Lucas 10

Ya̱ʼa̱ tseʼe je̱ nam ko̱jtstán juuʼ veʼe je̱ Nteʼyamˍ xyaktaajnjimdu je̱ nMa̱j Vintsá̱namda Jesucristo ka̱jx (MTONT) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Tá̱vani tseꞌe je̱ Ma̱ja̱ Vintsá̱n veꞌem vyaꞌañ vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe du̱vinka̱a̱jn janu̱toogupxu̱k majk je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe nu̱me̱jtsk jaty du̱kejx juuꞌ veꞌe vintooꞌvá̱kajadap je̱ja nu̱jom kajpu̱n ku̱jx joma je̱ꞌe̱ veꞌe ña̱jkxu̱t.
1 Depois disso designou o Senhor outros setenta, e os enviou adiante de si, de dois em dois, a todas as cidades e lugares aonde ele havia de ir.
2 Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi:
2 E dizia-lhes: Na verdade, a seara é grande, mas os trabalhadores são poucos; rogai, pois, ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.
3 Na̱jkxtats miits. Mpake̱jxtup xa a̱ts miitseꞌe je̱tseꞌe mꞌíttat ax joꞌn je̱ carnero ónu̱kta juuꞌ veꞌe najxtup je̱ja nu̱may lobo akujk.
3 Ide; eis que vos envio como cordeiros ao meio de lobos.
4 Kaꞌa tseꞌe xpavítstat je̱ mꞌapa̱jkinda, kaꞌa tseꞌe xpavítstat je̱ mmeenda, ni kaꞌava tseꞌe je̱ mka̱ꞌa̱jkta. Kaꞌa tseꞌe mtánadat je̱ja tooꞌ aajy ku veꞌe je̱ jayu xko̱jtspo̱o̱ꞌkxtat.
4 Não leveis bolsa, nem alforge, nem alparcas; e a ninguém saudeis pelo caminho.
5 Ku veꞌe je̱p tu̱jkp mtá̱kadat, ko̱jtspo̱o̱ꞌkxtats jidu̱ꞌu̱m: “Je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌo̱y jo̱o̱t ma̱a̱t tseꞌe yꞌijttinit pa̱n pa̱n jatyeꞌe tsu̱u̱nidup yaja tu̱jk.”
5 Em qualquer casa em que entrardes, dizei primeiro: Paz seja com esta casa.
6 Pa̱n mkuva̱jkju̱dup tseꞌe je̱ o̱y jo̱o̱t ma̱a̱t, mo̱ꞌo̱jadapts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ꞌe̱ je̱ yꞌo̱y jo̱o̱t. Ax pa̱n kaꞌa tseꞌe mkuvá̱kjada, vaajnjada tseꞌe je̱ jayu je̱ts kaꞌa veꞌe je̱ Nteꞌyam myo̱ꞌo̱jadat je̱ yꞌo̱y jo̱o̱t.
6 E se ali houver um filho da paz, repousará sobre ele a vossa paz; e se não, voltará para vós.
7 Jyajomatu̱jka tseꞌe mtá̱kadat, je̱ja tseꞌe mnamyáyjadat je̱tseꞌe xkáydat xꞌooꞌktat juuꞌ veꞌe myakmo̱ꞌo̱dap. Tukka̱daakju̱dupts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu je̱tseꞌe mmo̱ꞌo̱jadat je̱ mtukjoojntykinda, ku̱x je̱ toompa, vyinmajtsjup je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe yakmujóyu̱t. Kaꞌa tseꞌe ta̱jkm ta̱jkm mkáydat.
7 Ficai nessa casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; pois digno é o trabalhador do seu salário. Não andeis de casa em casa.
8 Ku veꞌe mtá̱kadat je̱m kajpu̱n jo̱o̱tm joma veꞌe myakkuvá̱ktat, mkáydap mꞌooꞌktap tseꞌe pa̱n ti veꞌe myakmo̱o̱ydup,
8 Também, em qualquer cidade em que entrardes, e vos receberem, comei do que puserem diante de vós.
9 yakjo̱tka̱daꞌakta pa̱n pa̱n jatyeꞌe pa̱jkju̱dup aajnju̱dup je̱m, je̱tseꞌe xna̱a̱jmadat: “Je̱ Nteꞌyam xa veꞌe myaaxu̱xju̱dup je̱tseꞌe mꞌijttinit je̱m yꞌam kya̱ꞌm.”
9 Curai os enfermos que nela houver, e dizer-lhes: É chegado a vós o reino de Deus.
10 Ax pa̱n mta̱jkidup tseꞌe je̱m kajpu̱n jo̱o̱tm je̱tseꞌe mkayakkuva̱kta, na̱jkxtats je̱ja tyooꞌ aajy je̱tseꞌe je̱ jayu xna̱a̱jmadat:
10 Mas em qualquer cidade em que entrardes, e vos não receberem, saindo pelas ruas, dizei:
11 “Nvinxijtp a̱a̱tseꞌe ya̱ ntek je̱ts a̱a̱tseꞌe mpu̱jkja ya̱ ñaxvay juuꞌ veꞌe yaja miits mkajpu̱n ku̱jxta a̱a̱ts tu̱mpavaꞌaky, veꞌem tseꞌe je̱ nu̱jaꞌvin xjayé̱ptat je̱ts kaꞌa veꞌe mnapyá̱mjada je̱m je̱ Nteꞌyam yꞌam kya̱ꞌm. Ax nu̱jávada tseꞌe je̱ts tá̱vani veꞌe je̱ Nteꞌyam myaaxu̱xjada je̱tseꞌe mꞌijttinit je̱m yꞌam kya̱ꞌm.”
11 Até o pó da vossa cidade, que se nos pegou aos pés, sacudimos contra vós. Contudo, sabei isto: que o reino de Deus é chegado.
12 Veꞌemts a̱tseꞌe nvaꞌañ je̱ts ku veꞌe du̱paatnit je̱ xa̱a̱j ku veꞌe je̱ jayu yakto̱kimpayo̱ꞌynit, nu̱yojk tseꞌe je̱ tsaachpaatu̱n yakmo̱o̱ydinit je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱m kajpu̱n ka̱jxm tsu̱u̱nidup je̱ts ni kaꞌa veꞌe je̱ sodómait jáyuda.
12 Digo-vos que naquele dia haverá menos rigor para Sodoma, do que para aquela cidade.
13 ’¡Ayo̱o̱v xa veꞌe miits je̱ mjo̱o̱tta, coraziinit jáyuda! ¡Ayo̱o̱v xa veꞌe miits je̱ mjo̱o̱ttava, betsáidait jáyuda! Pa̱n ku̱yaktuujn xa veꞌe je̱m tiirovit je̱ts sidoonit kyajpu̱n ka̱jxmda je̱ ma̱jin juuꞌ a̱tseꞌe yaja ntuump u̱xyam paat miits ma̱a̱tta, ku̱vyinmayu̱mpijttinits je̱ꞌe̱ veꞌe, ku̱du̱maso̱o̱ktinits je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ kyo̱ꞌo̱y joojntykinda, ku̱du̱yaknu̱ke̱ꞌxnata̱jkidits je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ts ñu̱tsaachvinmaaydupeꞌe je̱ tyó̱kinda ku veꞌe je̱ koompa yo̱ꞌtspa vit ku̱ñatyukxo̱jxjidi je̱tseꞌe ku̱ñapya̱ꞌmu̱xjidi je̱ jaajm je̱m ñiꞌkxmda kyo̱jmda.
13 Ai de ti, Corazim! ai de ti, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que em vós se operaram, há muito, sentadas em cilício e cinza, elas se teriam arrependido.
14 Ku veꞌe du̱paatnit je̱ xa̱a̱j ku veꞌe je̱ jayu yakto̱kimpayo̱ꞌynit, nu̱yojk tseꞌe je̱ tsaachpaatu̱n myakmo̱o̱ydinit je̱ts ni kaꞌa veꞌe je̱ jayu juuꞌ veꞌe tsu̱u̱nidu je̱m tiirovit je̱ts sidoonit kyajpu̱n ka̱jxmda.
14 Contudo, para Tiro e Sidom haverá menos rigor no juízo do que para vós.
15 Je̱ts miitsta, capernaaumit jáyuda, ¿veꞌemeꞌe mvinmayda je̱ts mtsajpé̱ttapeꞌe? Ax kaꞌa tseꞌe, myakpake̱jxtinupeꞌe je̱m joma veꞌe je̱ it juuꞌ veꞌe du̱nu̱ꞌavaꞌtika̱jxp.
15 E tu, Cafarnaum, porventura serás elevada até o céu? até o inferno descerás.
16 ’Pa̱n pa̱n xa miitseꞌe mka̱tsꞌamo̱tunajxju̱dup, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌeda ax joꞌn a̱tseꞌe ku̱xka̱tsꞌamo̱tunajxti. Pa̱n pa̱nts miitseꞌe mkakuva̱jkju̱dup, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌeda ax joꞌn a̱tseꞌe ku̱xkakuva̱jkti. Ax pa̱n pa̱n jatyts a̱tseꞌe xkakuva̱jktup, veꞌemts je̱ꞌe̱ veꞌe ax joꞌn ku̱du̱kakuva̱jkti je̱ꞌe̱ pa̱n a̱tseꞌe xke̱jxp.
16 Quem vos ouve, a mim me ouve; e quem vos rejeita, a mim me rejeita; e quem a mim me rejeita, rejeita aquele que me enviou.
17 Ku veꞌe vyimpijttini je̱ nu̱toogupxu̱k majk ixpa̱jkpada, vanꞌit tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi je̱ Jesús:
17 Voltaram depois os setenta com alegria, dizendo: Senhor, em teu nome, até os demônios se nos submetem.
18 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xjidi:
18 Respondeu-lhes ele: Eu via Satanás, como raio, cair do céu.
19 A̱tsts miitseꞌe nmo̱o̱ydu je̱ kutojku̱n je̱tseꞌe xtukte̱e̱ꞌndat je̱ tsaaꞌn je̱ts je̱ kaaꞌpyk, je̱ꞌe̱ paat je̱tseꞌe xyakkutojkjadat je̱ Satanás viinm, je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱tsoꞌoxpa̱jkp. Kaꞌats miitseꞌe ti mjátjadat mnáxjadat.
19 Eis que vos dei autoridade para pisar serpentes e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo; e nada vos fará dano algum.
20 O̱yam tseꞌe vyeꞌema, ka je̱ꞌe̱ ka̱jxjyap tseꞌe mxo̱o̱ndu̱ktat ku̱xeꞌe je̱ ko̱ꞌo̱yjáyuvap mka̱tsa̱pá̱kjada, je̱ꞌe̱ miitseꞌe nu̱yojk mtukxo̱o̱ndu̱ktap ku̱x javyétani veꞌe je̱ mxa̱a̱jta je̱m tsapjo̱o̱tm.
20 Contudo, não vos alegreis porque se vos submetem os espíritos; alegrai-vos antes por estarem os vossos nomes escritos nos céus.
21 Ku tseꞌe vanꞌit, je̱tseꞌe je̱ Jesús xyo̱o̱jntk je̱ Espíritu Santo ka̱jx, je̱tseꞌe vyaajñ:
21 Naquela mesma hora exultou Jesus no Espírito Santo, e disse: Graças te dou, ó Pai, Senhor do céu e da terra, porque ocultaste estas coisas aos sábios e entendidos, e as revelaste aos pequeninos; sim, ó Pai, porque assim foi do teu agrado.
22 ’Nu̱jom xa a̱tseꞌe je̱ nTeeꞌ xtukka̱ta̱jkiku̱jx. Ni pa̱na xa a̱tseꞌe xkaꞌixa; a̱ts je̱ nTeeꞌji a̱tseꞌe xꞌixa. Ax ni pa̱na tseꞌe du̱kaꞌíxaiva a̱ts je̱ nTeeꞌ; a̱tsji veꞌe nꞌixa, a̱ts, je̱ꞌe̱ je̱ yꞌOnu̱k, je̱ts je̱ꞌe̱da pa̱n pa̱n jaty a̱tseꞌe ntsa̱jkp je̱ts a̱tseꞌe je̱ nTeeꞌ ntukꞌíxu̱t.
22 Todas as coisas me foram entregues por meu Pai; e ninguém conhece quem é o Filho senão o Pai, nem quem é o Pai senão o Filho, e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 Vanꞌit tseꞌe du̱vinꞌixti je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi aje̱ꞌe̱jyjida:
23 E voltando-se para os discípulos, disse-lhes em particular: Bem-aventurados os olhos que vêem o que vós vedes.
24 ku̱x veꞌem xa a̱ts miitseꞌe nvaajnjada je̱ts nu̱mayeꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpata̱jkta je̱ts nu̱mayeꞌe je̱ yakkutojkpa du̱jaꞌixuvaandi juuꞌ miitseꞌe u̱xyam mꞌíxtup, ax kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱ꞌixti, jyahꞌamo̱tunaxuvaanduts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ miitseꞌe u̱xyam mꞌamo̱tunajxtup, ax kaꞌats je̱ꞌe̱ veꞌe du̱ꞌamo̱tunajxti.
24 Pois vos digo que muitos profetas e reis desejaram ver o que vós vedes, e não o viram; e ouvir o que ouvis, e não o ouviram.
25 Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa tyeni je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱tukka̱tsꞌixti. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱ꞌamo̱tutu̱vi:
25 E eis que se levantou certo doutor da lei e, para o experimentar, disse: Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:
26 Perguntou-lhe Jesus: Que está escrito na lei? Como lês tu?
27 Vanꞌit tseꞌe je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa yꞌatsa̱a̱jv:
27 Respondeu-lhe ele: Amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todas as tuas forças e de todo o teu entendimento, e ao teu próximo como a ti mesmo.
28 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji:
28 Tornou-lhe Jesus: Respondeste bem; faze isso, e viverás.
29 Kanatyo̱kimpa̱muvaajnjup tseꞌe je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe vyaajñ:
29 Ele, porém, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: E quem é o meu próximo?
30 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:
30 Jesus, prosseguindo, disse: Um homem descia de Jerusalém a Jericó, e caiu nas mãos de salteadores, os quais o despojaram e espancando-o, se retiraram, deixando-o meio morto.
31 Veꞌem tseꞌe jyajty je̱tseꞌe je̱m ñajxpa toꞌk je̱ teeꞌ. Ku tseꞌe du̱ꞌix, je̱tseꞌe du̱ja̱keek.
31 Casualmente, descia pelo mesmo caminho certo sacerdote; e vendo-o, passou de largo.
32 Nay veꞌempa tseꞌe ñajxpa je̱ tso̱v toꞌk je̱ Leví je̱ chaan je̱ kyo̱o̱j juuꞌ veꞌe du̱puta̱jkip je̱ teeꞌta̱jk. Ku tseꞌe du̱ꞌixpa, nay veꞌempa tseꞌe du̱ja̱ke̱e̱kpa.
32 De igual modo também um levita chegou àquele lugar, viu-o, e passou de largo.
33 Ax je̱m tseꞌe ñajxpa toꞌk je̱ samaariait jayu. Ku tseꞌe du̱ꞌix, tyukmo̱ꞌt tseꞌe.
33 Mas um samaritano, que ia de viagem, chegou perto dele e, vendo-o, encheu-se de compaixão;
34 Vanꞌit tseꞌe du̱muta̱mi je̱ jayu je̱tseꞌe je̱ xya̱ꞌa̱jka du̱tuktso̱ꞌyi je̱ paꞌajk tsaaydum na̱a̱j je̱ts je̱ olivos aceite. Vanꞌit tseꞌe je̱ vit du̱tuknu̱pijt je̱ xya̱ꞌa̱jka. Vanꞌit tseꞌe du̱yakpejt je̱m byuurro niꞌkxm je̱tseꞌe du̱yaknu̱jkx joma veꞌe toꞌk je̱ ta̱jk joma veꞌe je̱ jayu myatáñ. Je̱m tseꞌe toꞌk tsooj du̱ꞌix.
34 e aproximando-se, atou-lhe as feridas, deitando nelas azeite e vinho; e pondo-o sobre a sua cavalgadura, levou-o para uma estalagem e cuidou dele.
35 Ku tseꞌe je̱ samaariait jayu cho̱o̱ꞌnni je̱ kujá̱pit, vanꞌit tseꞌe du̱yakpítsum me̱jtsk je̱ denario meen je̱tseꞌe du̱mo̱o̱jy je̱ kuta̱jk, je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: “Nvaateꞌe toꞌk aaj ya̱ jayu xjaaꞌkpaꞌamꞌíxu̱t. Pa̱n mjaaꞌkyaktuump tseꞌe je̱ meen, nmukuve̱jtnupts a̱ts mitseꞌe ku a̱tseꞌe nvimpijtnuvat.”
35 No dia seguinte tirou dois denários, deu-os ao hospedeiro e disse-lhe: Cuida dele; e tudo o que gastares a mais, eu to pagarei quando voltar.
36 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpa du̱ꞌamo̱tutu̱vi:
36 Qual, pois, destes três te parece ter sido o próximo daquele que caiu nas mãos dos salteadores?
37 Vanꞌit tseꞌe yꞌatsa̱a̱jv:
37 Respondeu o doutor da lei: Aquele que usou de misericórdia para com ele. Disse-lhe, pois, Jesus: Vai, e faze tu o mesmo.
38 Ku veꞌe je̱ Jesús je̱ tyooꞌ du̱pa̱jknuva, vanꞌit tseꞌe tya̱jki je̱m piꞌk kajpu̱n jo̱o̱tm. Je̱m tseꞌe toꞌk je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk juuꞌ veꞌe Marta du̱xa̱a̱j, je̱ꞌe̱ tseꞌe ta̱kmo̱o̱jyju.
38 Ora, quando iam de caminho, entrou Jesus numa aldeia; e certa mulher, por nome Marta, o recebeu em sua casa.
39 Je̱mpa tseꞌe toꞌk je̱ yꞌuts juuꞌ veꞌe María du̱xa̱a̱j, je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ja je̱ Jesús vyinkujk a̱jxtk je̱tseꞌe du̱ꞌamo̱tunaxy juuꞌ veꞌe je̱ Jesús kya̱jtsp.
39 Tinha esta uma irmã chamada Maria, a qual, sentando-se aos pés do Senhor, ouvia a sua palavra.
40 Je̱ Marta tseꞌe du̱yakkayuvaamp o̱y je̱ Jesús, je̱ꞌe̱ tseꞌe kaꞌitu̱mo̱o̱jyjup, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe je̱ Jesús du̱vinkuta̱mi je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi:
40 Marta, porém, andava preocupada com muito serviço; e aproximando-se, disse: Senhor, não se te dá que minha irmã me tenha deixado a servir sozinha? Dize-lhe, pois, que me ajude.
41 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji:
41 Respondeu-lhe o Senhor: Marta, Marta, estás ansiosa e perturbada com muitas coisas;
42 ax toꞌk viijn tseꞌe juuꞌ veꞌe mkaꞌijtu̱xjup; ya̱ María xa veꞌe tu̱du̱vinká̱n juuꞌ veꞌe nu̱yojk o̱y. Ax ni pa̱na tseꞌe kyapa̱jku̱xju̱t.
42 entretanto poucas são necessárias, ou mesmo uma só; e Maria escolheu a boa parte, a qual não lhe será tirada.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.