanip
23 “Queremos que você faça o seguinte. Temos aqui quatro homens que cumpriram um voto.
24 Yi akuma nu-kene wasie tapú-toku pukuliinga, eninga mi liring enama pora nimbándu nu-kene wasie Pulu Yili-ni eni kake tipili mulungí kanomba ulu akuma teku, eninga pengíma purunjungí kene nu-ni ku-moni sinjani. Aku-siku tiní kene yambuma-ni kanukuliinga, ‘Nu kepe Moses-nga ung-manima piliikunu teku mollu, nu-ni ulu-pulu mare teku kis-sillu niring temanele gólu toku ung-bulkundu ninjiring lem.’ niku kanungí.
24 Vá com eles ao templo e participe da cerimônia de purificação. Pague as despesas para realizarem o ritual de raspar a cabeça. Então todos saberão que os rumores são falsos e que você mesmo cumpre as leis judaicas.
25 Akiliinga-pe Juda-yambumanga ulsukundu yambuma-ni ‘Yesos yunu sika ⸤yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiku ⸤yunga yambuma molemele⸥ma-ni tingí mele pepá te uinga topu sirimulu kanili. Pepá kanuna “Teai.” nirimulu akili mele i-sipa:
25 “Quanto aos convertidos gentios, devem fazer aquilo que pedimos por carta: abster-se de comer alimentos oferecidos a ídolos, de consumir o sangue ou a carne de animais estrangulados e de praticar a imoralidade sexual”.
26 Kanu-kene ipulam-uikundu tápu-yima-ni “Ti.” niring mele tembandu Poll-ni yi angere kanuma liipa memba pupaliinga, enini-kene wasie Pulu Yili-ni kake tipili mulungí kanomba ulu akuma tiring. Yunu aku-sipa tepaliinga, ⸤Pulu Yili popu toku kaluring⸥ lku-tembolluna sukundu pupaliinga ‘Oliu kake tipili molomulú uluma tepu molomulú enama pora nimbá mele nimbu sipu Pulu Yili popu topu kalumulú mélema na-ni simbu enale nimbu sambu.’ nimbaliinga lku-tembolluna sukundu purum.
26 No dia seguinte, Paulo se purificou junto com aqueles homens e entrou no templo. Declarou quando terminariam os dias da purificação e quando seria oferecido o sacrifício em favor deles.
27 Poll kene yi angere kanuma Pulu Yili-ni enini kake tipili molangi kanomba ulu akuma teku we molangi ena angere yupuku-guli pora nimbá tirim kene kolea Esia propinj Juda-yambu mare-ni Poll lku-tembolluna we mulurum akili kanukuliinga, lku-tembolluna liiku máku toku muluring yambuma teku arerembi konjuku Poll ambolku liiku,
27 Estando os sete dias quase no fim, alguns judeus da província da Ásia viram Paulo no templo e incitaram a multidão contra ele. Agarraram-no,
28 nangale toku kene niku mele: “Isrel-yima, oliu oku liiku tapunjai. Yi ili-ni koleamanga pali andupa yambuma temani topa silimú akili i-sipa mele: “Oliunga yambuma kene, oliunga ung-manima kene, lku-temboll ili kene, kanuku kis piliiku, oliu Juda-yambuma telemulu mele naa teai.” nimba mani silimú yili ili. Ulu akuma mindi naa telemú. Ulu te ekupu ya tekemuko. Lku kake tili ilinga Juda-yambumanga ulsukundu yambu-lupa mare memba um akiliinga lku ili tepa kis-sim.” niring.
28 gritando: “Homens de Israel, ajudem-nos! Este é o homem que fala contra nosso povo em toda parte e ensina todos a desobedecerem às leis judaicas. Fala contra o templo e até profana este santo lugar, trazendo gentios para dentro dele”.
29 (Enini Epesas taon-na yi Tropimas Poll-kene Jerusallem sukundu tapú-toku anduringli akili kanukuliinga, ‘⸤Oliu Juda-yambuma-ni Pulu Yili popu topu kalemulu⸥ lku-tembolluna sukundu wasie púngli.’ niku piliikuliinga aku-siku niring.)
29 Antes tinham visto Paulo na cidade com Trófimo, um gentio de Éfeso, e concluíram que Paulo o havia levado para dentro do templo.
30 Kanu-kene Jerusallem muluring yambu kanuma pali arerembi kolku lkisiku sukundu-sukundu oku Poll ambolku liiku lku-tembolluna ulsukundu kunduku meku pukuliinga enaliinga lku kunama pipi siring.
30 Toda a cidade se agitou com essas acusações, e houve grande tumulto. A multidão agarrou Paulo e o arrastou para fora do templo, e imediatamente foram fechadas as portas.
31 Yunu toku kunjingí teku muluring kanu-kene Rom-ami-yima nukurum yi-nuim kanili Jerusallem yambuma-ni pali teku kis-siku muluring mele temanele piliirim.
31 Quando procuravam matar Paulo, chegou ao comandante do regimento romano a notícia de que toda a Jerusalém estava em rebuliço.
32 Piliipaliinga yunu kene ami-yi mare kene yi kanumanga nukuli yima kene lkisipa liipa memba yambu máku toku muluring kanuna lkisipa purum. Ami-yi kanuma kene eninga yi-nuim kanili kene uring kanukuliinga teku kis-siku muluring yambuma-ni Poll alsuku kimbulu-ni naa toku we nosuku muluring.
32 No mesmo instante, ele chamou seus soldados e oficiais e correu para o meio da multidão. Quando viram o comandante e os soldados se aproximarem, pararam de espancar Paulo.
33 Ami-yi-nuimele Poll mulurumna omba yunu ka sipaliinga ami-yimandu nimba mele: “Yunu ka-sen tale-ni ka tai.” nirim. Aku-sipa nimbaliinga yunu-ni yambuma walsipa kene nimba mele: “Yi ili naeye? Yunu-ni nambulka tímuye?” nirim.
33 Então o comandante o prendeu e mandou que o amarrassem com duas correntes. Em seguida, perguntou à multidão quem era ele e o que havia feito.
34 Liiku máku toku muluring yambumanga yi mare-ni “I-sipa i-sipa tímu.” niku lupa-lupa ung pulele niring kilia ami-yi-nuim kanili ulelenga pulele naa piliipa bi sipaliinga, ami-yi nuimele-ni nimba mele: “Yili ami-yimanga lkuna meku pai.” nirim.
34 Uns gritavam uma coisa, outros gritavam outra. Não conseguindo descobrir a verdade no meio de todo o tumulto, ordenou que Paulo fosse levado à fortaleza.
35 Meku puring kanu-kene Poll lku kanuna olakundu puring poluna nondupa purum kene yambuma-ni nondupa-nondupa oku yunu tungíndu tiring kilia ami-yima-ni yunu taropola teku meku puring.
35 Quando Paulo chegou às escadas, o povo se tornou tão violento que os soldados tiveram de levantá-lo nos ombros para protegê-lo.
36 Yambu lumbili puringma-ni nangale toku “Kulupili toku konjai.” nilsiliiku lumbili puring.
36 E a multidão foi atrás, gritando: “Matem-no! Matem-no!”.
37 Ami-yima-ni Poll eninga lkuna lku-suku meku pungí tiring kene Poll-ni ami-yi nuimele mawa tepa kene “Na-ni nundu ung te niambu.” nirim.
37 Quando Paulo estava para ser levado à fortaleza, disse ao comandante: “Posso ter uma palavra com o senhor?”. Surpreso, o comandante perguntou: “Você fala grego?
38 Aku lem uinga kolea Isip yi te-ni “Rom-gapmanale tamili.” nimba yambu topa kunjuli yi po-tausen liipa kolea-wakana memba purum yi kanili nu mólu lam.” nirim.
38 Não é você o egípcio que liderou uma rebelião algum tempo atrás e levou consigo ao deserto quatro mil assassinos?”.
39 Poll-ni pundu topa kene nimba mele: “Na Juda-yili, kolea Sillisia propinj lelemú kolea-auli Tasis akili nanga koleale. Nanga koleale te-lupa mólu. Bi molemú kolea-auliele. ‘Na-ni yambuma ung nimbu sambu.’ nimbu kene nu-kene mawa teker.” nirim.
39 “Não”, respondeu Paulo. “Sou judeu e cidadão de Tarso, cidade importante da Cilícia. Por favor, permita-me falar a esta gente.”
40 Ami-yi-nuimele-ni “Kapula, ni.” nirim kene Poll poluna ola angiliipaliinga “Na ung te niambu, eni táka-niku molai.” nimba yunga kili ola mundurum.
40 O comandante concordou, de modo que Paulo ficou em pé na escadaria e fez sinal para o povo se calar. Logo, um silêncio profundo envolveu a multidão, e ele lhes falou em aramaico, o idioma deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.