Lucas 23
mri2012 (MRI2012) vs ARA
1 Kātahi ka whakatika tō rātou huihui katoa, ā, ārahina ana ia ki a Pirato.
1 Levantando-se toda a assembleia, levaram Jesus a Pilatos.
2 Nā, ka anga rātou, ka whakapā hē ki a ia, ka mea, “Kua mau i a mātou tēnei tangata e kukume kē ana i te iwi, e mea ana kia kaua e hoatu te takoha ki a Hīhā, e kī ana he kīngi ia, ko te Karaiti.”
2 E ali passaram a acusá-lo, dizendo: Encontramos este homem pervertendo a nossa nação, vedando pagar tributo a César e afirmando ser ele o Cristo, o Rei.
3 Nā, ka ui a Pirato ki a ia, ka mea, “Ko koe rānei te kīngi o ngā Hūrai?”
3 Então, lhe perguntou Pilatos: És tu o rei dos judeus? Respondeu Jesus: Tu o dizes.
4 Nā, ko te meatanga a Pirato ki ngā tohunga nui, ki ngā mano, “Kāhore tētahi hē o tēnei tangata i mau i ahau.”
4 Disse Pilatos aos principais sacerdotes e às multidões: Não vejo neste homem crime algum.
5 Ā, nui atu tā rātou tohe ka mea, “E whakatūtehu ana ia i te iwi, e whakaako ana puta noa i Hūria, tīmata mai i Karirī, ā tae noa mai ki konei.”
5 Insistiam, porém, cada vez mais, dizendo: Ele alvoroça o povo, ensinando por toda a Judeia, desde a Galileia, onde começou, até aqui.
6 I te rongonga ia o Pirato ki Karirī, ka ui, “Nō Karirī rānei tēnei tangata?”
6 Tendo Pilatos ouvido isto, perguntou se aquele homem era galileu.
7 Ā, i tōna mōhiotanga nō te rangatiratanga ia o Herora, ka tonoa ia ki a Herora, i Hiruhārama hoki ia i aua rā.
7 Ao saber que era da jurisdição de Herodes, estando este, naqueles dias, em Jerusalém, lho remeteu.
8 Nā, i te kitenga o Herora i a Īhu, nui rawa tōna hari, kua roa ia e hiahia ana kia kite i a ia, he maha hoki ngā mea i rangona e ia mōna. Nā, ka tūmanako ia kia kite i tētahi merekara e meinga ana e ia.
8 Herodes, vendo a Jesus, sobremaneira se alegrou, pois havia muito queria vê-lo, por ter ouvido falar a seu respeito; esperava também vê-lo fazer algum sinal.
9 Nā, he maha ngā kupu i ui ai ia ki a ia; heoi, kāhore kau he kupu i whakahokia e ia.
9 E de muitos modos o interrogava; Jesus, porém, nada lhe respondia.
10 Nā, tū ana ngā tohunga nui me ngā karaipi, kaha rawa hoki tā rātou whakapā hē ki a ia.
10 Os principais sacerdotes e os escribas ali presentes o acusavam com grande veemência.
11 Nā, ka whākorekore a Herora rātou ko āna hōia ki a ia, ka taunu, ā, ka oti ia te whakakākahu ki te kahu whakapaipai, ka whakahokia atu ki a Pirato.
11 Mas Herodes, juntamente com os da sua guarda, tratou-o com desprezo, e, escarnecendo dele, fê-lo vestir-se de um manto aparatoso, e o devolveu a Pilatos.
12 I taua rangi anō ka houhia te rongo a Pirato rāua ko Herora; i mua hoki e mauāhara ana ki a rāua.
12 Naquele mesmo dia, Herodes e Pilatos se reconciliaram, pois, antes, viviam inimizados um com o outro.
13 Nā, ka karangatia e Pirato ngā tohunga nui, ngā rangatira, me te iwi anō,
13 Então, reunindo Pilatos os principais sacerdotes, as autoridades e o povo,
14 ka mea ia ki a rātou, “Kua kawea mai nei e koutou tēnei tangata ki ahau, me te kī anō kei te kukume kē ia i te iwi; ā, ka oti nei ia te uiui e ahau i tō koutou aroaro, nā, kīhai i mau i ahau tētahi hē o tēnei tangata i roto i ngā mea i whakapāngia nei e koutou ki a ia.
14 disse-lhes: Apresentastes-me este homem como agitador do povo; mas, tendo-o interrogado na vossa presença, nada verifiquei contra ele dos crimes de que o acusais.
15 Ā, kīhai anō hoki a Herora, nāna ia i whakahoki mai ki a tātou, nā, kāhore āna mahi e tika ai kia mate ia.
15 Nem tampouco Herodes, pois no-lo tornou a enviar. É, pois, claro que nada contra ele se verificou digno de morte.
16 Nā, me whiu ia e ahau, ka tuku atu ai.”
16 Portanto, após castigá-lo, soltá-lo-ei.
17 Kua takoto hoki te tikanga kia tukua atu tētahi ki a rātou i te hākari.
17 [E era-lhe forçoso soltar-lhes um detento por ocasião da festa.]
18 Nā, ka pānui rātou ki te karanga, ka mea, “Whakamatea tēnei, ko Parapa te tuku mai ki a mātou.”
18 Toda a multidão, porém, gritava: Fora com este! Solta-nos Barrabás!
19 (Ko tēnei hoki i makā ki te whare herehere mō te nananga i nanā ai ia i roto i te pā, mō te patu tangata.)
19 Barrabás estava no cárcere por causa de uma sedição na cidade e também por homicídio.
20 Nā, ka mea atu anō a Pirato, he mea hoki nāna kia tukua a Īhu.
20 Desejando Pilatos soltar a Jesus, insistiu ainda.
21 Heoi, hāmama ana rātou, mea ana, “Rīpekatia ia, rīpekatia!”
21 Eles, porém, mais gritavam: Crucifica-o! Crucifica-o!
22 Ka mea anō ia ki a rātou, ko te toru o ngā meatanga, “He aha rā te kino i meinga e tēnei tangata? Kāhore anō i mau i ahau tētahi hē ōna e mate ai; māku ia e whiu, ka tuku atu ai.”
22 Então, pela terceira vez, lhes perguntou: Que mal fez este? De fato, nada achei contra ele para condená-lo à morte; portanto, depois de o castigar, soltá-lo-ei.
23 Otirā, nui atu ō rātou reo ki te tohe e tono ana kia rīpekatia ia. Ā, riro rawa i tā ō rātou reo.
23 Mas eles instavam com grandes gritos, pedindo que fosse crucificado. E o seu clamor prevaleceu.
24 Nā, ka whakaōtia e Pirato kia waiho i tā rātou i tono ai.
24 Então, Pilatos decidiu atender-lhes o pedido.
25 Nā, ka tukua anō ki a rātou te tangata i makā ki te whare herehere mō te nananga, mō te patu tangata, tā rātou hoki i tono ai; ko Īhu ia i tukua ki tā rātou i pai ai.
25 Soltou aquele que estava encarcerado por causa da sedição e do homicídio, a quem eles pediam; e, quanto a Jesus, entregou-o à vontade deles.
26 Ā, i a rātou e ārahi ana i a ia, ka mau rātou ki tētahi tangata o Hairini, ki a Haimona, e haere mai ana i ngā whenua, ā, utaina ana ki a ia te rīpeka, kia amohia i muri i a Īhu.
26 E, como o conduzissem, constrangendo um cireneu, chamado Simão, que vinha do campo, puseram-lhe a cruz sobre os ombros, para que a levasse após Jesus.
27 Nā, he nui te huihuinga o te iwi i aru i a ia, me ngā wāhine hoki e tangi ana, e auē ana ki a ia.
27 Seguia-o numerosa multidão de povo, e também mulheres que batiam no peito e o lamentavam.
28 Nā, ka tahuri a Īhu ki a rātou, ka mea, “E ngā tamāhine o Hiruhārama, kaua e tangi ki ahau, engari me tangi ki a koutou anō, ki ā koutou tamariki.
28 Porém Jesus, voltando-se para elas, disse: Filhas de Jerusalém, não choreis por mim; chorai, antes, por vós mesmas e por vossos filhos!
29 Tērā hoki e puta ngā rā e mea ai rātou, ‘Koa tonu ngā pākoko, me ngā kōpū kāhore i whānau, me ngā ū kāhore i ngotea.’
29 Porque dias virão em que se dirá: Bem-aventuradas as estéreis, que não geraram, nem amamentaram.
30 Ko reira tīmata ai rātou te mea ki ngā maunga,
30 Nesses dias, dirão aos montes: Caí sobre nós! E aos outeiros: Cobri-nos!
31 Ki te meinga hoki ēnei mea e rātou i te rākau e kaimata ana, ko te aha e meatia i te rākau ka maroke?”
31 Porque, se em lenho verde fazem isto, que será no lenho seco?
32 Nā, tērā atu ētahi tokorua, he hunga mahi kino, e ārahina ngātahitia ana me ia kia whakamatea.
32 E também eram levados outros dois, que eram malfeitores, para serem executados com ele.
33 Ā, ka tae rātou ki te wāhi e kīia nei ko te Angaanga, ka rīpekatia ia ki reira, me aua kaimahi kino, kotahi ki matau, kotahi ki mauī.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Calvário, ali o crucificaram, bem como aos malfeitores, um à direita, outro à esquerda.
34 Nā, ka mea a Īhu, “E Pā, houhia te rongo ki a rātou; kāhore hoki rātou e mōhio ki tā rātou e mea nei.” Ā, wehewehea ana ōna kākahu e rātou he mea maka ki te rota.
34 Contudo, Jesus dizia: Pai, perdoa-lhes, porque não sabem o que fazem. Então, repartindo as vestes dele, lançaram sortes.
35 Me te tū anō te iwi mātakitaki ai. Ko ngā rangatira hoki ka tāwai ki a ia, ka mea, “Ko ērā atu i whakaorangia e ia, māna anō ia e whakaora, ki te mea ia ko te Karaiti a te Atua, ko tāna i whiriwhiri ai!”
35 O povo estava ali e a tudo observava. Também as autoridades zombavam e diziam: Salvou os outros; a si mesmo se salve, se é, de fato, o Cristo de Deus, o escolhido.
36 Ko ngā hōia ētahi i taunu ki a ia, ka haere mai me te kawe mai he winika ki a ia,
36 Igualmente os soldados o escarneciam e, aproximando-se, trouxeram-lhe vinagre, dizendo:
37 ka mea, “Ki te mea ko koe te Kīngi o ngā Hūrai, whakaora i a koe.”
37 Se tu és o rei dos judeus, salva-te a ti mesmo.
38 Ā, tērā te mea i tuhituhia ki runga ake i a ia, “Ko te Kīngi tēnei o ngā Hūrai.”
38 Também sobre ele estava esta epígrafe [em letras gregas, romanas e hebraicas]: Este é o Rei dos Judeus .
39 Nā, ko tētahi o ngā kaimahi kino i whakairia rā i kohukohu ki a ia, i mea, “Ki te mea ko te Karaiti koe, whakaorangia koe, māua hoki.”
39 Um dos malfeitores crucificados blasfemava contra ele, dizendo: Não és tu o Cristo? Salva-te a ti mesmo e a nós também.
40 Nā, ka whakahoki tētahi, ka riri ki a ia, ka mea, “E kore rānei koe e wehi ki te Atua, kei tēnei mate tahi nei hoki koe?
40 Respondendo-lhe, porém, o outro, repreendeu-o, dizendo: Nem ao menos temes a Deus, estando sob igual sentença?
41 Ka tika rāia tō tāua; ka whiwhi hoki tāua ki ngā mea e tika ana mō ā tāua hanga; ko tēnei ia kāhore āna mahi hē.”
41 Nós, na verdade, com justiça, porque recebemos o castigo que os nossos atos merecem; mas este nenhum mal fez.
42 Nā, ko tāna meatanga ki a Īhu, “E te Ariki, kia mahara koe ki ahau ina haere mai koe i runga i tōu rangatiratanga.”
42 E acrescentou: Jesus, lembra-te de mim quando vieres no teu reino.
43 Anō rā ko Īhu ki a ia, “He pono tāku e mea nei ki a koe, ko āianei koe noho ai ki ahau ki Pararaiha.”
43 Jesus lhe respondeu: Em verdade te digo que hoje estarás comigo no paraíso.
44 Nā, kua tata ki te ono o ngā hāora, ā, ka pōuri a runga o te whenua katoa, tae noa ki te iwa o ngā hāora.
44 Já era quase a hora sexta, e, escurecendo-se o sol, houve trevas sobre toda a terra até à hora nona.
45 I pōuri hoki te rā, ā, i wāhia te ārai o te whare tapu i waenganui pū.
45 E rasgou-se pelo meio o véu do santuário.
46 Ā, nui atu te reo o Īhu ki te karanga; i mea ia, “E Pā, tēnei tōku wairua ka tukua atu nei ki ōu ringa.” Ka mutu ēnei kupu, ka hemo ia.
46 Então, Jesus clamou em alta voz: Pai, nas tuas mãos entrego o meu espírito! E, dito isto, expirou.
47 Ā, i te kitenga o te keneturio i taua mea, ka whakakorōria ia i te Atua, ka mea, “He pono he tangata tika tēnei.”
47 Vendo o centurião o que tinha acontecido, deu glória a Deus, dizendo: Verdadeiramente, este homem era justo.
48 Me te hunga katoa hoki i huihui mai ki te mātakitaki, i tō rātou kitenga i aua mea i meatia rā, ka pātuki i ō rātou uma, ā, hoki ana.
48 E todas as multidões reunidas para este espetáculo, vendo o que havia acontecido, retiraram-se a lamentar, batendo nos peitos.
49 Ā, ko te hunga katoa i mōhio ki a ia, rātou ko ngā wāhine i aru mai i a ia i Karirī, i tū mai i tawhiti, mātakitaki ai ki ēnei mea.
49 Entretanto, todos os conhecidos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia permaneceram a contemplar de longe estas coisas.
50 Nā, tērā tētahi tangata, ko Hōhepa te ingoa, he tangata noho rūnanga; he tangata pai, he tangata tika.
50 E eis que certo homem, chamado José, membro do Sinédrio, homem bom e justo
51 Kīhai ia i whakaae ki tō rātou whakaaro, ki tā rātou mahi, nō Arimatia ia, nō tētahi pā o ngā Hūrai, ā, he tangata ia e tatari ana ki te rangatiratanga o te Atua.
51 (que não tinha concordado com o desígnio e ação dos outros), natural de Arimateia, cidade dos judeus, e que esperava o reino de Deus,
52 I haere ia ki a Pirato, ā, tonoa ana e ia te tinana o Īhu.
52 tendo procurado a Pilatos, pediu-lhe o corpo de Jesus,
53 Nā, ka tangohia iho e ia taua tinana, ā, takaia ana ki te rīnena, ka waiho ki te rua i hāua ki roto ki te kōhatu, kāhore hoki i takoto noa tētahi tangata ki reira.
53 e, tirando-o do madeiro, envolveu-o num lençol de linho, e o depositou num túmulo aberto em rocha, onde ainda ninguém havia sido sepultado.
54 Nā, ko te rā Takanga hākari ia, ā, meāke pūao te hāpati.
54 Era o dia da preparação, e começava o sábado.
55 I aru anō ngā wāhine i haere tahi mai nei me ia i Karirī, ā, kite ana i te urupā, i te whakatakotoranga anō o tōna tinana.
55 As mulheres que tinham vindo da Galileia com Jesus, seguindo, viram o túmulo e como o corpo fora ali depositado.
56 Nā, ka hoki rātou, ka mahi i ngā mea kakara, i ngā hinu. Ā, noho ana i te hāpati, he whakaaro hoki ki te ture.
56 Então, se retiraram para preparar aromas e bálsamos. E, no sábado, descansaram, segundo o mandamento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.