Atos 19
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NTLH
1 Yi Apollos kolea Akaya propinj pupaliinga akuna kolea-auli Korin mulupili,
1 Enquanto Apolo estava na cidade de Corinto, Paulo viajou pelo interior da província da Ásia e chegou a Éfeso. Ali encontrou alguns cristãos
2 Kanupa kene, enini walsipa kene nimba mele: “Eni ungele piliiring akili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku kene Mini Kake Tiliele liiring mola móluye?” nirim. Enini pundu toku kene niku mele: “Mólu, Mini Kake Tili te molemú akili oliu naa piliilimulu.” niring.
2 e perguntou: — Quando vocês creram, vocês receberam o Espírito Santo? Eles responderam: — Nós nem mesmo sabíamos que existe o Espírito Santo.
3 Aku-siku niring kilia piliipaliinga Poll-ni eninindu nimba mele: “Aku lem eni no nambi-siku liiringiye?” nirim. Enini niku mele: “Jon-ni nirim mele ungma piliipuliinga no liirimulu.” niring.
3 — Então que tipo de batismo vocês receberam? — perguntou Paulo. — O batismo de João Batista! — responderam.
4 Poll-ni nimba mele: “Jon-ni yambumandu nimba mele: “Ulu-pulu-kisma munduku kelku numanu topele toku no liai.” nirimeliinga-pe ung ili mindi naa nirim. Ung te wasie nimba mele: “Aelepa ombá yi Yesos ‘Yunu sika ⸤Pulu Yili-ni enini tepa liinjipa nokupa konjumba yi liipa mundurum yili⸥.’ niku tondulu munduku piliangi.” nirim.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim.
4 Então Paulo disse: — João batizava aqueles que se arrependiam dos seus pecados. E também dizia ao povo de Israel que eles deviam crer naquele que havia de vir depois dele, isto é, em Jesus.
5 Aku-sipa nirim kene piliikuliinga, enini “Auli Yesos-nga yambuma molomulú.” niku Yesos-nga bili leku walsiku no liiring.
5 Depois de ouvirem isso, aqueles homens foram batizados em nome do Senhor Jesus.
6 Kanu-kene Poll-ni eninga ⸤pengíma⸥nga ambulurum kene enini muluringna Mini Kake Tiliele urum kene enini bo-ung lupa-lupa naa piliiringma leku, Auliele-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring.
6 Aí Paulo pôs as mãos sobre eles, e o Espírito Santo veio sobre eles. Então começaram a falar em línguas estranhas e a anunciar também a mensagem de Deus.
7 Aku-siku tiring yi engkaki-rurepu mele muluring.
7 Esses homens eram mais ou menos doze.
8 Poll Epesas molupa kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pupaliinga, Pulu Yili yi nuim kingele molupa mélema pali nokumba akili mele mundu-mong naa tepa tondulu mundupa nimba sirim. ‘Enini aima piliiku ‘Sika’ niku piliangi.’ nimba kaliimbu yupuku aku-sipa nimba sipa enini-kene tombulku niku we muluring.
8 Durante três meses Paulo foi à sinagoga e falou com coragem ao povo. Ele conversava com eles e tentava convencê-los a respeito do Reino de Deus .
9 Akiliinga-pe Juda-yambu mare-ni karaye teku ungele liiku su siku, “Ung ili gólu tokum naa piliamili.” niku, yambuma piliiku molangi “Poll-ni ung nikem akuma nimba kis-sikem.” niku ung-taka tunjuring. Aku-siku tiring kilia Poll-ni enini mundupa kelepa purum. Enini mundupa kelepa kene yunu-ni Yesos-nga lumbili anduli yambu kanuma liipa memba pupaliinga, Tairenas-ni lku nukurum kanuna pupa taki-taki ung nimba sipa, yambuma-kene tombulku ni-pui-upui teku muluring.
9 Mas alguns eram teimosos, não acreditavam e, em frente de todos, ainda falavam mal do Caminho do Senhor . Então Paulo abandonou a sinagoga, levando os cristãos consigo, e começou a falar diariamente na escola de um homem chamado Tirano.
10 Aku-siku teku molangi punie tale omba purum kanu-kene Juda-yambuma kepe yambu-lupa kolea Esia propinj muluring kanuma pali Auliele-nga ungele piliiring.
10 Ele fez isso durante dois anos, até que todos os moradores da província da Ásia, tanto os judeus como os não judeus, ouviram a mensagem do Senhor.
11 Pulu Yili-ni Poll liipa tapunjurum kene ulu-tondulu aima lupa-lupa kanu mele mare tirim.
11 Deus fazia milagres extraordinários por meio de Paulo,
12 Poll-ni kongun tembandu yunga mulumbale panjurum-ma yambu kanuma sirim kene liiku meku puku kuru turum yambuma simbi tunjuring kene eninga kuru turum-ma pora nimba, eninga numanuna kuru muluring kanuma oku wendu puring.
12 tanto que as pessoas pegavam lenços e aventais que ele usava e os levavam para os doentes tocarem. E, quando estes tocavam neles, ficavam curados; e de outras pessoas saíam os espíritos maus.
13 Juda-yi mare anduku yambumanga numanuna kuruma toku makuruku “Wendu pai!” niku ku-moni kongun anduku tiring. Enini mare Auli Yesos-nga bili leku walsiku kuruma ‘Oku wendu pai.’ ningíndu i-siku niring: “Poll-ni ung-mani silimú yi Yesos-nga bili lepu walsipu kene ‘Eni oku wendu pai.’ nikimulu.” niring.
13 Alguns judeus que andavam de um lugar para outro, expulsando espíritos maus, quiseram usar também o nome do Senhor Jesus para expulsar os espíritos maus, dizendo a eles: — Pelo poder do nome de Jesus, o mesmo que Paulo anuncia, eu mando que vocês saiam!
14 Yi Sipa yunga malupili angere yupuku-guli aku-siku tiring. Sipa yunu Pulu Yili popu tunjuring yimanga yi-auli te. Yi akiliinga malupili-ni aku-siku Yesos-nga bili leku walsiku kurumandu “Oku wendu pai!” niring kene
14 Os homens que faziam isso eram os sete filhos de um judeu chamado Ceva, que era Grande Sacerdote .
15 — ausente —
15 Mas certa vez um espírito mau disse a eles: — Eu conheço Jesus e sei quem é Paulo. Mas vocês, quem são?
16 — ausente —
16 Então o homem que estava dominado pelo espírito mau os atacou e bateu neles com tanta violência, que eles fugiram daquela casa feridos e com as roupas rasgadas.
17 Penga Epesas taon-na muluring Juda-yambuma kene yambu-lupama kene ulu-pulu wendu urum akili piliiku kene enini mini-wale munduku, Auli Yesos-nga bili paka tonjuku yunu kape niring.
17 E todos os que moravam em Éfeso, judeus e não judeus, souberam disso. Eles ficaram com muito medo, e o nome do Senhor Jesus se tornou mais respeitado ainda.
18 Akiliinga, yambu pulele uinga Yesos ‘Yunu sika.’ niku tondulu munduku piliiring yambu kanuma-ni ulu kanili wendu urum kene oku uinga ulu-pulu-kis tiringma niku para siring.
18 Então muitos dos que creram vinham e confessavam publicamente as coisas más que haviam feito.
19 Aku-siku tiringimanga yambu mare uinga kuru ála toku teku kis-siring yambu kanuma-ni yambuma kanuku molangi eninga ála turing bukma pali tepina kaluring. Buk kaluring akumanga ku-moni purum mele ku-sillipa pipti-tausen aku-sipa mele purum.
19 E muitos daqueles que praticavam feitiçaria ajuntaram os seus livros e os trouxeram para queimar diante de todos. Quando calcularam o preço dos livros queimados, o total chegou a cinquenta mil moedas de prata .
20 Aku-sipaliinga Auliele-nga ungeliinga tondulale-ni ulu-pulu-kis kanuma topa mania mundurum kilia ungele tondulu pupa koleamanga pali pupa kapula tinjirim.
20 Assim, de maneira poderosa, a mensagem do Senhor era anunciada e se espalhava cada vez mais.
21 Ulu kanuma pali uinga tiring kene penga Poll-ni numanale-ni piliipaliinga ‘Kolea Masedonia propinj pupu kolea Akaya propinj pupu kene, kolea-auli Jerusallem pumbu. Jerusallem pupu kene, penga kolea-auli Rom pumbu.’ nimba piliirim.
21 Depois desses acontecimentos, Paulo resolveu passar pelas províncias da Macedônia e da Acaia e ir até Jerusalém. Ele dizia: — Depois que eu visitar Jerusalém, preciso ir a Roma.
22 Poll yunu liiku tapunjuring yi kanumanga Timoti kene Erastas-sele “Kolea Masedonia pale.” nimba liipa mundupaliinga yunu ena marenga kolea Esia propinj we mulurum.
22 Então Paulo enviou para a Macedônia dois dos seus ajudantes, Timóteo e Erasto, mas ele ficou mais algum tempo na província da Ásia.
23 Ena akumanga Epesas taon kanuna Auliele-nga temani kaiéle toku siringeliinga buni auli te wendu urum. Wendu urum akili i-sipa mele:
23 Foi nessa ocasião que houve na cidade de Éfeso uma grande desordem por causa do Caminho do Senhor .
24 Yi te, yunga bili Demitrias, yunu-ni ku-moni méle taropu tombandu yambuma-ni eninga pulu-yili niku popu turing pulu-ambu gólu tuli Atemis-mele ku-sillipa-ni mélema tepa mimi tepa nosupa ku-moni liirim. Ambu-mele ku-sillipa-ni tili mélema ‘eninga pulu-ambale’ niku lkumanga angnjiku popu tungíndu taropu toku liiringeliinga Demitrias ku-moni pulele liipaliinga yunga kongun tinjiring yima méle pulele kalurum.
24 Um ourives chamado Demétrio fazia pequenos modelos de prata do templo da deusa Diana, e o seu negócio dava muito lucro aos que trabalhavam com ele.
25 Yi kanili-ni yunga kongun tinjiring yima kene gólu tuli pulu-ambu Atemis-nga kongun lupa-lupama tinjiring yima kene “Eni wai.” nimbaliinga, liipa máku topa kene nimba mele: “Yima, pulu-ambu Atemis-mele ku-sillipa-ni mélema tepu mimi tepuliinga, ku-moni aima auli-tepu liilimulu.
25 Então ele chamou estes e outros da mesma profissão e disse: — Meus amigos, vocês sabem que a nossa riqueza vem deste nosso ofício.
26 Yi Poll akili-ni ung nilimále-ni yambu pulele kundi topa wendu liilimú akili eni piliiku kanolemele. Yunu-ni nimba mele: “Kíli-ni teku mimi telemele pulu-yambu akuma gólu toku telemele.” nilimú ungele mindi Epesas taon-na yambuma kene kolea Esia propinj pali kepe yambuma piliiku liiku yunu lumbili pulimelé.
26 Vocês mesmos podem ver e ouvir o que esse tal de Paulo está fazendo. Ele afirma que os deuses feitos por mãos humanas não são deuses de verdade. E está conseguindo convencer muita gente, tanto daqui como de quase toda a província da Ásia.
27 Yunu-ni nilimú ungele-ni oliunga ku-moni kongunale mindi topa mania naa mundunjumba. ‘Pulu-ambale’ nimbu popu tunjuli ambu Atemis molemú popu tolemulu kuru-tamandu lkuli kepe yambuma-ni “Akili ulu te mólu.” niku kanuku kis piliingí. Atemis yunu kepe yunga bili aima ola-kilia molemále topa mania mundunjumba tekem. Poll-ni temani kanili we topa mulúm lem kolea Esia propinj kepe we-koleamanga pali kepe pulu-ambu akili popu toku bi paka tonjilimele akili munduku kilingí lem.” nirim.
27 Assim nós estamos correndo o perigo de ver o povo rejeitar o nosso negócio. E não é só isso. Existe o perigo de o templo da grande deusa Diana não ficar valendo mais nada e também de ser destruída a grandeza dessa deusa adorada por todos na Ásia e no mundo inteiro.
28 Enini ung kanili piliikuliinga aima arerembi kolku kene nangale toku kene niku mele: “Oliu Epesas yambumanga pulu-ambu Atemis aima lakupa olandupale molemú.” niring.
28 Quando a multidão ouviu isso, ficou furiosa e começou a gritar: — Viva a grande Diana de Éfeso!
29 Aku-siku niring kene yambuma pali nangale toku sukundu-sukundu lkisiku oku liiku máku toku kene, Gayas kene Aristakas-sele ambolku liiku meku puku, eninga liiku máku turing kolea akuna puring. Yi kanusele elsele kolea Masedonia propinj yisele, Poll-kene wasie tapú-toku anduring.
29 E a confusão se espalhou por toda a cidade. A multidão agarrou Gaio e Aristarco, dois macedônios que viajavam com Paulo, e os arrastou até o teatro.
30 Poll enini liiku máku turing akuna ung nimbá pumba tirimeliinga-pe Yesos-nga lumbili anduli yambuma-ni “Mólu.” niring.
30 Paulo queria falar ao povo, mas os irmãos não deixaram.
31 Kolea Esia propinj yi-nuim mare Poll-kene toku kupula kanuring yima-ni kepe niku mundukuliinga niku mele: “Poll nu liiku máku tokomele akuna aima naa pui.” niring.
31 Alguns altos funcionários daquela província, que eram amigos de Paulo, mandaram a ele um recado, pedindo que não fosse ao teatro.
32 Máku turing yambuma eninga numanu-bóli naa pirim kilia enini topa kelep mundurum. Enini nangale toku, ung lupa-lupama niring. Yambu pulele-ni enini liiku máku turing akiliinga pulele naa piliiring.
32 Naquela altura dos acontecimentos a multidão que se achava no teatro estava em completa desordem: uns gritavam uma coisa, e outros gritavam outra, pois a maioria nem sabia por que estava ali.
33 Juda-yambuma-ni eninga yi-nuim Alleksenda yambu muluringna suku-singina liiku munduring. Kanu-kene yunu “Ung te niambu.” nimbaliinga ki ola mundupa, ung te nimbá tirim.
33 Algumas pessoas ficaram pensando que Alexandre era o culpado, pois os judeus o obrigaram a ir e ficar lá na frente. Aí Alexandre fez um sinal com a mão e tentou falar para se defender diante do povo.
34 Akiliinga-pe enini ‘Yunu ⸤Atemis popu naa tolemú⸥ Juda-yi te.’ niku piliiku kene enini nangale toku kene niku mele: “Atemis yunu oliu Epesas-yambuma nokulemú pulu-ambu auliele.” niku molangi ena-mong tale omba purum.
34 Mas, quando perceberam que ele era judeu, ficaram gritando todos juntos a mesma coisa durante duas horas: — Viva a grande Diana de Éfeso!
35 Kanu-kene Epesas taon-na yi-kuskusele ola angiliipaliinga “Ung naa niai!” nirim. Yambuma táka-niku muluring kene yunu-ni nimba mele: “Epesas-yi namelé, oliu kolea Epesas yambuma-ni pulu-ambu auli Atemis molemú kuru-tamandu lkuli oliunga taon-na angiliimále kene akuna yunu-mele ku-mulálena mania urum ku-mulú akili angiliimú-sele oliu-ni nokulemulú, yambu nae-ni naa kanolemúye?
35 Finalmente o secretário da prefeitura da cidade conseguiu acalmar o povo. Ele disse o seguinte: — Cidadãos de Éfeso! Todos sabem que a nossa cidade é a guardadora do templo da grande Diana e da pedra sagrada que caiu do céu.
36 Akiliinga, yambu te-ni “Gólu tokomele.” kapula naa ningí akiliinga eni táka-niku molku ulu te lkisiku naa teai.
36 Ninguém pode negar isso. Assim fiquem calmos e não façam nada sem pensar bem.
37 Andi yi meku úngi-seleni ulu te teku kis naa sikulu, oliunga pulu-ambale ung-taka tonjukulu yunga kuru-tamandu lkuna méle te wa naa lííngli akiliinga-pe we meku úngi.
37 Vocês trouxeram aqui estes homens, mas eles não assaltaram o templo, nem ofenderam a nossa deusa.
38 Demitrias kene yunga kongun-yima kene eni yambu te kene ung te pimu lem kapula, kot ena te wendu ombá kene kot tenjangi, gapman-yi-auli kiapma-ni kot-na kapula liiku sumbi sinjingí.
38 Se Demétrio e os seus ajudantes têm alguma acusação contra alguém, eles podem apresentar suas acusações no tribunal, pois para isso há dias certos de reunião, e também existem os governadores.
39 ‘Ung mare wasie niamili.’ niku pilííngi lem yambu máku tungí ena tenga-lupa niku sumbi sangi.
39 Porém, se vocês querem mais alguma coisa, isso será tratado na reunião do povo, convocada de acordo com a lei .
40 Ekupu we máku toku ele teku ung pulele tombulku niku nangale tokomelaliinga oliu-kene mong pemba. Kiapma-ni oliu ekupu ulu-pulu tekemulaliinga kot tenjilkemelanje oliu kot-na ung te pundu topu kene nimulú kupulanum te naa lelka. Tekemulaliinga pulu te naa pekemu-na we tekemulu.” nirim.
40 Pois corremos o risco de sermos acusados de revolta, por causa do que está acontecendo hoje. Não há motivo para toda esta confusão. E nós não poderíamos justificar tudo isso.
41 Aku-sipa nimbaliinga, taon-na kuskusele-ni yambu kanumandu “Bulu-bale niku pai!” nirim kene piliiku liikuliinga puring.
41 Depois de dizer essas palavras, ele terminou a reunião.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.