Marcos 7
Ya̱ʼa̱ tseʼe je̱ nam ko̱jtstán juuʼ veʼe je̱ Nteʼyamˍ xyaktaajnjimdu je̱ nMa̱j Vintsá̱namda Jesucristo ka̱jx (MTONT) vs NTLH
1 Vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk ma̱a̱t je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk ñayꞌamojkijidi joma veꞌe je̱ Jesús, je̱m tseꞌe Jerusalén cho̱o̱ꞌnda.
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Ax je̱m tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk juuꞌ veꞌe kaaydu, kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe tooꞌva̱jkp kya̱pojti joma vaat je̱ kya̱ta̱jkts ax joꞌn je̱ ju̱jpit jayu je̱ pyavaꞌnu̱nda, yaktijpapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jáyuda je̱ts kaꞌa veꞌe vyaꞌajtsada je̱ kya̱ꞌa̱j. Íxju̱du tseꞌe je̱ fariseota̱jk je̱ts je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 Ku̱xeꞌe je̱ fariseota̱jk je̱ts nu̱jom je̱ israeejlit jayu du̱yakꞌitta je̱ pavaꞌnu̱n juuꞌ veꞌe je̱ ju̱jpit jayu yaktaꞌnu̱xju̱du; pa̱n kaꞌa veꞌe kya̱pojta je̱ kya̱ta̱jkts paat ax joꞌn je̱ ju̱jpit jayu je̱ pyavaꞌnu̱nda, kaꞌa tseꞌe kyayda.
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 Ax ku tseꞌe vyimpijttini je̱p maaꞌy ja̱a̱tp, pa̱n kaꞌa veꞌe tooꞌva̱jkp veꞌem kya̱pojta, kaꞌa tseꞌe kyayda. Ax veꞌem tseꞌe du̱yakꞌitta ti jaty viijnk pavaꞌnu̱n, ax joꞌn je̱ tukꞌaꞌooguin je̱ts je̱ o̱o̱ꞌy yakpuj, je̱ pojxu̱n toꞌts je̱ts je̱ maajntku̱n.
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Vanꞌit tseꞌe je̱ fariseota̱jk ma̱a̱t je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk du̱ꞌamo̱tutú̱vidi je̱ Jesús:
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv:
6 Jesus respondeu:
7 Tónaji xa je̱ꞌe̱ veꞌe ñatyijjada je̱ts xvinjaꞌvidup xvintsa̱ꞌkidup a̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe,
7 A adoração deste povo é inútil,
8 Mpana̱jkxtup xa veꞌe je̱ jayu je̱ pyavaꞌnu̱nda, veꞌem ax joꞌn je̱ tukꞌaꞌooguin je̱ts je̱ o̱o̱ꞌy yakpuj, je̱ts juuꞌ jatyeꞌe viijnk pavaꞌnu̱nda. Ku̱x tseꞌe veꞌem xtonda, mmaso̱o̱ktup tseꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ pyavaꞌnu̱n.
8 E continuou:
9 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús jyaaꞌkvaajñ:
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Ku̱x jidu̱ꞌu̱meꞌe vyaꞌañ je̱ Moisés je̱ pyavaꞌnu̱n: “Vintsa̱ꞌa̱gada je̱ mteeꞌ je̱ mtaak.” Vaampap tseꞌe jidu̱ꞌu̱m: “Pa̱n pa̱n tseꞌe je̱ tyeeꞌ ukpu̱ je̱ tyaak du̱vinko̱jtspe̱jtp, kutúkanits je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ yꞌo̱o̱ꞌku̱n.”
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Je̱ts miitseꞌe mvaandup je̱ts o̱ꞌyipeꞌe je̱tseꞌe je̱ jayu je̱ tyeeꞌ ukpu̱ je̱ tyaak du̱na̱a̱jmat: “Kaꞌa xa a̱tseꞌe xꞌukꞌo̱ꞌyixjini je̱ts a̱ts mitseꞌe mputá̱kat, ku̱x nu̱jomeꞌe juuꞌ a̱tseꞌe nꞌixp njayejpp, je̱ Corbaants je̱ꞌe̱ veꞌe.” (Jidu̱ꞌu̱mts ya̱ꞌa̱ veꞌe kya̱tsa̱pítsum, je̱ Nteꞌyam yaktukmuya̱x.)
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 Ax veꞌemts miitseꞌe xkayakꞌó̱yada je̱tseꞌe je̱ jayu je̱ tyeeꞌ ukpu̱ je̱ tyaak du̱putá̱kat,
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 myaktaandupeꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ax joꞌn ku̱kyatuujn ku veꞌe xpana̱jkxta je̱ ju̱jpit jayu je̱ yꞌavintso̱ pavaꞌnu̱nda. Jé̱java tseꞌe may viijn juuꞌ veꞌe nay veꞌem mtoondup.
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Jadoꞌk nax tseꞌe je̱ Jesús du̱yaxmojknuva je̱ nu̱may jayu, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 Pa̱n ti veꞌe je̱ jayu kyaayp jyu̱ꞌkxp, ka je̱ꞌe̱ ka̱jxapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp. Juuꞌ tseꞌe je̱m je̱ jayu jyaꞌvin ka̱jxm tso̱o̱ꞌmp ka ó̱yap, je̱ꞌe̱ ka̱jxts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp.
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 Pa̱n pa̱n jaty xa veꞌe je̱m je̱ tyaatsk, vaꞌan tseꞌe du̱ꞌamo̱tunaxta.
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Ku veꞌe je̱ Jesús pyítsum je̱m nu̱may jayu akojkm, vanꞌit tseꞌe je̱p tu̱jkp tya̱jki, je̱tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk yꞌamo̱tutú̱vijidi pa̱n vintso̱ veꞌe yakko̱jtsvaꞌach juuꞌ veꞌe tyukmuꞌaꞌixmojki.
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:
18 Então ele disse:
19 ku̱x ka jé̱map je̱ꞌe̱ veꞌe jyaꞌvin ka̱jxm ñu̱jkx, je̱meꞌe jyo̱o̱tm, je̱tseꞌe ñaxy.
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Vaampa tseꞌe jidu̱ꞌu̱m:
20 Ele continuou:
21 ku̱x je̱meꞌe jyaꞌvin ka̱jxm cha̱a̱ꞌn je̱ ko̱ꞌo̱y vinmaꞌyu̱n, vanꞌit tseꞌe je̱ jayu je̱ navya̱jku̱n du̱yakvintsa̱ꞌkintó̱kida, je̱ ka̱ts du̱tukma̱a̱tjayé̱pta je̱ yaaꞌy je̱ ta̱ꞌa̱x juuꞌ veꞌe ka pú̱kap jyaye̱jptup, yakjayuꞌo̱o̱ꞌkta, mye̱e̱ꞌtsta,
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 juuꞌ du̱nasꞌayó̱vada, je̱ kyo̱ꞌo̱y je̱ꞌe̱ du̱tonda, je̱ jayu du̱vinꞌa̱a̱ꞌnda, du̱katuktso̱ꞌo̱tyónda juuꞌ veꞌe tyoondup ka ó̱yap, vyintókada, vyinko̱jtspé̱tta, ñamyá̱jajada, ka vintú̱vap yꞌitta.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Je̱m tseꞌe je̱ jayu jyaꞌvin ka̱jxm nu̱jom ya̱ ka ó̱yap cha̱a̱ꞌn, je̱ꞌe̱ ka̱jxts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu yꞌit je̱p to̱kin ja̱a̱tp.
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Je̱m tseꞌe je̱ Jesús cho̱o̱ꞌnni je̱tseꞌe ñu̱jkx je̱m tiirovit je̱ts sidoonit yꞌit jo̱o̱tmda. Vanꞌit tseꞌe je̱p tu̱jkp tya̱jki, kaꞌa veꞌe du̱ꞌuktsa̱jk je̱tseꞌe je̱ jayu ku̱yꞌixji ku̱ñu̱jaꞌviji.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 Jatyji veꞌe du̱mo̱tu toꞌk je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk juuꞌ veꞌe je̱m je̱ ña̱a̱x jyaꞌvin ka̱jxm je̱ ko̱ꞌo̱yjáyuvap. Vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk je̱ Jesús du̱vinkuta̱mi je̱tseꞌe du̱vinko̱xkteni.
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 Ax kaꞌa tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk yꞌisraeejlitjáyuva, sirofeníciait jayu je̱ꞌe̱ veꞌe. Je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ Jesús du̱munooꞌkxtk je̱tseꞌe je̱ ko̱ꞌo̱yjáyuvap du̱yakpítsumu̱t je̱m je̱ ña̱a̱x jyaꞌvin ka̱jxm.
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Ax vanꞌit tseꞌe je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk yꞌatsa̱a̱jv:
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv:
29 Jesus disse:
30 Ax vanꞌit tseꞌe ña̱jkxni je̱m tya̱kꞌam, je̱tseꞌe du̱paaty je̱ ña̱a̱x myaanni je̱m maajntku̱n ka̱jxm, tá̱vani veꞌe je̱ ko̱ꞌo̱yjáyuvap pyítsumni je̱m jyaꞌvin ka̱jxm.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús cho̱o̱ꞌnni je̱m Tiro, je̱tseꞌe je̱m sidoonit kyajpu̱n ka̱jxm ñajxy. Vanꞌit tseꞌe tya̱jki je̱m decápolisit yꞌit jo̱o̱tm je̱tseꞌe jye̱ꞌy je̱ja galiléait mya̱ja̱ na̱ꞌaka̱ya paꞌayi.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ jayu du̱yakje̱ꞌydi juuꞌ veꞌe nat je̱ts atán, je̱tseꞌe du̱munooꞌkxtkti je̱tseꞌe je̱ kya̱ꞌa̱j du̱tuknu̱kó̱nu̱t.
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱yaknu̱jkx apu̱k je̱ jayu, je̱ nu̱may jayu veꞌe vyinvaꞌkvaats, je̱tseꞌe je̱ kya̱ꞌónu̱k du̱ꞌakooꞌpi je̱p je̱ jayu tyaatskup. Vanꞌit tseꞌe je̱ chuj du̱tukta̱a̱jn je̱m je̱ jayu tyo̱tska̱jxm,
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 je̱meꞌe tsajm tso̱ pyatꞌix, mya̱jxej, je̱tseꞌe vyaajñ:
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Ax jatyji tseꞌe je̱ tyaatsk vaꞌan me̱jtsk adoꞌom yꞌavaach je̱tseꞌe yónu̱kiva je̱ tyo̱o̱ts, je̱tseꞌe o̱y kyo̱jtsni.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ nu̱may jayu ma̱kk du̱tuknu̱u̱jmidi je̱ts ni pa̱na veꞌe du̱kavaajnjadat. Ax kaꞌa tseꞌe veꞌem du̱toondi, nu̱yojkeꞌe du̱tunꞌavanvaꞌkxtini.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Atu̱va ato̱ki tseꞌe je̱ jayu du̱tuntuktaandi je̱tseꞌe vyaandi:
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.