Atos 11
PULU YILI-NGA UNG KONALE (MUX) vs NVT
1 Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene ⸤Yesos piliiku muluring⸥ anginipili kolea Judia distrik pali muluring yambuma kene enini Juda-yambumanga talapena naa molku ulsukundu muluring yambuma Pulu Yili-nga ungele piliiku liiring mele piliiring.
1 Logo chegou aos apóstolos e a outros irmãos da Judeia a notícia de que os gentios haviam recebido a palavra de Deus.
2 Akiliinga Pita Jerusallem olandu purum kene kangmanga kangima kopsiku munduku kiliring ung-manele ‘Aima telkumulá.’ niku tiring ⸤Kraisele⸥ monjuku piliili yima-ni Pita Rom-yi Konillias-nga lkuna purum kilia yunu ung-mura siku kene
2 Mas, quando Pedro voltou a Jerusalém, os discípulos judeus o criticaram,
3 niku mele: “Nu Juda-yili molkunu yambu kangi naa kupsílimanga lku kanuna pukunu, eni-kene wasie molku keri-langi nuringele, aima teku kis-sirinu.” niring.
3 dizendo: “Você entrou na casa de gentios e até comeu com eles!”.
4 Akiliinga-pe Pita-ni ulu pali wendu urum-ma enini temani topa sirim. Yunu-ni nimba mele:
4 Então Pedro lhes contou exatamente o que havia acontecido.
5 “Tena. Na Jopa taon-na mulurundu kene na Pulu Yili-kene popu topu ung nimbu mulurundu kene, uru-kumbu mele tepu kanurundu kene mulúna anju-yandu pupa, mulumbale aima auli te, ekendu-ekendu pundu angerenga ambulupa kene táka-nimba mana-mania liipa mundurum, na mulurunduna omba lirim.
5 Disse: “Eu estava na cidade de Jope e, enquanto orava, num êxtase, tive uma visão. Algo semelhante a um lençol grande foi baixado do céu, preso pelas quatro pontas, vindo até onde eu estava.
6 Akuna sukundu kanurundu kene ⸤bo-⸥kung kene lopa kera wambiye kene méle-takara lupa-lupama pali akuna sukundu piring.
6 Quando olhei dentro do lençol, vi toda espécie de animais domésticos e selvagens, répteis e aves.
7 Kanu-kene ung te omba kene nirimele piliirindu. Yunu-ni nandu nimba mele: “Pita, ola molkunu méle-takara imanga te tokunu nui.” nirim.
7 E ouvi uma voz dizer: ‘Levante-se, Pedro; mate e coma’.
8 “Na-ni pundu topu kene nimbu mele: “Auliele, aima naa nombú. Nu-ni kanuku kis piliillu mélema kene, “Kalaru mulúli.” nillu mélema kene, oliu Juda-yambumandu ‘Naa nai.’ nikunu ung-manele sirinu mélema uinga walse kepe te aima naa nurundu kanili.” nirindu.
8 “Eu respondi: ‘De modo nenhum, Senhor! Jamais comi coisa alguma que fosse considerada impura ou imprópria’.
9 “Wale tale-sipa ung kanili alsupa ola mulúna wendu omba nandu nimba mele: “Pulu Yili-ni kake tenjilimú mélemandu nu-ni “Kalaru molemú.” ni naa ni.” nirim.
9 “Mas a voz do céu falou novamente: ‘Não chame de impuro o que Deus purificou’.
10 “Olsu aku-sipu wale yupukunga tombulupulu nirimbulu kene enaliinga mulumbalele kelepa mulúna olandu purum.
10 Isso aconteceu três vezes, antes que o lençol, com tudo que ele continha, fosse recolhido ao céu.
11 “Mulumbale kelepa olandu purum kanu-kene kolea-auli Sisaria yi te-ni “Pai.” nimba liipa mundurum yi yupuku na mulurundu lku kanuna uring.
11 “Nesse momento, três homens que haviam sido enviados de Cesareia chegaram à casa onde eu estava hospedado.
12 Minéle-ni nandu nimba mele: “Numanu pulele naa liiku mundukunu yi akuma-kene pangi pui.” nirim. Krais-nga yi angere tale-guli akuka-kene wasie tapú-topu pupu, Sisaria-yi kaniliinga lkuna lkundu purumulu.
12 O Espírito me disse que eu fosse com eles, sem nada questionar. Esses seis irmãos me acompanharam, e logo entramos na casa do homem que havia mandado nos buscar.
13 “Lkuna lkundu purumulu kene yi kanili-ni oliundu nimba mele: “⸤Pulu Yili-nga⸥ angkella te nanga lkuna omba kene nimba mele: “Nu-ni yi mare Jopa taon-na pangi liiku mundukunu kene, akuna yi te molemú, yi akiliinga bili Saimon, yunga bi te Pita, “Yunu upili.” niangi pai.
13 Ele nos contou como um anjo havia aparecido em sua casa e dito: ‘Envie mensageiros a Jope e mande buscar Simão, também chamado Pedro.
14 Nu kene nunga lkuna pelemelé yambuma kene Pulu Yili-ni ‘Enini mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku yunu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pangi.’ nimba tepa liimba.” nimba angkellale-ni nandu aku-sipa nirim.” nimba yi kanili-ni aku-sipa nirim.
14 Ele lhe dirá como você e toda a sua casa podem ser salvos’.
15 “Kanu-kene na-ni pulu monjupu ung nimbú nirindu kene uinga oliu ya Jerusallem mulurumuluna Mini Kake Tiliele mania urum mele aku-sipa enini ne Sisaria yilinga lkuna muluringna urum.
15 “Quando comecei a falar, o Espírito Santo desceu sobre eles, como ocorreu conosco, no princípio.
16 Aku-sipa tirim kene na-ni Auliele-ni ung te uinga nirim akili alsupu piliirindu. Yunu-ni nimba mele:
16 Então me lembrei das palavras do Senhor, quando ele disse: ‘João batizou com água, mas vocês serão batizados com o Espírito Santo’.
17 Aku lem oliu Auli Yesos Krais ⸤molupa tirim telemú mele⸥ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliirimulu kene Pulu Yili-ni oliu uinga Mini Kake Tiliele sirim kanu mele penga aku-sipa yambu-lupa akuma sirim lem na nae molupu kene na Pulu Yili-ndu “Mólu.” nilkaye?” nimba Pita-ni aku-sipa nirim.
17 E, uma vez que Deus deu a esses gentios a mesma dádiva que concedeu a nós quando cremos no Senhor Jesus Cristo, quem era eu para me opor a Deus?”.
18 Pita-ni aku-sipa nirim mele piliikuliinga enini ui yunundu niring akili kam-kamu munduku kelku kene, Pulu Yili kape nikuliinga niku mele: “Akiliinga, Pulu Yili-ni ‘Yambu-lupama numanu topele toku kene kapula molupa mindi puli ulu-pulele liangi.’ nimba, nimba panjurum lam.” niring.
18 Ao ouvirem isso, pararam de levantar objeções e começaram a louvar a Deus, dizendo: “Vemos que Deus deu aos gentios o mesmo privilégio de se arrepender e receber a vida eterna!”.
19 Ui Stipen toku konjuku kene penga Krais-nga yambuma mindili liiku siring kene enini bulu-bale niku puring kanu-kene mare kolea Pinisia distrik puku, mare kolea Saiporas puku, mare kolea-auli Andiyok puku kene, Juda-yambuma mindi temani kaiéle toku siring.
19 Enquanto isso, os discípulos que haviam sido dispersos na perseguição depois da morte de Estêvão chegaram até a Fenícia, Chipre e Antioquia da Síria. Pregaram a palavra, mas somente aos judeus.
20 Akiliinga-pe yi mare, eninga pulu-kolea Saiporas kene Sairini kene, enini kolea-auli Andiyok pukuliinga pulu monjuku Auli Yesos-nga temani kaiéle yambu-lupama toku siringko.
20 Contudo, alguns dos discípulos que foram de Chipre e Cirene até Antioquia começaram a anunciar aos gentios as boas-novas a respeito do Senhor Jesus.
21 Pulu Yili-ni enini liipa tapunjurum kilia yambu pulele “Ung ili sika.” niku tondulu munduku piliikuliinga numanu topele toku ‘Auliele-nga yambuma molamili.’ niku muluring.
21 A mão do Senhor estava com eles, e muitos desses gentios creram e se converteram ao Senhor.
22 Aku-siku tiring temanele Krais-nga yambu-talape Jerusallem muluringma-ni piliikuliinga enini Banapas-ndu “Kolea-auli Andiyok pui.” niring.
22 Quando a igreja de Jerusalém soube do que havia acontecido, enviou Barnabé a Antioquia.
23 — ausente —
23 Ao chegar ali e ver essa demonstração da graça de Deus, alegrou-se muito e incentivou os irmãos a permanecerem fiéis ao Senhor.
24 — ausente —
24 Barnabé era um homem bom, cheio do Espírito Santo e de fé. E uma grande multidão se converteu ao Senhor.
25 Kanu-kene Banapas yunu kolea-auli Andiyok mundupa kelepa, Soll korumbándu Tasis taon akuna purum.
25 Então Barnabé foi a Tarso procurar Saulo.
26 Pupa yunu kanupa liipaliinga kolea-auli Andiyok yandu memba urum. Kanu-kene elsele kolea-auli Andiyok Krais-nga yambu-talapele-kene wasie molkulu yambu aima pulele ung-bo tonjuku mani sikulu muluringli kene punie tilu omba purum. Kolea-auli Andiyok akuna, Yesos-nga lumbili anduli yambumandu we-yambuma-ni bi leku pulu monjuku “Krais-nga Yambuma” niring.
26 Quando o encontrou, levou-o para Antioquia. Ali permaneceram com a igreja um ano inteiro, ensinando a muitas pessoas. Foi em Antioquia que os discípulos foram chamados de cristãos pela primeira vez.
27 Ena kanumanga Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi mare kolea-auli Jerusallem molku kene kolea-auli Andiyok mandu puring.
27 Durante esse tempo, alguns profetas viajaram de Jerusalém a Antioquia.
28 Yi uring kanumanga yi te, yunga bili Akapas, yunu ola angiliipaliinga, Minéle-ni yunu penga wendu ombá mele uinga nimba sirim akili piliipaliinga nimba mele: “Rom-gapmanale-ni nokulemú koleamanga pali engle aima lakupa penga lemba.” nirim. (Aku-sipa nirim mele penga yi Kollodias, Rom koleamanga pali nukurum yi aima auli kumbinale mulurum kene, sika engle akili wendu urum.)
28 Um deles, chamado Ágabo, pôs-se em pé numa das reuniões e predisse, pelo Espírito, que uma grande fome viria sobre todo o mundo romano. (Isso se cumpriu durante o reinado de Cláudio.)
29 Yi Akapas-ni aku-sipa nirim kene piliikuliinga uinga wendu naa upili Auliele-nga lumbili anduli yambuma-ni ‘Oliunga anginipili Judia distrik molemelema liipu tapunjupu ku-moni i-sipu makó topu liipu samili.’ niku, niku panjiring.
29 Então os discípulos de Antioquia decidiram enviar uma ajuda aos irmãos na Judeia, cada um de acordo com suas possibilidades.
30 Kanu-kene niku panjiring mele aku-siku ku-moni liiringma liiku popu sikuliinga Banapas kene Soll-sele “Ku-moni Jerusallem meku pukulu Auli Yesos-nga yambu nokolemele yima puku si-pale.” niring kene elsele-ni meku pukulu si-puringli.
30 Foi o que fizeram, enviando as doações aos presbíteros por meio de Barnabé e Saulo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.