Lucas 23
mri2012 (MRI2012) vs NTLH
1 Kātahi ka whakatika tō rātou huihui katoa, ā, ārahina ana ia ki a Pirato.
1 Em seguida o grupo todo se levantou e levou Jesus para Pilatos.
2 Nā, ka anga rātou, ka whakapā hē ki a ia, ka mea, “Kua mau i a mātou tēnei tangata e kukume kē ana i te iwi, e mea ana kia kaua e hoatu te takoha ki a Hīhā, e kī ana he kīngi ia, ko te Karaiti.”
2 Lá, começaram a acusá-lo, dizendo: — Pegamos este homem tentando fazer o nosso povo se revoltar, dizendo a eles que não pagassem impostos ao Imperador e afirmando que ele é o
3 Nā, ka ui a Pirato ki a ia, ka mea, “Ko koe rānei te kīngi o ngā Hūrai?”
3 Aí Pilatos perguntou a Jesus: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
4 Nā, ko te meatanga a Pirato ki ngā tohunga nui, ki ngā mano, “Kāhore tētahi hē o tēnei tangata i mau i ahau.”
4 Então Pilatos disse aos chefes dos sacerdotes e à multidão: — Não encontro nenhum motivo para condenar este homem.
5 Ā, nui atu tā rātou tohe ka mea, “E whakatūtehu ana ia i te iwi, e whakaako ana puta noa i Hūria, tīmata mai i Karirī, ā tae noa mai ki konei.”
5 Mas eles insistiram: — Ele está causando desordem entre o povo em toda a Judeia. Ele começou na Galileia e agora chegou aqui.
6 I te rongonga ia o Pirato ki Karirī, ka ui, “Nō Karirī rānei tēnei tangata?”
6 Ouvindo isso, Pilatos perguntou: — Este homem é da Galileia?
7 Ā, i tōna mōhiotanga nō te rangatiratanga ia o Herora, ka tonoa ia ki a Herora, i Hiruhārama hoki ia i aua rā.
7 Quando soube que Jesus era da região governada por Herodes, Pilatos o mandou para ele, pois Herodes também estava em Jerusalém naquela ocasião.
8 Nā, i te kitenga o Herora i a Īhu, nui rawa tōna hari, kua roa ia e hiahia ana kia kite i a ia, he maha hoki ngā mea i rangona e ia mōna. Nā, ka tūmanako ia kia kite i tētahi merekara e meinga ana e ia.
8 Herodes ficou muito contente quando viu Jesus, pois tinha ouvido falar a respeito dele e fazia muito tempo que queria vê-lo. Ele desejava ver Jesus fazer algum milagre.
9 Nā, he maha ngā kupu i ui ai ia ki a ia; heoi, kāhore kau he kupu i whakahokia e ia.
9 Então fez muitas perguntas a Jesus, mas ele não respondeu nada.
10 Nā, tū ana ngā tohunga nui me ngā karaipi, kaha rawa hoki tā rātou whakapā hē ki a ia.
10 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei se apresentaram e fizeram acusações muito fortes contra Jesus.
11 Nā, ka whākorekore a Herora rātou ko āna hōia ki a ia, ka taunu, ā, ka oti ia te whakakākahu ki te kahu whakapaipai, ka whakahokia atu ki a Pirato.
11 Herodes e os seus soldados zombaram de Jesus e o trataram com desprezo. Puseram nele uma capa luxuosa e o mandaram de volta para Pilatos.
12 I taua rangi anō ka houhia te rongo a Pirato rāua ko Herora; i mua hoki e mauāhara ana ki a rāua.
12 Naquele dia Herodes e Pilatos, que antes eram inimigos, se tornaram amigos.
13 Nā, ka karangatia e Pirato ngā tohunga nui, ngā rangatira, me te iwi anō,
13 Pilatos reuniu os chefes dos sacerdotes, os líderes judeus e o povo
14 ka mea ia ki a rātou, “Kua kawea mai nei e koutou tēnei tangata ki ahau, me te kī anō kei te kukume kē ia i te iwi; ā, ka oti nei ia te uiui e ahau i tō koutou aroaro, nā, kīhai i mau i ahau tētahi hē o tēnei tangata i roto i ngā mea i whakapāngia nei e koutou ki a ia.
14 e disse: — Vocês me trouxeram este homem e disseram que ele estava atiçando o povo para fazer uma revolta. Pois eu já lhe fiz várias perguntas diante de todos vocês, mas não encontrei nele nenhuma culpa dessas coisas de que vocês o acusam.
15 Ā, kīhai anō hoki a Herora, nāna ia i whakahoki mai ki a tātou, nā, kāhore āna mahi e tika ai kia mate ia.
15 Herodes também não encontrou nada contra ele e por isso o mandou de volta para nós. Assim, é claro que este homem não fez nada que mereça a pena de morte.
16 Nā, me whiu ia e ahau, ka tuku atu ai.”
16 Eu vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
17 Kua takoto hoki te tikanga kia tukua atu tētahi ki a rātou i te hākari.
17 [Na Festa da Páscoa, Pilatos tinha o costume de soltar algum preso, a pedido do povo.]
18 Nā, ka pānui rātou ki te karanga, ka mea, “Whakamatea tēnei, ko Parapa te tuku mai ki a mātou.”
18 Aí toda a multidão começou a gritar: — Mata esse homem! Solta Barrabás para nós!
19 (Ko tēnei hoki i makā ki te whare herehere mō te nananga i nanā ai ia i roto i te pā, mō te patu tangata.)
19 Barrabás tinha sido preso por causa de uma revolta na cidade e por assassinato.
20 Nā, ka mea atu anō a Pirato, he mea hoki nāna kia tukua a Īhu.
20 Então Pilatos, querendo soltar Jesus, falou outra vez com a multidão.
21 Heoi, hāmama ana rātou, mea ana, “Rīpekatia ia, rīpekatia!”
21 Mas eles gritavam mais ainda: — Crucifica! Crucifica!
22 Ka mea anō ia ki a rātou, ko te toru o ngā meatanga, “He aha rā te kino i meinga e tēnei tangata? Kāhore anō i mau i ahau tētahi hē ōna e mate ai; māku ia e whiu, ka tuku atu ai.”
22 E Pilatos disse pela terceira vez: — Mas qual foi o crime dele? Não vejo neste homem nada que faça com que ele mereça a pena de morte. Vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
23 Otirā, nui atu ō rātou reo ki te tohe e tono ana kia rīpekatia ia. Ā, riro rawa i tā ō rātou reo.
23 Porém eles continuaram a gritar bem alto, pedindo que Jesus fosse crucificado; e a gritaria deles venceu.
24 Nā, ka whakaōtia e Pirato kia waiho i tā rātou i tono ai.
24 Pilatos condenou Jesus à morte, como pediam.
25 Nā, ka tukua anō ki a rātou te tangata i makā ki te whare herehere mō te nananga, mō te patu tangata, tā rātou hoki i tono ai; ko Īhu ia i tukua ki tā rātou i pai ai.
25 E soltou o homem que eles queriam — aquele que havia sido preso por causa de revolta e de assassinato. E entregou Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Ā, i a rātou e ārahi ana i a ia, ka mau rātou ki tētahi tangata o Hairini, ki a Haimona, e haere mai ana i ngā whenua, ā, utaina ana ki a ia te rīpeka, kia amohia i muri i a Īhu.
26 Então os soldados levaram Jesus. No caminho, eles encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, que vinha do campo. Agarraram Simão e o obrigaram a carregar a cruz, seguindo atrás de Jesus.
27 Nā, he nui te huihuinga o te iwi i aru i a ia, me ngā wāhine hoki e tangi ana, e auē ana ki a ia.
27 Uma grande multidão o seguia. Nela havia algumas mulheres que choravam e se lamentavam por causa dele.
28 Nā, ka tahuri a Īhu ki a rātou, ka mea, “E ngā tamāhine o Hiruhārama, kaua e tangi ki ahau, engari me tangi ki a koutou anō, ki ā koutou tamariki.
28 Jesus virou-se para elas e disse:
29 Tērā hoki e puta ngā rā e mea ai rātou, ‘Koa tonu ngā pākoko, me ngā kōpū kāhore i whānau, me ngā ū kāhore i ngotea.’
29 Porque chegarão os dias em que todos vão dizer: “Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos, que nunca deram à luz e que nunca amamentaram!”
30 Ko reira tīmata ai rātou te mea ki ngā maunga,
30 Chegará o tempo em que todos vão dizer às montanhas: “Caiam em cima de nós!” E dirão também aos montes: “Nos cubram!”
31 Ki te meinga hoki ēnei mea e rātou i te rākau e kaimata ana, ko te aha e meatia i te rākau ka maroke?”
31 Porque, se isso tudo é feito quando a lenha está verde, o que acontecerá, então, quando ela estiver seca?
32 Nā, tērā atu ētahi tokorua, he hunga mahi kino, e ārahina ngātahitia ana me ia kia whakamatea.
32 Levaram também dois criminosos para serem mortos com Jesus.
33 Ā, ka tae rātou ki te wāhi e kīia nei ko te Angaanga, ka rīpekatia ia ki reira, me aua kaimahi kino, kotahi ki matau, kotahi ki mauī.
33 Quando chegaram ao lugar chamado “A Caveira”, ali crucificaram Jesus e junto com ele os dois criminosos, um à sua direita e o outro à sua esquerda.
34 Nā, ka mea a Īhu, “E Pā, houhia te rongo ki a rātou; kāhore hoki rātou e mōhio ki tā rātou e mea nei.” Ā, wehewehea ana ōna kākahu e rātou he mea maka ki te rota.
34 [Então Jesus disse: Em seguida, tirando a sorte com dados, os soldados repartiram entre si as roupas de Jesus.
35 Me te tū anō te iwi mātakitaki ai. Ko ngā rangatira hoki ka tāwai ki a ia, ka mea, “Ko ērā atu i whakaorangia e ia, māna anō ia e whakaora, ki te mea ia ko te Karaiti a te Atua, ko tāna i whiriwhiri ai!”
35 O povo ficou ali olhando, e os líderes judeus zombavam de Jesus, dizendo: — Ele salvou os outros. Que salve a si mesmo, se é, de fato, o
36 Ko ngā hōia ētahi i taunu ki a ia, ka haere mai me te kawe mai he winika ki a ia,
36 Os soldados também zombavam de Jesus. Chegavam perto dele e lhe ofereciam vinho comum
37 ka mea, “Ki te mea ko koe te Kīngi o ngā Hūrai, whakaora i a koe.”
37 e diziam: — Se você é o rei dos judeus, salve a você mesmo!
38 Ā, tērā te mea i tuhituhia ki runga ake i a ia, “Ko te Kīngi tēnei o ngā Hūrai.”
38 Na cruz, acima da sua cabeça, estavam escritas as seguintes palavras: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Nā, ko tētahi o ngā kaimahi kino i whakairia rā i kohukohu ki a ia, i mea, “Ki te mea ko te Karaiti koe, whakaorangia koe, māua hoki.”
39 Um dos criminosos que estavam crucificados ali insultava Jesus, dizendo: — Você não é o Messias? Então salve a você mesmo e a nós também!
40 Nā, ka whakahoki tētahi, ka riri ki a ia, ka mea, “E kore rānei koe e wehi ki te Atua, kei tēnei mate tahi nei hoki koe?
40 Porém o outro o repreendeu, dizendo: — Você não
41 Ka tika rāia tō tāua; ka whiwhi hoki tāua ki ngā mea e tika ana mō ā tāua hanga; ko tēnei ia kāhore āna mahi hē.”
41 A nossa condenação é justa, e por isso estamos recebendo o castigo que nós merecemos por causa das coisas que fizemos; mas ele não fez nada de mau.
42 Nā, ko tāna meatanga ki a Īhu, “E te Ariki, kia mahara koe ki ahau ina haere mai koe i runga i tōu rangatiratanga.”
42 Então disse: — Jesus, lembre de mim quando o senhor vier como Rei!
43 Anō rā ko Īhu ki a ia, “He pono tāku e mea nei ki a koe, ko āianei koe noho ai ki ahau ki Pararaiha.”
43 Jesus respondeu:
44 Nā, kua tata ki te ono o ngā hāora, ā, ka pōuri a runga o te whenua katoa, tae noa ki te iwa o ngā hāora.
44 Mais ou menos ao meio-dia o sol parou de brilhar, e uma escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 I pōuri hoki te rā, ā, i wāhia te ārai o te whare tapu i waenganui pū.
45 E a cortina do Templo se rasgou pelo meio.
46 Ā, nui atu te reo o Īhu ki te karanga; i mea ia, “E Pā, tēnei tōku wairua ka tukua atu nei ki ōu ringa.” Ka mutu ēnei kupu, ka hemo ia.
46 Aí Jesus gritou bem alto: Depois de dizer isso, ele morreu.
47 Ā, i te kitenga o te keneturio i taua mea, ka whakakorōria ia i te Atua, ka mea, “He pono he tangata tika tēnei.”
47 Quando o oficial do exército romano viu o que havia acontecido, deu glória a Deus, dizendo: — De fato, este homem era inocente!
48 Me te hunga katoa hoki i huihui mai ki te mātakitaki, i tō rātou kitenga i aua mea i meatia rā, ka pātuki i ō rātou uma, ā, hoki ana.
48 Todos os que estavam reunidos ali para assistir àquele espetáculo viram o que havia acontecido e voltaram para casa, batendo no peito em sinal de tristeza.
49 Ā, ko te hunga katoa i mōhio ki a ia, rātou ko ngā wāhine i aru mai i a ia i Karirī, i tū mai i tawhiti, mātakitaki ai ki ēnei mea.
49 Todos os amigos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia ficaram de longe, olhando tudo aquilo.
50 Nā, tērā tētahi tangata, ko Hōhepa te ingoa, he tangata noho rūnanga; he tangata pai, he tangata tika.
50 — ausente —
51 Kīhai ia i whakaae ki tō rātou whakaaro, ki tā rātou mahi, nō Arimatia ia, nō tētahi pā o ngā Hūrai, ā, he tangata ia e tatari ana ki te rangatiratanga o te Atua.
51 — ausente —
52 I haere ia ki a Pirato, ā, tonoa ana e ia te tinana o Īhu.
52 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus.
53 Nā, ka tangohia iho e ia taua tinana, ā, takaia ana ki te rīnena, ka waiho ki te rua i hāua ki roto ki te kōhatu, kāhore hoki i takoto noa tētahi tangata ki reira.
53 Então tirou o corpo da cruz e o enrolou num lençol de linho. Depois o colocou num túmulo cavado na rocha, que nunca havia sido usado.
54 Nā, ko te rā Takanga hākari ia, ā, meāke pūao te hāpati.
54 Isso foi na sexta-feira, e já estava para começar o sábado.
55 I aru anō ngā wāhine i haere tahi mai nei me ia i Karirī, ā, kite ana i te urupā, i te whakatakotoranga anō o tōna tinana.
55 As mulheres que haviam seguido Jesus desde a Galileia foram com José e viram o túmulo e como Jesus tinha sido colocado ali.
56 Nā, ka hoki rātou, ka mahi i ngā mea kakara, i ngā hinu. Ā, noho ana i te hāpati, he whakaaro hoki ki te ture.
56 Depois voltaram para casa e prepararam perfumes e óleos para passar no corpo dele. E no sábado elas descansaram, conforme a
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.