Atos 18
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NAA
1 Penga Poll Aten taon mundupa kelepa kolea-auli Korin purum.
1 Depois disso, deixando Atenas, Paulo foi a Corinto.
2 Korin akuna Juda-yi te mulurum, yilinga bili Akwilla. Yunga pulu koleale Pondas. Yunu kene yunga min Prisilla kene elsele kolea Italli propinj molkulu kene nondupa mele kolea-auli Korin yandu oku muluringli. ⸤Rom koleamanga pali nukurum yi nuim aima auli kumbina⸥ (Kollodias-ni ui nimba mele: “Juda-yambuma pali kolea-auli Rom munduku kelku pai.” nimba, nimba panjurum kilia elsele Korin uringli.) Elsele oku molangili Poll penga urum. Poll elsele muluringli akuna pupaliinga,
2 Lá, encontrou um judeu chamado Áquila, natural do Ponto, recentemente chegado da Itália, com Priscila, sua mulher, porque o imperador Cláudio havia decretado que todos os judeus deviam sair de Roma. Paulo aproximou-se deles.
3 elsele ku-moni-kongun tinglíndu sell-lkuma tambuluringli akili mele yunu aku-sipa uinga sell tambulurumeliinga yunu elsele kene tapú-toku molku ku-moni liingí kongunale tiring.
3 E, como tinham o mesmo ofício, passou a morar com eles e ali trabalhava. O ofício deles era fazer tendas.
4 ‘Juda-yambuma kene Pulu Yili-nga ungele piliiring yambu-lupama kene enini ⸤Yesos yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele molupa, oliunga nimba kolunjupa, lomburupa ola mulurum akili⸥ ‘Aima sika.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimba Poll yunu ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambat-manga pali enini liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanuna pupaliinga enini-kene tombulku tondulu mundupa ung-bo tonjupa mani sirim.
4 E todos os sábados Paulo falava na sinagoga, persuadindo tanto judeus como gregos.
5 Akiliinga-pe Saillas kene Timoti-sele kolea Masedonia propinj munduku kelkulu kolea-auli Korin uringli kene Poll ⸤sell-lku kongun tirimele mundupa kelepa,⸥ enamanga pali Juda-yambuma ung-mani sipa tondulu mundupa nimba mele: “Yesos yunu Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele.” nimba mulurum.
5 Quando Silas e Timóteo chegaram da Macedônia, Paulo se entregou totalmente à palavra, testemunhando aos judeus que Jesus é o Cristo.
6 Akiliinga-pe yunu-ni nirim akili mele Juda-yambuma-ni piliiku naa liiku, ung-taka tunjuring kene ‘Teku kis-sikimili akiliinga na-ni enini mundupu kelker akili kanangi.’ nimba yunu-ni yunga wale-pakulina nurupalu lirim-ma tanda sipa mundupaliinga eninindu nimba mele: “Eni teku kis-silimelaliinga Pulu Yili-ni eni mindili símu lem nanga ung te mólu. Eni ungele liiku su siku “Mólu.” nikimili akiliinga buni mingí akili ulu eningale. ‘Yi-nuim Kraisele-nga ungele naa piliimulú.’ nikimili-na ekupu na eni Juda-yambuma mundupu kelepu yambu-lupama molemelena pukur.” nirim.
6 Como eles se opuseram e blasfemaram, Paulo sacudiu as roupas e disse-lhes: — Que o sangue de vocês caia sobre a cabeça de vocês! Eu estou limpo dele e, a partir de agora, vou para os gentios.
7 Kanu-kene Poll Juda-yambu kanuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli mundupa kelepa lku te akuna nondupa angiliirim kanuna purum, lku-pulu-yi kaniliinga bili Titias-Jasitas, yunu Pulu Yili-nga bili paka tunjurum yili.
7 Saindo dali, entrou na casa de um homem chamado Tício Justo, que era temente a Deus; a casa dele ficava ao lado da sinagoga.
8 Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli nukurum yi-nuimele, yilinga bili Kirispas, yunu kene yunga lkuna muluring yambuma pali Poll-ni nirim Yi-Auli ⸤Yesos⸥ ‘Yunu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba uinga makó turum yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. Kolea-auli Korin yambuma Poll-ni ung nirimele piliiring yambu pulele ‘Sika nikem.’ niku ⸤numanu topele toku⸥ no liiring.
8 Crispo, o chefe da sinagoga, creu no Senhor, com toda a sua casa; também muitos dos coríntios, ouvindo, creram e foram batizados.
9 — ausente —
9 Certa noite Paulo teve uma visão em que o Senhor lhe disse:
10 — ausente —
10 porque eu estou com você, e ninguém ousará lhe fazer mal, pois tenho muito povo nesta cidade.
11 Akiliinga Poll-ni Korin-yambuma Pulu Yili-nga ungele ung-bo tonjupa mani sipa we mulupili punie tilu kaliimbu angere tale-guli omba purum.
11 Assim, Paulo permaneceu em Corinto um ano e seis meses, ensinando entre eles a palavra de Deus.
12 Yi Gallio yunu kolea Akaya propinj akuna Rom-gapman kiapele mulurum kene Juda-yambuma-ni Poll-kene arerembi kolkuliinga liiku máku toku oku yunu ambolku liiku kene, Gallio mulurumna meku puku kot tenjiku kene niku mele:
12 Quando Gálio era procônsul da Acaia, os judeus, de comum acordo, se levantaram contra Paulo e o levaram ao tribunal,
13 “Yi ili-ni oliu ⸤Juda-yambuma-ni⸥ ung-manele piliipu telemulu mele naa nimba, Pulu Yili-nga ung-manele sipa, Pulu Yili kape nimbu bi paka kapula tonjimulú akili mele nilimále kapula naa telemú.” niring.
13 dizendo: — Este homem quer persuadir as pessoas a adorar a Deus de um modo contrário à lei.
14 Poll-ni pundu topa ung te nimbá tirim kene Gallio-ni Juda-yimandu nimba mele: “Yi ili-ni Rom-gapmanaliinga ung-mani te topa pula tolka mola yambu te tepa kis-silkanje eni Juda-yima-ni kot kapula tenjilkemela, na-ni eninga ungele piliilka.
14 Quando Paulo ia falar, Gálio disse aos judeus: — Se fosse, de fato, alguma injustiça ou crime de maior gravidade, ó judeus, eu teria motivo para acolher a queixa que vocês estão trazendo.
15 Akiliinga-pe eni eninga ungma kene bima kene ung-manima kene nilimele pulu akumanga oku yunu kot tenjikimelale kapula naa tekem. Eni-enini anju puku piliangi pai. Na-ni kot ili naa piliimbu.” nirim.
15 Mas como é uma questão de palavras, de nomes e da própria lei de vocês, resolvam isso vocês mesmos; eu não quero ser juiz dessas coisas!
16 Aku-sipa nimbaliinga, yunu-ni enini kot-na makurupa liipa pena mundurum.
16 E os expulsou do tribunal.
17 Akiliinga, Juda-yambu wema-ni pali Juda-yambu liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli nukurum yi-nuim Sostenis ambolku liikuliinga, Gallio kanupa mulupili yunu turing. Akiliinga-pe Gallio yunu aku-siku tiring akili kanupaliinga ulu te naa tirim.
17 Então todos agarraram Sóstenes, o chefe da sinagoga, e começaram a espancá-lo diante do tribunal; Gálio, todavia, não se incomodava com estas coisas.
18 Poll ena pulele kolea-auli Korin we molupaliinga, penga Krais-nga yambumandu nimba mele: “Na pukur. Eni numanu waengu nipili molku konjai.” nimba kene yunu pupa, Senkria taon-nga no-numú kéluna pupaliinga, sipna kolea Siria propinjina purum. Akwilla kene Pirisilla-sele Poll-kene wasie tapú-toku puring. Sipna koela pumbaliinga kolea Senkria taon-na we molupaliinga yunu-ni Pulu Yili-kene “Ulu te aima sika tembu.” nimbaliinga mi lepa kene yunga pengi-dili yi te-ndu “Kolumungú tinjui.” nirim.
18 Paulo ficou ainda muitos dias em Corinto. Por fim, despedindo-se dos irmãos, navegou para a Síria, levando em sua companhia Priscila e Áquila. Antes de embarcar, rapou a cabeça em Cencreia, porque tinha feito um voto.
19 — ausente —
19 Quando chegaram a Éfeso, Paulo deixou ali Priscila e Áquila. Ele, porém, entrando na sinagoga, pregava aos judeus.
20 — ausente —
20 Pediram-lhe que ficasse mais algum tempo, mas Paulo não quis.
21 — ausente —
21 Ao se despedir, disse: — Se Deus quiser, virei visitá-los outra vez. E, embarcando, partiu de Éfeso.
22 Sipele pupaliinga kolea-auli Sisaria lirim kene Poll akuna mania pupaliinga, Krais-nga yambu-talape ⸤kolea-auli Jerusallem⸥ muluringna olandu pupaliinga “Eni kapula molemeleye?” nimba kene, kelepa ⸤kolea-auli Sisaria mandu omba sip tenga-lupa⸥ kolea-auli Andiyok-ndu kam-kamu purum.
22 Chegando a Cesareia, foi logo para Jerusalém. E, tendo saudado a igreja, seguiu para Antioquia.
23 Kolea-auli Andiyok mulupili ena pulele omba purum kanu-kene penga yunu alsupa kolea-auli Andiyok mundupa kelepa, kolea Gallesia propinj kene Pirisia propinj-selenga pupaliinga kolea akuselenga lirim koleamanga pali andupa “Yesos-nga lumbili anduli yambu kanuma yunga ungele apera naa siku, enembu naa kolku mimi-siku piliiku molai.” nimba, nimba silsiliipa purum.
23 Havendo passado ali algum tempo, saiu, atravessando sucessivamente a região da Galácia e Frígia, fortalecendo todos os discípulos.
24 Juda-yi tenga bili Apollos, yi kaniliinga koleale Alleksendia, yunu Epesas taon akuna urum. Yunu ung aima nimba konjupa, Pulu Yili-nga bukna molemú ungma pali piliirim yili.
24 Nesse meio-tempo, chegou a Éfeso um judeu, natural de Alexandria, chamado Apolo, homem eloquente e poderoso nas Escrituras.
25 Auliele-ni yambuma molku kunjingíndu tingí kupulanumele akisinjirim akili uinga yunu ung-bo tonjuku mani siring piliipaliinga, Auli Yesos-nga temanele yambuma sumbi-sipa ung-bo tonjupa, aima tondulu mundupa nirim, akiliinga-pe yunu No-Liinjili Jon-ni yambuma no liinjimbandu ung-mani sirim akili mindi piliipaliinga mani sipa ung-bo tunjurum.
25 Ele era instruído no caminho do Senhor; e, sendo fervoroso de espírito, falava e ensinava com precisão a respeito de Jesus, conhecendo apenas o batismo de João.
26 Apollos yunu Epesas taon-na omba kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pulu monjupa ungele nimba simbandu mundu-mong naa tepa tondulu mundupa nirim. Akwilla kene Pirisilla-sele yunu-ni ung-bo tunjurum mele piliikulu kene elsengla lkuna meku pukulu, Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa aima mindili naa noku molku kunjingí kupulanumele akisinjirim akili pali kam-kamu mimi siku niku siringli.
26 Apolo começou a falar ousadamente na sinagoga. Quando Priscila e Áquila o ouviram falar, levaram-no consigo e, com mais exatidão, lhe expuseram o caminho de Deus.
27 Penga Apollos “Na kolea Akaya propinj pambu.” nirim kene Krais-nga yambu Epesas taon-na muluringma-ni yunundu niku mele: “Papu nikinu. Nu Krais-nga kongunale kolea Akaya propinjina pukunu ti-pui.” niku, ‘Yesos-nga lumbili anduli yambuma kolea Akaya propinj muluringma-ni yunu kanuku bi sikuliinga ‘Wasie molamili.’ niangi.’ niku pepá te toku siring. Yunu pepále memba kolea Akaya propinj ombaliinga, Pulu Yili-ni we kondu kulurumeliinga Auli Yesos-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku Krais-nga yambu muluringma Apollos-ni enini aima liipa tapunjurum.
27 Quando ele resolveu percorrer a Acaia, os irmãos o animaram e escreveram aos discípulos para que o recebessem bem. Tendo chegado, Apolo auxiliou muito aqueles que, mediante a graça, haviam crido;
28 Yambuma kanuku molangi Apollos tondulu mundupa, Juda-yambu “Yesos-nga ungele nikimili akili gólu tokomele.” niring kanuma-kene yunu-kene tombulku niring, Yesos yunu sika Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum Pulu Yili-nga bukna nimba mulurum mele mimi sipa liipa ora sipa ung-bo tunjurum.
28 porque, com grande poder, convencia publicamente os judeus, provando, por meio das Escrituras, que Jesus é o Cristo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.