Lucas 10

Ya̱ʼa̱ tseʼe je̱ nam ko̱jtstán juuʼ veʼe je̱ Nteʼyamˍ xyaktaajnjimdu je̱ nMa̱j Vintsá̱namda Jesucristo ka̱jx (MTONT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tá̱vani tseꞌe je̱ Ma̱ja̱ Vintsá̱n veꞌem vyaꞌañ vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe du̱vinka̱a̱jn janu̱toogupxu̱k majk je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe nu̱me̱jtsk jaty du̱kejx juuꞌ veꞌe vintooꞌvá̱kajadap je̱ja nu̱jom kajpu̱n ku̱jx joma je̱ꞌe̱ veꞌe ña̱jkxu̱t.
1 Depois disso o Senhor escolheu mais setenta e dois dos seus seguidores e os enviou de dois em dois a fim de que fossem adiante dele para cada cidade e lugar aonde ele tinha de ir.
2 Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:
2 Antes de os enviar, ele disse:
3 Na̱jkxtats miits. Mpake̱jxtup xa a̱ts miitseꞌe je̱tseꞌe mꞌíttat ax joꞌn je̱ carnero ónu̱kta juuꞌ veꞌe najxtup je̱ja nu̱may lobo akujk.
3 Vão! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos.
4 Kaꞌa tseꞌe xpavítstat je̱ mꞌapa̱jkinda, kaꞌa tseꞌe xpavítstat je̱ mmeenda, ni kaꞌava tseꞌe je̱ mka̱ꞌa̱jkta. Kaꞌa tseꞌe mtánadat je̱ja tooꞌ aajy ku veꞌe je̱ jayu xko̱jtspo̱o̱ꞌkxtat.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias. E não parem no caminho para cumprimentar ninguém.
5 Ku veꞌe je̱p tu̱jkp mtá̱kadat, ko̱jtspo̱o̱ꞌkxtats jidu̱ꞌu̱m: “Je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌo̱y jo̱o̱t ma̱a̱t tseꞌe yꞌijttinit pa̱n pa̱n jatyeꞌe tsu̱u̱nidup yaja tu̱jk.”
5 Quando entrarem numa casa, façam primeiro esta saudação: “Que a paz esteja nesta casa!”
6 Pa̱n mkuva̱jkju̱dup tseꞌe je̱ o̱y jo̱o̱t ma̱a̱t, mo̱ꞌo̱jadapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ꞌe̱ je̱ yꞌo̱y jo̱o̱t. Ax pa̱n kaꞌa tseꞌe mkuvá̱kjada, vaajnjada tseꞌe je̱ jayu je̱ts kaꞌa veꞌe je̱ Nteꞌyam myo̱ꞌo̱jadat je̱ yꞌo̱y jo̱o̱t.
6 Se um homem de paz morar ali, deixem a saudação com ele; mas, se o homem não for de paz, retirem a saudação.
7 Jyajomatu̱jka tseꞌe mtá̱kadat, je̱ja tseꞌe mnamyáyjadat je̱tseꞌe xkáydat xꞌooꞌktat juuꞌ veꞌe myakmo̱ꞌo̱dap. Tukka̱daakju̱dupts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu je̱tseꞌe mmo̱ꞌo̱jadat je̱ mtukjoojntykinda, ku̱x je̱ toompa, vyinmajtsjup je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe yakmujóyu̱t. Kaꞌa tseꞌe ta̱jkm ta̱jkm mkáydat.
7 Fiquem na mesma casa e comam e bebam o que lhes oferecerem, pois o trabalhador merece o seu salário. Não fiquem mudando de uma casa para outra.
8 Ku veꞌe mtá̱kadat je̱m kajpu̱n jo̱o̱tm joma veꞌe myakkuvá̱ktat, mkáydap mꞌooꞌktap tseꞌe pa̱n ti veꞌe myakmo̱o̱ydup,
8 — Quando entrarem numa cidade e forem bem-recebidos, comam a comida que derem a vocês.
9 yakjo̱tka̱daꞌakta pa̱n pa̱n jatyeꞌe pa̱jkju̱dup aajnju̱dup je̱m, je̱tseꞌe xna̱a̱jmadat: “Je̱ Nteꞌyam xa veꞌe myaaxu̱xju̱dup je̱tseꞌe mꞌijttinit je̱m yꞌam kya̱ꞌm.”
9 Curem os doentes daquela cidade e digam ao povo dali: “O
10 Ax pa̱n mta̱jkidup tseꞌe je̱m kajpu̱n jo̱o̱tm je̱tseꞌe mkayakkuva̱kta, na̱jkxtats je̱ja tyooꞌ aajy je̱tseꞌe je̱ jayu xna̱a̱jmadat:
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, vão pelas ruas, dizendo:
11 “Nvinxijtp a̱a̱tseꞌe ya̱ ntek je̱ts a̱a̱tseꞌe mpu̱jkja ya̱ ñaxvay juuꞌ veꞌe yaja miits mkajpu̱n ku̱jxta a̱a̱ts tu̱mpavaꞌaky, veꞌem tseꞌe je̱ nu̱jaꞌvin xjayé̱ptat je̱ts kaꞌa veꞌe mnapyá̱mjada je̱m je̱ Nteꞌyam yꞌam kya̱ꞌm. Ax nu̱jávada tseꞌe je̱ts tá̱vani veꞌe je̱ Nteꞌyam myaaxu̱xjada je̱tseꞌe mꞌijttinit je̱m yꞌam kya̱ꞌm.”
11 “Até a poeira desta cidade que grudou nos nossos pés nós sacudimos contra vocês! Mas lembrem disto: o Reino de Deus chegou até vocês.”
12 Veꞌemts a̱tseꞌe nvaꞌañ je̱ts ku veꞌe du̱paatnit je̱ xa̱a̱j ku veꞌe je̱ jayu yakto̱kimpayo̱ꞌynit, nu̱yojk tseꞌe je̱ tsaachpaatu̱n yakmo̱o̱ydinit je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱m kajpu̱n ka̱jxm tsu̱u̱nidup je̱ts ni kaꞌa veꞌe je̱ sodómait jáyuda.
12 E Jesus disse mais isto:
13 ’¡Ayo̱o̱v xa veꞌe miits je̱ mjo̱o̱tta, coraziinit jáyuda! ¡Ayo̱o̱v xa veꞌe miits je̱ mjo̱o̱ttava, betsáidait jáyuda! Pa̱n ku̱yaktuujn xa veꞌe je̱m tiirovit je̱ts sidoonit kyajpu̱n ka̱jxmda je̱ ma̱jin juuꞌ a̱tseꞌe yaja ntuump u̱xyam paat miits ma̱a̱tta, ku̱vyinmayu̱mpijttinits je̱ꞌe̱ veꞌe, ku̱du̱maso̱o̱ktinits je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ kyo̱ꞌo̱y joojntykinda, ku̱du̱yaknu̱ke̱ꞌxnata̱jkidits je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts ñu̱tsaachvinmaaydupeꞌe je̱ tyó̱kinda ku veꞌe je̱ koompa yo̱ꞌtspa vit ku̱ñatyukxo̱jxjidi je̱tseꞌe ku̱ñapya̱ꞌmu̱xjidi je̱ jaajm je̱m ñiꞌkxmda kyo̱jmda.
13 Jesus continuou:
14 Ku veꞌe du̱paatnit je̱ xa̱a̱j ku veꞌe je̱ jayu yakto̱kimpayo̱ꞌynit, nu̱yojk tseꞌe je̱ tsaachpaatu̱n myakmo̱o̱ydinit je̱ts ni kaꞌa veꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe tsu̱u̱nidu je̱m tiirovit je̱ts sidoonit kyajpu̱n ka̱jxmda.
14 No Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida!
15 Je̱ts miitsta, capernaaumit jáyuda, ¿veꞌemeꞌe mvinmayda je̱ts mtsajpé̱ttapeꞌe? Ax kaꞌa tseꞌe, myakpake̱jxtinupeꞌe je̱m joma veꞌe je̱ it juuꞌ veꞌe du̱nu̱ꞌavaꞌtika̱jxp.
15 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
16 ’Pa̱n pa̱n xa miitseꞌe mka̱tsꞌamo̱tunajxju̱dup, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌeda ax joꞌn a̱tseꞌe ku̱xka̱tsꞌamo̱tunajxti. Pa̱n pa̱nts miitseꞌe mkakuva̱jkju̱dup, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌeda ax joꞌn a̱tseꞌe ku̱xkakuva̱jkti. Ax pa̱n pa̱n jatyts a̱tseꞌe xkakuva̱jktup, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌe ax joꞌn ku̱du̱kakuva̱jkti je̱ꞌe̱ pa̱n a̱tseꞌe xke̱jxp.
16 Então disse aos discípulos:
17 Ku veꞌe vyimpijttini je̱ nu̱toogupxu̱k majk ixpa̱jkpada, vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi je̱ Jesús:
17 Os setenta e dois voltaram muito alegres e disseram a Jesus: — Até os demônios nos obedeciam quando, pelo poder do nome do senhor, nós mandávamos que saíssem das pessoas!
18 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:
18 Jesus respondeu:
19 A̱tsts miitseꞌe nmo̱o̱ydu je̱ kutojku̱n je̱tseꞌe xtukte̱e̱ꞌndat je̱ tsaaꞌn je̱ts je̱ kaaꞌpyk, je̱ꞌe̱ paat je̱tseꞌe xyakkutojkjadat je̱ Satanás viinm, je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱tsoꞌoxpa̱jkp. Kaꞌats miitseꞌe ti mjátjadat mnáxjadat.
19 Escutem! Eu dei a vocês poder para pisar cobras e escorpiões e para, sem sofrer nenhum mal, vencer a força do inimigo.
20 O̱yam tseꞌe vyeꞌema, ka je̱ꞌe̱ ka̱jxjyap tseꞌe mxo̱o̱ndu̱ktat ku̱xeꞌe je̱ ko̱ꞌo̱yjáyuvap mka̱tsa̱pá̱kjada, je̱ꞌe̱ miitseꞌe nu̱yojk mtukxo̱o̱ndu̱ktap ku̱x javyétani veꞌe je̱ mxa̱a̱jta je̱m tsapjo̱o̱tm.
20 Porém não fiquem alegres porque os espíritos maus lhes obedecem, mas sim porque o nome de cada um de vocês está escrito no céu.
21 Ku tseꞌe vanꞌit, je̱tseꞌe je̱ Jesús xyo̱o̱jntk je̱ Espíritu Santo ka̱jx, je̱tseꞌe vyaajñ:
21 Naquele momento, pelo poder do Espírito Santo, Jesus ficou muito alegre e disse:
22 ’Nu̱jom xa a̱tseꞌe je̱ nTeeꞌ xtukka̱ta̱jkiku̱jx. Ni pa̱na xa a̱tseꞌe xkaꞌixa; a̱ts je̱ nTeeꞌji a̱tseꞌe xꞌixa. Ax ni pa̱na tseꞌe du̱kaꞌíxaiva a̱ts je̱ nTeeꞌ; a̱tsji veꞌe nꞌixa, a̱ts, je̱ꞌe̱ je̱ yꞌOnu̱k, je̱ts je̱ꞌe̱da pa̱n pa̱n jaty a̱tseꞌe ntsa̱jkp je̱ts a̱tseꞌe je̱ nTeeꞌ ntukꞌíxu̱t.
22 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
23 Vanꞌit tseꞌe du̱vinꞌixti je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi aje̱ꞌe̱jyjida:
23 Então Jesus virou-se para os discípulos e disse só para eles:
24 ku̱x veꞌem xa a̱ts miitseꞌe nvaajnjada je̱ts nu̱mayeꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpata̱jkta je̱ts nu̱mayeꞌe je̱ yakkutojkpa du̱jaꞌixuvaandi juuꞌ miitseꞌe u̱xyam mꞌíxtup, ax kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱ꞌixti, jyahꞌamo̱tunaxuvaanduts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ miitseꞌe u̱xyam mꞌamo̱tunajxtup, ax kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱ꞌamo̱tunajxti.
24 Eu afirmo a vocês que muitos
25 Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa tyeni je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱tukka̱tsꞌixti. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱ꞌamo̱tutu̱vi:
25 Um mestre da Lei se levantou e, querendo encontrar alguma prova contra Jesus, perguntou: — Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
26 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:
26 Jesus respondeu:
27 Vanꞌit tseꞌe je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa yꞌatsa̱a̱jv:
27 O homem respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com todas as forças e com toda a mente. E ame o seu próximo como você ama a você mesmo.”
28 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:
28 — A sua resposta está certa! — disse Jesus. — Faça isso e você viverá.
29 Kanatyo̱kimpa̱muvaajnjup tseꞌe je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe vyaajñ:
29 Porém o mestre da Lei, querendo se desculpar, perguntou: — Mas quem é o meu próximo?
30 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:
30 Jesus respondeu assim:
31 Veꞌem tseꞌe jyajty je̱tseꞌe je̱m ñajxpa toꞌk je̱ teeꞌ. Ku tseꞌe du̱ꞌix, je̱tseꞌe du̱ja̱keek.
31 Acontece que um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho. Quando viu o homem, tratou de passar pelo outro lado da estrada.
32 Nay veꞌempa tseꞌe ñajxpa je̱ tso̱v toꞌk je̱ Leví je̱ chaan je̱ kyo̱o̱j juuꞌ veꞌe du̱puta̱jkip je̱ teeꞌta̱jk. Ku tseꞌe du̱ꞌixpa, nay veꞌempa tseꞌe du̱ja̱ke̱e̱kpa.
32 Também um
33 Ax je̱m tseꞌe ñajxpa toꞌk je̱ samaariait jayu. Ku tseꞌe du̱ꞌix, tyukmo̱ꞌt tseꞌe.
33 Mas um
34 Vanꞌit tseꞌe du̱muta̱mi je̱ jayu je̱tseꞌe je̱ xya̱ꞌa̱jka du̱tuktso̱ꞌyi je̱ paꞌajk tsaaydum na̱a̱j je̱ts je̱ olivos aceite. Vanꞌit tseꞌe je̱ vit du̱tuknu̱pijt je̱ xya̱ꞌa̱jka. Vanꞌit tseꞌe du̱yakpejt je̱m byuurro niꞌkxm je̱tseꞌe du̱yaknu̱jkx joma veꞌe toꞌk je̱ ta̱jk joma veꞌe je̱ jayu myatáñ. Je̱m tseꞌe toꞌk tsooj du̱ꞌix.
34 Então chegou perto dele, limpou os seus ferimentos com azeite e vinho e em seguida os enfaixou. Depois disso, o samaritano colocou-o no seu próprio animal e o levou para uma pensão, onde cuidou dele.
35 Ku tseꞌe je̱ samaariait jayu cho̱o̱ꞌnni je̱ kujá̱pit, vanꞌit tseꞌe du̱yakpítsum me̱jtsk je̱ denario meen je̱tseꞌe du̱mo̱o̱jy je̱ kuta̱jk, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: “Nvaateꞌe toꞌk aaj ya̱ jayu xjaaꞌkpaꞌamꞌíxu̱t. Pa̱n mjaaꞌkyaktuump tseꞌe je̱ meen, nmukuve̱jtnupts a̱ts mitseꞌe ku a̱tseꞌe nvimpijtnuvat.”
35 No dia seguinte, entregou duas moedas de prata ao dono da pensão, dizendo:
36 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa du̱ꞌamo̱tutu̱vi:
36 Então Jesus perguntou ao mestre da Lei:
37 Vanꞌit tseꞌe yꞌatsa̱a̱jv:
37 — Aquele que o socorreu! — respondeu o mestre da Lei. E Jesus disse:
38 Ku veꞌe je̱ Jesús je̱ tyooꞌ du̱pa̱jknuva, vanꞌit tseꞌe tya̱jki je̱m piꞌk kajpu̱n jo̱o̱tm. Je̱m tseꞌe toꞌk je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk juuꞌ veꞌe Marta du̱xa̱a̱j, je̱ꞌe̱ tseꞌe ta̱kmo̱o̱jyju.
38 Jesus e os seus discípulos continuaram a sua viagem e chegaram a um povoado. Ali uma mulher chamada Marta o recebeu na casa dela.
39 Je̱mpa tseꞌe toꞌk je̱ yꞌuts juuꞌ veꞌe María du̱xa̱a̱j, je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ja je̱ Jesús vyinkujk a̱jxtk je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tunaxy juuꞌ veꞌe je̱ Jesús kya̱jtsp.
39 Maria, a sua irmã, sentou-se aos pés do Senhor e ficou ouvindo o que ele ensinava.
40 Je̱ Marta tseꞌe du̱yakkayuvaamp o̱y je̱ Jesús, je̱ꞌe̱ tseꞌe kaꞌitu̱mo̱o̱jyjup, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ Jesús du̱vinkuta̱mi je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi:
40 Marta estava ocupada com todo o trabalho da casa. Então chegou perto de Jesus e perguntou: — O senhor não se importa que a minha irmã me deixe sozinha com todo este trabalho? Mande que ela venha me ajudar.
41 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:
41 Aí o Senhor respondeu:
42 ax toꞌk viijn tseꞌe juuꞌ veꞌe mkaꞌijtu̱xjup; ya̱ María xa veꞌe tu̱du̱vinká̱n juuꞌ veꞌe nu̱yojk o̱y. Ax ni pa̱na tseꞌe kyapa̱jku̱xju̱t.
42 mas apenas uma é necessária! Maria escolheu a melhor de todas, e esta ninguém vai tomar dela.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.