Atos 18
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs ARA
1 Penga Poll Aten taon mundupa kelepa kolea-auli Korin purum.
1 Depois disto, deixando Paulo Atenas, partiu para Corinto.
2 Korin akuna Juda-yi te mulurum, yilinga bili Akwilla. Yunga pulu koleale Pondas. Yunu kene yunga min Prisilla kene elsele kolea Italli propinj molkulu kene nondupa mele kolea-auli Korin yandu oku muluringli. ⸤Rom koleamanga pali nukurum yi nuim aima auli kumbina⸥ (Kollodias-ni ui nimba mele: “Juda-yambuma pali kolea-auli Rom munduku kelku pai.” nimba, nimba panjurum kilia elsele Korin uringli.) Elsele oku molangili Poll penga urum. Poll elsele muluringli akuna pupaliinga,
2 Lá, encontrou certo judeu chamado Áquila, natural do Ponto, recentemente chegado da Itália, com Priscila, sua mulher, em vista de ter Cláudio decretado que todos os judeus se retirassem de Roma. Paulo aproximou-se deles.
3 elsele ku-moni-kongun tinglíndu sell-lkuma tambuluringli akili mele yunu aku-sipa uinga sell tambulurumeliinga yunu elsele kene tapú-toku molku ku-moni liingí kongunale tiring.
3 E, posto que eram do mesmo ofício, passou a morar com eles e ali trabalhava, pois a profissão deles era fazer tendas.
4 ‘Juda-yambuma kene Pulu Yili-nga ungele piliiring yambu-lupama kene enini ⸤Yesos yunu Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele molupa, oliunga nimba kolunjupa, lomburupa ola mulurum akili⸥ ‘Aima sika.’ niku tondulu munduku piliangi.’ nimba Poll yunu ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambat-manga pali enini liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanuna pupaliinga enini-kene tombulku tondulu mundupa ung-bo tonjupa mani sirim.
4 E todos os sábados discorria na sinagoga, persuadindo tanto judeus como gregos.
5 Akiliinga-pe Saillas kene Timoti-sele kolea Masedonia propinj munduku kelkulu kolea-auli Korin uringli kene Poll ⸤sell-lku kongun tirimele mundupa kelepa,⸥ enamanga pali Juda-yambuma ung-mani sipa tondulu mundupa nimba mele: “Yesos yunu Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba makó turum yi-nuim Kraisele.” nimba mulurum.
5 Quando Silas e Timóteo desceram da Macedônia, Paulo se entregou totalmente à palavra, testemunhando aos judeus que o Cristo é Jesus.
6 Akiliinga-pe yunu-ni nirim akili mele Juda-yambuma-ni piliiku naa liiku, ung-taka tunjuring kene ‘Teku kis-sikimili akiliinga na-ni enini mundupu kelker akili kanangi.’ nimba yunu-ni yunga wale-pakulina nurupalu lirim-ma tanda sipa mundupaliinga eninindu nimba mele: “Eni teku kis-silimelaliinga Pulu Yili-ni eni mindili símu lem nanga ung te mólu. Eni ungele liiku su siku “Mólu.” nikimili akiliinga buni mingí akili ulu eningale. ‘Yi-nuim Kraisele-nga ungele naa piliimulú.’ nikimili-na ekupu na eni Juda-yambuma mundupu kelepu yambu-lupama molemelena pukur.” nirim.
6 Opondo-se eles e blasfemando, sacudiu Paulo as vestes e disse-lhes: Sobre a vossa cabeça, o vosso sangue! Eu dele estou limpo e, desde agora, vou para os gentios.
7 Kanu-kene Poll Juda-yambu kanuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli mundupa kelepa lku te akuna nondupa angiliirim kanuna purum, lku-pulu-yi kaniliinga bili Titias-Jasitas, yunu Pulu Yili-nga bili paka tunjurum yili.
7 Saindo dali, entrou na casa de um homem chamado Tício Justo, que era temente a Deus; a casa era contígua à sinagoga.
8 Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli nukurum yi-nuimele, yilinga bili Kirispas, yunu kene yunga lkuna muluring yambuma pali Poll-ni nirim Yi-Auli ⸤Yesos⸥ ‘Yunu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba uinga makó turum yi-nuim Kraisele⸥.’ niku tondulu munduku piliiring. Kolea-auli Korin yambuma Poll-ni ung nirimele piliiring yambu pulele ‘Sika nikem.’ niku ⸤numanu topele toku⸥ no liiring.
8 Mas Crispo, o principal da sinagoga, creu no Senhor, com toda a sua casa; também muitos dos coríntios, ouvindo, criam e eram batizados.
9 — ausente —
9 Teve Paulo durante a noite uma visão em que o Senhor lhe disse: Não temas; pelo contrário, fala e não te cales;
10 — ausente —
10 porquanto eu estou contigo, e ninguém ousará fazer-te mal, pois tenho muito povo nesta cidade.
11 Akiliinga Poll-ni Korin-yambuma Pulu Yili-nga ungele ung-bo tonjupa mani sipa we mulupili punie tilu kaliimbu angere tale-guli omba purum.
11 E ali permaneceu um ano e seis meses, ensinando entre eles a palavra de Deus.
12 Yi Gallio yunu kolea Akaya propinj akuna Rom-gapman kiapele mulurum kene Juda-yambuma-ni Poll-kene arerembi kolkuliinga liiku máku toku oku yunu ambolku liiku kene, Gallio mulurumna meku puku kot tenjiku kene niku mele:
12 Quando, porém, Gálio era procônsul da Acaia, levantaram-se os judeus, concordemente, contra Paulo e o levaram ao tribunal,
13 “Yi ili-ni oliu ⸤Juda-yambuma-ni⸥ ung-manele piliipu telemulu mele naa nimba, Pulu Yili-nga ung-manele sipa, Pulu Yili kape nimbu bi paka kapula tonjimulú akili mele nilimále kapula naa telemú.” niring.
13 dizendo: Este persuade os homens a adorar a Deus por modo contrário à lei.
14 Poll-ni pundu topa ung te nimbá tirim kene Gallio-ni Juda-yimandu nimba mele: “Yi ili-ni Rom-gapmanaliinga ung-mani te topa pula tolka mola yambu te tepa kis-silkanje eni Juda-yima-ni kot kapula tenjilkemela, na-ni eninga ungele piliilka.
14 Ia Paulo falar, quando Gálio declarou aos judeus: Se fosse, com efeito, alguma injustiça ou crime da maior gravidade, ó judeus, de razão seria atender-vos;
15 Akiliinga-pe eni eninga ungma kene bima kene ung-manima kene nilimele pulu akumanga oku yunu kot tenjikimelale kapula naa tekem. Eni-enini anju puku piliangi pai. Na-ni kot ili naa piliimbu.” nirim.
15 mas, se é questão de palavra, de nomes e da vossa lei, tratai disso vós mesmos; eu não quero ser juiz dessas coisas!
16 Aku-sipa nimbaliinga, yunu-ni enini kot-na makurupa liipa pena mundurum.
16 E os expulsou do tribunal.
17 Akiliinga, Juda-yambu wema-ni pali Juda-yambu liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuli nukurum yi-nuim Sostenis ambolku liikuliinga, Gallio kanupa mulupili yunu turing. Akiliinga-pe Gallio yunu aku-siku tiring akili kanupaliinga ulu te naa tirim.
17 Então, todos agarraram Sóstenes, o principal da sinagoga, e o espancavam diante do tribunal; Gálio, todavia, não se incomodava com estas coisas.
18 Poll ena pulele kolea-auli Korin we molupaliinga, penga Krais-nga yambumandu nimba mele: “Na pukur. Eni numanu waengu nipili molku konjai.” nimba kene yunu pupa, Senkria taon-nga no-numú kéluna pupaliinga, sipna kolea Siria propinjina purum. Akwilla kene Pirisilla-sele Poll-kene wasie tapú-toku puring. Sipna koela pumbaliinga kolea Senkria taon-na we molupaliinga yunu-ni Pulu Yili-kene “Ulu te aima sika tembu.” nimbaliinga mi lepa kene yunga pengi-dili yi te-ndu “Kolumungú tinjui.” nirim.
18 Mas Paulo, havendo permanecido ali ainda muitos dias, por fim, despedindo-se dos irmãos, navegou para a Síria, levando em sua companhia Priscila e Áquila, depois de ter raspado a cabeça em Cencreia, porque tomara voto.
19 — ausente —
19 Chegados a Éfeso, deixou-os ali; ele, porém, entrando na sinagoga, pregava aos judeus.
20 — ausente —
20 Rogando-lhe eles que permanecesse ali mais algum tempo, não acedeu.
21 — ausente —
21 Mas, despedindo-se, disse: Se Deus quiser, voltarei para vós outros. E, embarcando, partiu de Éfeso.
22 Sipele pupaliinga kolea-auli Sisaria lirim kene Poll akuna mania pupaliinga, Krais-nga yambu-talape ⸤kolea-auli Jerusallem⸥ muluringna olandu pupaliinga “Eni kapula molemeleye?” nimba kene, kelepa ⸤kolea-auli Sisaria mandu omba sip tenga-lupa⸥ kolea-auli Andiyok-ndu kam-kamu purum.
22 Chegando a Cesareia, desembarcou, subindo a Jerusalém; e, tendo saudado a igreja, desceu para Antioquia.
23 Kolea-auli Andiyok mulupili ena pulele omba purum kanu-kene penga yunu alsupa kolea-auli Andiyok mundupa kelepa, kolea Gallesia propinj kene Pirisia propinj-selenga pupaliinga kolea akuselenga lirim koleamanga pali andupa “Yesos-nga lumbili anduli yambu kanuma yunga ungele apera naa siku, enembu naa kolku mimi-siku piliiku molai.” nimba, nimba silsiliipa purum.
23 Havendo passado ali algum tempo, saiu, atravessando sucessivamente a região da Galácia e Frígia, confirmando todos os discípulos.
24 Juda-yi tenga bili Apollos, yi kaniliinga koleale Alleksendia, yunu Epesas taon akuna urum. Yunu ung aima nimba konjupa, Pulu Yili-nga bukna molemú ungma pali piliirim yili.
24 Nesse meio tempo, chegou a Éfeso um judeu, natural de Alexandria, chamado Apolo, homem eloquente e poderoso nas Escrituras.
25 Auliele-ni yambuma molku kunjingíndu tingí kupulanumele akisinjirim akili uinga yunu ung-bo tonjuku mani siring piliipaliinga, Auli Yesos-nga temanele yambuma sumbi-sipa ung-bo tonjupa, aima tondulu mundupa nirim, akiliinga-pe yunu No-Liinjili Jon-ni yambuma no liinjimbandu ung-mani sirim akili mindi piliipaliinga mani sipa ung-bo tunjurum.
25 Era ele instruído no caminho do Senhor; e, sendo fervoroso de espírito, falava e ensinava com precisão a respeito de Jesus, conhecendo apenas o batismo de João.
26 Apollos yunu Epesas taon-na omba kene, Juda-yambuma liiku máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna pulu monjupa ungele nimba simbandu mundu-mong naa tepa tondulu mundupa nirim. Akwilla kene Pirisilla-sele yunu-ni ung-bo tunjurum mele piliikulu kene elsengla lkuna meku pukulu, Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa aima mindili naa noku molku kunjingí kupulanumele akisinjirim akili pali kam-kamu mimi siku niku siringli.
26 Ele, pois, começou a falar ousadamente na sinagoga. Ouvindo-o, porém, Priscila e Áquila, tomaram-no consigo e, com mais exatidão, lhe expuseram o caminho de Deus.
27 Penga Apollos “Na kolea Akaya propinj pambu.” nirim kene Krais-nga yambu Epesas taon-na muluringma-ni yunundu niku mele: “Papu nikinu. Nu Krais-nga kongunale kolea Akaya propinjina pukunu ti-pui.” niku, ‘Yesos-nga lumbili anduli yambuma kolea Akaya propinj muluringma-ni yunu kanuku bi sikuliinga ‘Wasie molamili.’ niangi.’ niku pepá te toku siring. Yunu pepále memba kolea Akaya propinj ombaliinga, Pulu Yili-ni we kondu kulurumeliinga Auli Yesos-nga ungele ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku Krais-nga yambu muluringma Apollos-ni enini aima liipa tapunjurum.
27 Querendo ele percorrer a Acaia, animaram-no os irmãos e escreveram aos discípulos para o receberem. Tendo chegado, auxiliou muito aqueles que, mediante a graça, haviam crido;
28 Yambuma kanuku molangi Apollos tondulu mundupa, Juda-yambu “Yesos-nga ungele nikimili akili gólu tokomele.” niring kanuma-kene yunu-kene tombulku niring, Yesos yunu sika Pulu Yili-ni “Enini nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele mulurum Pulu Yili-nga bukna nimba mulurum mele mimi sipa liipa ora sipa ung-bo tunjurum.
28 porque, com grande poder, convencia publicamente os judeus, provando, por meio das Escrituras, que o Cristo é Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.