Mateus 26
Totontepec Mixe NT (MTO_WBT) vs VC
1 Ku veꞌe je̱ Jesús vyanku̱jx, vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱nu̱u̱jmi:
1 — ausente —
2 ―Ax joꞌn miitseꞌe xnu̱jávada joꞌn, va̱jxkm xa veꞌe je̱ pascua xa̱a̱j du̱paaꞌtu̱t. Je̱ xa̱a̱jts a̱tseꞌe je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm nyakpá̱mu̱t juuꞌ a̱tseꞌe xtsoꞌoxpa̱jktup, je̱ts a̱tseꞌe cruuzpét nꞌítu̱t, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp.
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Vanꞌit tseꞌe ñayꞌamojkijidi je̱ teeꞌta̱jk je̱ vyintsa̱nda ma̱a̱t je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jkta je̱ts je̱ israeejlit je̱ myú̱jit jáyuda. Je̱p tseꞌe ñayꞌamojkijidi je̱ Caifás tya̱kꞌap, je̱ꞌe̱ tseꞌe ijt teeꞌ juuꞌ veꞌe du̱nu̱vintsa̱nika̱jxp je̱ teeꞌta̱jkta vanꞌit.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Je̱p tseꞌe du̱ko̱jtsmojkti pa̱n vintso̱ veꞌe je̱ Jesús du̱mátstat je̱ taay ma̱a̱t, je̱tseꞌe du̱yakjayꞌo̱o̱ꞌkjadat.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe ñavyaajnjidi: ―Kaꞌa tseꞌe nmajtsumdat ku veꞌe je̱ xa̱a̱j tyunju̱ vye̱ꞌnat ku̱x ku veꞌe je̱ nu̱may jayu yoojmu̱ktat yꞌajxu̱ktat.
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Je̱m tseꞌe betániait kyajpu̱n ka̱jxm je̱ Jesús vyeꞌna je̱m je̱ Simón tya̱kꞌam, je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe leprapa̱jkjup yꞌijt.
6 — ausente —
7 Kaayp tseꞌe je̱ Jesús vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe vyinkutá̱miji toꞌk je̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk ma̱a̱t toꞌk je̱ po̱o̱ꞌp tsaaj apa̱jkin juuꞌ veꞌe je̱ paꞌajk xooꞌkpa na̱a̱j du̱ma̱a̱t juuꞌ veꞌe tsó̱vax a̱a̱ꞌk. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱tukxa̱kte̱e̱jmu̱kku̱jx.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Ku tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱ꞌixti, jo̱tmaꞌttu tseꞌe, je̱tseꞌe vyaandi: ―¿Tya̱jxts ya̱ꞌa̱ veꞌe ko̱o̱jyji du̱yakvinto̱ki?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Ku̱yakta̱a̱ꞌk xa ya̱ꞌa̱ veꞌe tsó̱vax je̱tseꞌe je̱ ayo̱o̱va jayu je̱ meen yakmo̱ꞌo̱t.
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Ñu̱jaꞌvits je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Jesús vintso̱ veꞌe vyaandi, vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱nu̱u̱jmidi: ―¿Tya̱jxseꞌe xvinmaꞌyu̱nmo̱ꞌo̱da ya̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk? e̱ O̱y xa je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ a̱ts ya̱ꞌa̱ veꞌe tu̱xtuujnja.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Mꞌíttap xa miitseꞌe xa̱ꞌma ma̱a̱t je̱ ayo̱o̱va jayu; ax kaꞌats a̱tseꞌe xa̱ꞌma nꞌukꞌijtnit miits ma̱a̱tta.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Juuꞌ xa veꞌe ya̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk tu̱du̱tún ku a̱tseꞌe tu̱xtuknu̱tem ya̱ paꞌajk xooꞌkpa na̱a̱j, yꞌapa̱a̱jmtkipts ya̱ꞌa̱ veꞌe a̱ts je̱ nnu̱naxta̱jkin.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada, pa̱n joma veꞌe yaktukkaꞌamáy je̱ o̱y ka̱ts je̱ o̱y ayook vinxu̱p toꞌk it toꞌk naxviijn, yakko̱jtspapts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ a̱tseꞌe ya̱ ta̱ꞌa̱xta̱jk tu̱xtuujnja, veꞌem tseꞌe yaktukjaaꞌmye̱jtsnit.
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Je̱ Judas Iscariote, nu̱toꞌk je̱ ixpa̱jkpa juuꞌ veꞌe nu̱makme̱jtsk ijttu, je̱ꞌe̱ tseꞌe o̱jts du̱ma̱a̱tnakyó̱tsjada je̱ teeꞌta̱jk je̱ vyintsa̱nda,
14 — ausente —
15 je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―¿Tis a̱tseꞌe xmo̱ꞌo̱dap pa̱n mpu̱u̱mp a̱tseꞌe je̱ Jesús je̱m miits mka̱ꞌmda? Vanꞌit tseꞌe tyukvinvaꞌnijidi iiꞌpx majk je̱ meen juuꞌ veꞌe plata.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Vanꞌit tseꞌe je̱ Judas du̱ꞌixti pa̱n vintso̱ veꞌe je̱ Jesús du̱pá̱mu̱t je̱m je̱ꞌe̱ kya̱ꞌmda.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Ku veꞌe je̱ mutoꞌk xa̱a̱j du̱paaty ku veꞌe je̱ tsapkaaky yakkay juuꞌ veꞌe je̱ levadura du̱kama̱a̱t, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk vyinkutá̱mijidi. Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús du̱ꞌamo̱tutú̱vidi: ―¿Jómaseꞌe xtsa̱k je̱ts a̱a̱tseꞌe na̱jkx nyakꞌo̱ya je̱tseꞌe nyaknajxumdat je̱ pascua xa̱a̱j aꞌox?
17 — ausente —
18 Vanꞌit tseꞌe yꞌatsa̱a̱jv je̱tseꞌe ña̱jkxtat je̱m kajpu̱n ka̱jxm. Ku veꞌe du̱ꞌíxtat toꞌk je̱ jayu juuꞌ veꞌe tyijp, je̱ja tseꞌe je̱ꞌe̱ tya̱kꞌaajy ña̱jkxtat. Vanꞌit tseꞌe jyaaꞌkvaajñ: ―Je̱tseꞌe xna̱a̱jmadat: “Jidu̱ꞌu̱meꞌe je̱ yakꞌixpa̱jkpa vyaꞌañ: Tá̱minup xa veꞌe a̱ts je̱ nꞌo̱o̱ꞌku̱n. Je̱ja veꞌe mta̱kꞌaajy a̱ts je̱ nꞌixpa̱jkpata̱jk je̱ pascua xa̱a̱j aꞌox ntukma̱a̱tyaknaxuvaꞌañ.”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Vanꞌit tseꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱toondi ax joꞌn je̱ Jesús tyukpavaajnjidi, yꞌapa̱a̱jmtkidu tseꞌe je̱ pascua xa̱a̱j aꞌox.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Ku veꞌe je̱ it choꞌoini, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ ñu̱makme̱jtsk ixpa̱jkpata̱jk du̱ma̱a̱tnajxti aꞌóxiva.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Kaaydup tseꞌe vye̱ꞌnada, vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús vyaajñ: ―Tyú̱vam xa a̱ts miitseꞌe nna̱a̱jmada je̱ts nu̱toꞌkeꞌe miitsta juuꞌ a̱tseꞌe xpá̱mup je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ a̱tseꞌe xtsoꞌoxpa̱jktup.
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Vanꞌit tseꞌe o̱o̱y tyuntsaachvinmapya̱jkti je̱tseꞌe toꞌk jadoꞌk je̱ Jesús du̱ꞌamo̱tutú̱vidi: ―Ma̱ja̱ Vintsá̱n, ¿a̱ts je̱ꞌe̱ vineꞌe?
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús yꞌatsa̱a̱jv: ―Nu̱toꞌk je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ veꞌe je̱ kya̱ꞌa̱j tu̱du̱pu̱m yam plato jo̱o̱tm a̱ts ma̱a̱t, je̱ꞌe̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe juuꞌ a̱tseꞌe xpá̱mup je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ a̱tseꞌe xtsoꞌoxpa̱jktup.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Ax je̱ꞌe̱mts a̱tseꞌe mpanu̱jkxp je̱ tooꞌ juuꞌ veꞌe javyet ijtp a̱ts ka̱jx je̱p Kunuuꞌkx Jatyán ku̱jxp, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp. ¡Ax ayo̱o̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jyo̱o̱t je̱ jayu juuꞌ a̱tseꞌe xpá̱mup je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ a̱tseꞌe xtsoꞌoxpa̱jktup! Nu̱yojk o̱y xa veꞌe ku̱yꞌijtu̱xji je̱ jayu ku veꞌe ku̱kyakeꞌx.
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Vanꞌit tseꞌe kya̱jts je̱ Judas juuꞌ veꞌe pa̱a̱jmjinup je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ veꞌe tsoꞌoxpa̱jkju̱dup. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaajñ: ―Yakꞌixpa̱jkpa, ¿a̱ts je̱ꞌe̱ vineꞌe? Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji: ―Mits xa je̱ꞌe̱ veꞌe, veꞌem ax joꞌn viinm tu̱mvaꞌañ.
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Kaaydup tseꞌe vye̱ꞌnada, je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱ka̱a̱jn je̱ tsapkaaky, je̱ Nteꞌyam du̱kuko̱jtsji, je̱tseꞌe du̱tojkvaꞌkxjidi je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk. Vanꞌit tseꞌe vyaajñ: ―Kayda, ya̱ꞌa̱ je̱ꞌe̱ veꞌe a̱ts je̱ nniꞌkx je̱ nko̱pk.
26 — ausente —
27 Vanꞌit tseꞌe du̱ko̱o̱mpa je̱ tukꞌaꞌooguin, je̱ Nteꞌyam du̱kuko̱jtsji, je̱tseꞌe du̱mo̱o̱jy je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk, je̱tseꞌe vyaajñ: ―Ooꞌkta juuꞌ veꞌe ya̱ tukꞌaꞌooguin mya̱a̱t.
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 Ya̱ꞌa̱ je̱ꞌe̱ veꞌe a̱ts je̱ nnu̱u̱ꞌpu̱n. Ku̱x ku a̱tseꞌe nꞌo̱o̱ꞌku̱t, nyaktaajnjadapts a̱ts miitseꞌe toꞌk je̱ nam ko̱jtstán. Je̱ nu̱may jáyuts a̱tseꞌe nkuꞌo̱o̱ꞌkap je̱tseꞌe veꞌem je̱ tyo̱kin yakme̱e̱ꞌkxjadat.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Ax nmu̱u̱jmidupts a̱ts miitseꞌe je̱ts kaꞌa a̱tseꞌe nꞌukꞌooknuvat je̱ tsaaydum paꞌajk na̱a̱j, vanꞌítnumeꞌe ku a̱ts miitseꞌe ntukma̱a̱tꞌooꞌktat je̱ ñam je̱ꞌe̱ je̱m a̱ts je̱ nTeeꞌ kyutojku̱n jo̱o̱tm.
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ u̱v du̱ꞌa̱a̱vdi je̱tseꞌe ña̱jkxti je̱m Olivos Ko̱pk viindum.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱nu̱u̱jmidi: ―Nu̱jom xa a̱ts miitseꞌe xmaso̱ꞌo̱ktat u̱xyam ya̱ tsooj, ku̱x jidu̱ꞌu̱meꞌe javyet je̱p Kunuuꞌkx Jatyán ku̱jxp: “Nyakꞌo̱o̱ꞌkup xa a̱tseꞌe je̱ carnero vinténiva je̱tseꞌe je̱ carnero yꞌanomvaꞌkxtat.”
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Ax kuts a̱tseꞌe njoojntykpa̱jknuvat, na̱jkxupts a̱tseꞌe je̱m galiléait yꞌit jo̱o̱tm; u̱xꞌo̱o̱kts miitseꞌe je̱m mje̱ꞌyadat.
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro yꞌatso̱o̱jvji: ―Mjamaso̱ꞌo̱kjada veꞌe anañu̱joma, kaꞌats a̱ts mitseꞌe nmaso̱ꞌo̱ku̱t.
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji: ―Tyú̱vam xa a̱ts mitseꞌe nnu̱u̱jma, je̱ts u̱xyam ya̱ tsooj, kaꞌanumeꞌe je̱ naꞌatseev yꞌayaꞌaxy vye̱ꞌnat, mutoojk náxipts a̱ts mitseꞌe xkanatyukpu̱kju̱ vye̱ꞌnat.
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro yꞌatsa̱a̱jv: ―Ku̱njaꞌa̱a̱ꞌk xa a̱tseꞌe mits ma̱a̱t, kaꞌats a̱ts mitseꞌe nkanatyukpá̱kju̱t. Tum veꞌem tseꞌe vyaanduva nu̱jom je̱ myuꞌixpa̱jkpata̱jk.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk du̱ma̱a̱tje̱ꞌy joma veꞌe toꞌk je̱ it juuꞌ veꞌe Getsemaní du̱xa̱a̱j; je̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmi je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk: ―Tsa̱a̱nada yaja namvaat a̱tseꞌe xim tso̱ na̱jkx ntsapka̱ts.
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Pyavo̱o̱v tseꞌe je̱ Pedro je̱ts nu̱me̱jtsk je̱ yꞌixpa̱jkpa juuꞌ veꞌe je̱ Zebedeo je̱ myajntkta̱jk. Vanꞌit tseꞌe chaachvinmapyu̱jk je̱tseꞌe ñavyinmaꞌyu̱nmo̱o̱jyji,
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi je̱ꞌe̱ juuꞌ veꞌe pyavo̱o̱vdu: ―Tsaachvinmaayp xa veꞌe a̱ts ya̱ njo̱o̱t ya̱ njaꞌvin o̱o̱ꞌku̱n am paat. Tanda yaja je̱tseꞌe joojntyk mꞌíttat a̱ts ma̱a̱t.
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús jave̱e̱ꞌn jyaaꞌknu̱jkx je̱tseꞌe je̱ vyiijn je̱ yꞌaaj du̱tukpaaty je̱ naax je̱tseꞌe chapka̱jts. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaajñ: ―Tata, pa̱n mꞌo̱ꞌyixjup xa veꞌe, kadi xyakjaty je̱ts a̱tseꞌe xtukka̱daꞌaku̱t ya̱ tsaachpaatu̱n; ax ka je̱ꞌe̱p tseꞌe mtónup juuꞌ a̱tseꞌe ntsa̱jkp, je̱ꞌe̱ veꞌe mtónup juuꞌ mitseꞌe mtsa̱jkp.
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Vanꞌit tseꞌe vyimpijtnuva joma veꞌe du̱maso̱o̱kti je̱ yꞌixpa̱jkpada; maadup tseꞌe du̱paatti. Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro du̱nu̱u̱jmi: ―¿Kaꞌa veꞌe tu̱mꞌo̱ꞌyixjada je̱tseꞌe a̱ts ma̱a̱t joojntyk ku̱mꞌitta o̱tyoꞌk hora?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Nakyujoojntykajada je̱ts tsapko̱tsta je̱tseꞌe mkakaꞌadat je̱p to̱kin ja̱a̱tp. Je̱ jayu je̱ jyo̱o̱t je̱ jyaꞌvin, cha̱jkpts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱tseꞌe du̱tónu̱t juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam cha̱jkp; ax ayonu̱ktá̱kats je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ jayu je̱ ñiꞌkx je̱ kyo̱pk.
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Vanꞌit tseꞌe mume̱jtsk nax ña̱jkxnuva je̱tseꞌe jidu̱ꞌu̱m chapka̱jts: ―Tata, pa̱n kaꞌa xa veꞌe mꞌo̱ꞌyixju̱ je̱ts a̱tseꞌe xkatukka̱daꞌaku̱t ya̱ tsaachpaatu̱n, vaꞌan tseꞌe veꞌem du̱tunju̱ ax joꞌn mitseꞌe xtsa̱k.
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Vanꞌit tseꞌe vyimpijtnuva; maadup tseꞌe du̱paatnuva je̱ yꞌixpa̱jkpada ku̱x kaꞌa veꞌe je̱ tsooj du̱ꞌukmuténidini.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Vanꞌit tseꞌe du̱maso̱o̱kti je̱tseꞌe mutoojk nax o̱jts chapko̱jtsnuva. Nay vanxú̱pjyam tseꞌe chapka̱jts.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Vanꞌit tseꞌe vyimpijtnuva joma veꞌe je̱ yꞌixpa̱jkpada je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―¿Mmaadup mpo̱o̱ꞌkxtupna veꞌe? Ta̱ xa veꞌe je̱ tiempo du̱paatni je̱ts a̱tseꞌe nyakpá̱mu̱t je̱m je̱ tó̱kinax jayu kya̱ꞌm, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Pojtu̱kta je̱ts du̱jaꞌmda. Je̱ja xa veꞌe mye̱jtsni juuꞌ a̱tseꞌe xpá̱mup je̱m je̱ jayu kya̱ꞌm juuꞌ a̱tseꞌe xtsoꞌoxpa̱jktup.
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Ko̱jtspna tseꞌe je̱ Jesús vyeꞌna ku veꞌe je̱ Judas jye̱ꞌy, je̱ꞌe̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe nu̱toꞌk je̱ ixpa̱jkpa juuꞌ veꞌe nu̱makme̱jtsk ijttu. Je̱m tseꞌe nu̱may je̱ jayu du̱ma̱a̱tje̱ꞌyada je̱ yajkxy tsojx ma̱a̱t je̱ts je̱ ku̱p ma̱a̱t, je̱ teeꞌta̱jk je̱ vyintsa̱nda je̱ts je̱ israeejlit je̱ myú̱jit jayuta̱jk, je̱ꞌe̱ tseꞌe ke̱jxju̱dup.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Je̱ Judas juuꞌ veꞌe je̱ Jesús je̱m je̱ꞌe̱ kya̱ꞌm du̱pa̱a̱mnup, myo̱o̱ydu tseꞌe je̱ nu̱jaꞌvin vintso̱ veꞌe du̱nu̱jávadat pa̱n pa̱n je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Jesús, ax veꞌem tseꞌe du̱tónu̱t ax joꞌn je̱ jayu je̱ myujayu o̱o̱y du̱tuntsa̱k. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi: ―Pa̱n pa̱nts a̱tseꞌe ntsuuꞌkxp, je̱ꞌe̱ts je̱ꞌe̱ veꞌe, je̱ꞌe̱ tseꞌe mmátstap.
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Ko̱jtska̱jxpna tseꞌe je̱ Judas vyeꞌna, vanꞌit tseꞌe du̱vinkuta̱mi je̱ Jesús je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―¡Dios meep Yakꞌixpa̱jkpa! Vanꞌit tseꞌe du̱tsuuꞌkx.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji: ―Amigo, ¿tiseꞌe mnu̱mejtsp? Vanꞌit tseꞌe je̱ jayu je̱ Jesús du̱vinkutá̱midi je̱tseꞌe du̱majtsti.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ jayu juuꞌ veꞌe je̱ Jesús ma̱a̱t veꞌnip, je̱ꞌe̱ tseꞌe je̱ yajkxy tsojx du̱yakpítsum je̱tseꞌe du̱ku̱spojxji toꞌk adoꞌom je̱ tyaatsk juuꞌ veꞌe du̱toojnjip je̱ teeꞌ juuꞌ veꞌe du̱nu̱vintsa̱nika̱jxp je̱ teeꞌta̱jkta.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús ña̱ꞌmu̱xji: ―Pa̱a̱mnuva je̱ myajkxy tsojx je̱p tya̱jk ja̱a̱tp; ku̱x nu̱jomeꞌe pa̱n pa̱neꞌe je̱ jayu du̱yakꞌo̱o̱ꞌkp je̱ tsojx ma̱a̱t, nay je̱ꞌe̱jyam tseꞌe tyukꞌo̱o̱ꞌknuvap.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 ¿Kaꞌa veꞌe xnu̱java je̱ts pa̱n ku̱nꞌamo̱tu a̱tseꞌe je̱ nTeeꞌ, tun jatyts a̱tseꞌe xtuknu̱ké̱xu̱t nu̱toogupxu̱k majk miijl naxy je̱ ángeles?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Ax pa̱n veꞌem tseꞌe ku̱jyaty, ¿vintso̱seꞌe tyónju̱t kyó̱tsju̱t juuꞌ veꞌe vaamp je̱p Kunuuꞌkx Jatyán ku̱jxp a̱ts ka̱jx?
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Vanꞌit tseꞌe je̱ Jesús je̱ nu̱may jayu du̱nu̱u̱jmi: ―¿Veꞌem a̱ts miitseꞌe xnu̱minda je̱ yajkxy tsojx ma̱a̱t je̱ts je̱ ku̱p ma̱a̱t, je̱ts a̱tseꞌe xmátstat ax joꞌn a̱tseꞌe je̱ me̱e̱ꞌtspa ku̱nꞌijt? Jó̱vum xa̱a̱j xa a̱tseꞌe tu̱nyakꞌixpu̱k je̱p ma̱ja̱ tsaptu̱jkp; kaꞌats a̱tseꞌe xmajtsti vanꞌit.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 U̱xyam tseꞌe veꞌem jyaty je̱tseꞌe tyónju̱t juuꞌ veꞌe je̱p Kunuuꞌkx Jatyán ku̱jxp jyaaydu je̱ Nteꞌyam je̱ yꞌayook ko̱jtsnajxpata̱jkta. Vanꞌit tseꞌe toꞌk ka̱ꞌa̱jyji je̱ yꞌixpa̱jkpata̱jk kyuke̱e̱kjidi, naaydumeꞌe du̱yaktaandi.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Vanꞌit tseꞌe je̱ꞌe̱ pa̱n pa̱n jatyeꞌe je̱ Jesús du̱majtstu, je̱ꞌe̱ tseꞌe du̱yakna̱jkxtu je̱ja je̱ Caifás vyinkujk, je̱ teeꞌ je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌijt juuꞌ veꞌe du̱nu̱vintsa̱nika̱jxp je̱ teeꞌta̱jkta. Je̱peꞌe ñayꞌamojkijidi je̱ tsaptu̱jkpit yakꞌixpa̱jkpata̱jk je̱ts je̱ israeejlit je̱ myú̱jit jáyuda.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Ax jékumji tseꞌe je̱ Pedro pyaꞌu̱xꞌo̱o̱kaja je̱p je̱ teeꞌ Caifás tya̱kꞌaagup paat. Je̱pts je̱ꞌe̱ veꞌe tya̱jki je̱tseꞌe du̱ma̱a̱tꞌa̱jxtkti je̱ tsapta̱kmutoompata̱jk, je̱ꞌe̱ veꞌe yꞌixuvaampy pa̱n vintso̱ veꞌe kyuka̱xa ma̱a̱t je̱ Jesús.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Je̱ teeꞌta̱jk je̱ vyintsa̱nda ma̱a̱t je̱ israeejlit je̱ myú̱jit jáyuda je̱ts nu̱jom pa̱n pa̱n jatyeꞌe du̱nu̱má̱jidup je̱p tsaptu̱jkp, yꞌíxtidupts je̱ꞌe̱ veꞌe vintso̱ veꞌe je̱ Jesús ku̱du̱nu̱vampe̱tta je̱tseꞌe veꞌem du̱yakjayꞌo̱o̱ꞌkjadat.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Ax kaꞌa tseꞌe du̱paatti vintso̱ veꞌe ku̱du̱nu̱vampe̱jtti ó̱yameꞌe nu̱may je̱ jayu mya̱jvaꞌkti juuꞌ veꞌe janu̱vampe̱tuvaajnju̱dup. U̱xꞌo̱o̱knum tseꞌe mya̱jvaꞌkti nu̱me̱jtsk
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 juuꞌ veꞌe vaandu: ―Ya̱ꞌa̱ xa veꞌe vaan: “Xꞌo̱ꞌyixjup xa a̱tseꞌe je̱ts a̱tseꞌe ya̱ ma̱ja̱ tsapta̱jk nyakkutó̱kiyu̱t; toojk xa̱a̱jts a̱tseꞌe mpa̱a̱mnuvat.”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Vanꞌit tseꞌe tyeni je̱ teeꞌ juuꞌ veꞌe du̱nu̱vintsa̱nika̱jxp je̱ teeꞌta̱jkta, je̱tseꞌe je̱ Jesús du̱nu̱u̱jmi: ―¿Ni vinxu̱pa veꞌe mkahꞌatsa̱v? ¿Vintso̱ veꞌe mkanakyuka̱tsju̱ ku veꞌe myaknu̱ꞌa̱a̱ꞌna?
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Ama̱ꞌa̱t tseꞌe je̱ Jesús tyaajñ. Vanꞌit tseꞌe je̱ teeꞌ ña̱ꞌmu̱xji: ―Je̱ joojntyk Nteꞌyam ka̱jx, je̱ꞌe̱ ka̱jx tseꞌe juuꞌ tyú̱vam avana, vaajnja a̱a̱ts pa̱n mitseꞌe je̱ Cristo, juuꞌ veꞌe je̱ Nteꞌyam vyinko̱o̱n je̱tseꞌe yakkutojknit, je̱ꞌe̱ je̱ yꞌOnu̱k.
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Je̱tseꞌe je̱ Jesús yꞌatso̱o̱jvji: ―Je̱ꞌe̱ xa a̱tseꞌe, veꞌem ax joꞌn tu̱xka̱ts. Vaampapts a̱tseꞌe je̱ts xꞌíxtap a̱tseꞌe, a̱ts, je̱ Jayu Juuꞌ veꞌe Nu̱pa̱a̱mdu̱ka Ijtp, je̱ts a̱tseꞌe ntsa̱a̱nat je̱ja je̱ Nteꞌyam yꞌakaꞌyu̱n paꞌayi, juuꞌ veꞌe nu̱jom du̱ka̱ꞌmika̱jxp. Veꞌemts a̱tseꞌe xꞌíxtuvat ku a̱tseꞌe nka̱daꞌaku̱t je̱m vínu̱ts jo̱o̱tm.
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Vanꞌit tseꞌe je̱ teeꞌ je̱ vyit ñatyuknu̱ka̱a̱ꞌtsvaatsji, je̱ꞌe̱ veꞌe du̱yaknu̱ke̱ꞌxnata̱jkip je̱ts kyo̱ꞌo̱yjaꞌvipeꞌe, je̱tseꞌe vyaajñ: ―Ta̱ xa ya̱ꞌa̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam du̱vinko̱jtspét ku veꞌe veꞌem vyaꞌañ. ¿Tya̱jxts u̱u̱ꞌmeꞌe njaaꞌktso̱jkumdat pa̱neꞌe du̱ꞌixtu du̱mó̱tudu juuꞌ veꞌe tyoon kyo̱jts ka ó̱yap? Ta̱ tseꞌe xꞌamo̱tunaxta vintso̱ ya̱ꞌa̱ veꞌe viinm tu̱vyaꞌañ.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 ¿Vintso̱seꞌe xpayo̱ꞌo̱yda? Vanꞌit tseꞌe yꞌatso̱o̱vdi: ―Je̱p to̱kin ja̱a̱tp xa ya̱ꞌa̱ veꞌe, vyinmajtsjup tseꞌe je̱tseꞌe yꞌo̱o̱ꞌku̱t.
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Vanꞌit tseꞌe du̱vinkutsójidi, du̱tsiiꞌkti, je̱tseꞌe du̱vimpa̱ꞌkxti du̱ja̱pa̱ꞌkxti,
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 je̱tseꞌe jidu̱ꞌu̱m du̱nu̱u̱jmidi: ―Pa̱n je̱ Cristo mitseꞌe, ¡nu̱kó̱tsu̱ts nꞌit pa̱n pa̱neꞌe tu̱mtsiiꞌkju̱!
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Namvaateꞌe veꞌem du̱tonda du̱na̱a̱jmada, je̱p tseꞌe je̱ Pedro vyeꞌna taagujkp chu̱u̱na. Vanꞌit tseꞌe toꞌk je̱ ja̱jtspa je̱ Pedro du̱vinkuta̱mi je̱tseꞌe du̱nu̱u̱jmi: ―Mma̱a̱tvíttpap xa mits ya̱ꞌa̱ veꞌe tu̱yꞌit ya̱ Jesús, ya̱ galiléait jayu.
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro du̱kanatyukpa̱jkji je̱ Jesús je̱ja nu̱jom je̱ꞌe̱ vyinkujkta. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe vyaajñ: ―Kaꞌa xa a̱tseꞌe nnu̱java pa̱n ti mitseꞌe mka̱jtsp.
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro du̱jaaꞌkmujékumi je̱ Jesús je̱tseꞌe jye̱ꞌy je̱p joma veꞌe je̱ zaguán. Vanꞌit tseꞌe yꞌixji jadoꞌk je̱ ja̱jtspa. Jidu̱ꞌu̱m tseꞌe du̱nu̱u̱jmidi pa̱n pa̱n jatyeꞌe je̱p veꞌnidup: ―Je̱m xa ya̱ꞌa̱ veꞌe du̱ma̱a̱tvíttpa xi Jesús, xi nazarétit jayu.
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro du̱kanatyukpa̱jkjinuva je̱ Jesús, je̱ Nteꞌyam du̱yaknajxy, je̱tseꞌe vyaajñ: ―Kaꞌa xa a̱ts ya̱ꞌa̱ veꞌe xi jayu nꞌixa.
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Ax ku tseꞌe ve̱e̱ꞌn je̱ it ñajxy, vanꞌit tseꞌe vyinkutá̱mijidi pa̱n pa̱n jatyeꞌe je̱p veꞌnidup je̱tseꞌe jidu̱ꞌu̱m je̱ Pedro du̱nu̱u̱jmidi: ―Tyú̱vam xa veꞌe je̱ts xi jyáyuva mitseꞌe, ku̱x veꞌemeꞌe je̱ mko̱jtsu̱n.
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro yꞌatsa̱a̱jv: ―Yꞌixp xa je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ts kaꞌa a̱ts ya̱ꞌa̱ veꞌe xi jayu nꞌixa juuꞌ miitseꞌe mtijtup. Ñu̱jaꞌvinupts je̱ꞌe̱ veꞌe je̱ Nteꞌyam je̱ts ko̱ꞌo̱y nu̱ko̱tsa a̱tseꞌe ntaannit pa̱n kaꞌa a̱tseꞌe tyu̱va juuꞌ nka̱ts. Tun je̱ꞌyji tseꞌe toꞌk je̱ naꞌatseev yꞌayaaxy.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro du̱jaaꞌmyejts juuꞌ veꞌe je̱ Jesús kyo̱jts ku veꞌe ña̱ꞌmu̱xji: “Kaꞌanumeꞌe je̱ naꞌatseev yꞌayaꞌaxy vye̱ꞌnat, mutoojk náxipts a̱ts mitseꞌe xkanatyukpu̱kju̱ vye̱ꞌnat.” Vanꞌit tseꞌe je̱ Pedro je̱p pyítsumni je̱tseꞌe o̱o̱y tyuntsaachvinmaꞌyu̱nyaaxy.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.