Gênesis 30

mri2012 (MRI2012) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ā, nō te kitenga o Rahera kāhore i whānau tētahi tama mā rāua ko Hākopa, ka hae a Rahera ki tōna tuakana; ā, ka mea ia ki a Hākopa, “Kia whai tamariki ahau, ki te kāhore, ka mate ahau.”
1 Raquel, vendo que não dava filhos a Jacó, teve inveja de sua irmã: "Dá-me filhos, disse ela ao seu marido, senão morro!"
2 Nā, ka mura ake te riri a Hākopa ki a Rahera; ka mea ia, “Ko te Atua rānei ahau e kaiponu atu nei i te hua mō tōu kōpū?”
2 E Jacó irritou-se com ela. "Acaso, disse ele, posso eu pôr-me no lugar de Deus que te recusou a fecundidade?"
3 Ā, ka mea tērā, “Nā, tāku pononga wahine, a Piriha, haere ki roto, ki a ia; kia whānau ai ia ki runga ki ōku turi, ā, māna ka whai tamariki ai ahau.”
3 Ela respondeu: "Eis minha serva Bala: toma-a. Que ela dê à luz sobre os meus joelhos e assim, por ela, terei também filhos."
4 Nā, ka hōmai e ia a Piriha, tāna pononga wahine, ki a ia hei wahine, ā, ka haere atu a Hākopa ki roto, ki a ia.
4 Deu-lhe, pois, por mulher sua escrava Bala, da qual se aproximou Jacó.
5 Nā, ka hapū a Piriha, ā, ka whānau tā rāua tama ko Hākopa.
5 Bala concebeu e deu à luz um filho a Jacó.
6 Nā, ka mea a Rahera, “Kua whakarite te Atua i tāku whakawākanga, kua rongo anō ki tōku reo, kua hōmai hoki e ia tētahi tama ki ahau.” Nā reira i huaina ai e ia tōna ingoa ko Rāna.
6 Disse então Raquel: "Deus fez-me justiça. Ele ouviu minha voz e deu-me um filho." Por isso ela o chamou Dã.
7 Nā, ka hapū anō a Piriha, te pononga wahine a Rahera, ā, ka whānau te rua o ā rāua tama ko Hākopa.
7 Bala, escrava de Raquel, concebeu de novo e deu à luz um segundo filho a Jacó.
8 Nā, ka mea a Rahera, “Nui whakaharahara ngā nōnoketanga i nōnoke ai māua ko tōku tuakana, ā, taea ana ia e ahau.” Nā, huaina iho e ia tōna ingoa ko Napatari.
8 Raquel disse: "Lutei contra minha irmã junto de Deus, e venci!" E deu ao menino o nome de Neftali.
9 I te kitenga o Rea ka mutu ia te whānau, ka tango ia i a Tiripa, i tāna pononga wahine, ā, hoatu ana e ia ki a Hākopa hei wahine.
9 Lia, vendo que não concebia mais, tomou sua escrava Zelfa e deu-a por mulher a Jacó.
10 Nā, ka whānau te tama a Hākopa rāua ko Tiripa, pononga a Rea.
10 Zelfa, escrava de Lia, deu à luz um filho a Jacó.
11 Ā, ka mea a Rea, “He waimarie!” Nā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Kara.
11 Lia disse: "Que sorte!" E chamou-o Gad.
12 Nā, ka whānau te rua o ngā tama a Hākopa rāua ko Tiripa, pononga a Rea.
12 Zelfa, escrava de Lia, deu à luz um segundo filho a Jacó.
13 Ā, ka mea a Rea, “E hari ana ahau, ka kīia nei hoki ahau e ngā tamāhine he mea hari”; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Āhera.
13 Lia disse: "Que felicidade! As mulheres me chamarão ditosa." E chamou-o Aser.
14 Nā, ka haere a Reupena i ngā rā o te kotinga wīti, ā, ka kite i ētahi manitareki i te koraha, ā, kawea ana e ia ki a Rea, ki tōna whaea. Ā, ka mea atu a Rahera ki a Rea, “Tēnā koa māku ētahi o ngā manitareki a tāu tama.”
14 Um dia, por ocasião da ceifa, Rubem saiu ao campo e, tendo encontrado umas mandrágoras, levou-as à sua mãe Lia. Raquel disse a Lia: "Rogo-te que me dês as mandrágoras do teu filho."
15 Nā, ko te meatanga a tērā ki a ia, “He mea nohinohi ianei tāu tangohanga i tāku tahu? Ā, me tango anō koe i ngā manitareki a tāku tama?”
15 Lia respondeu: "Já não é bastante o teres tomado meu marido, para que queiras ainda as mandrágoras do meu filho?" "Pois bem, tornou Raquel, em troca das mandrágoras do teu filho, que ele durma contigo esta noite."
16 Ā, i te ahiahi ka haere mai a Hākopa i te māra, nā, ka puta atu a Rea ki te whakatau i a ia, ka mea, “Me haere mai koe ki ahau; kua oti hoki koe te hoko e ahau ki ngā manitareki a tāku tama.” Nā, ka takoto ia ki a ia i taua pō.
16 À noite, quando Jacó voltou do campo, Lia saiu-lhe ao encontro: "Vem comigo, disse-lhe ela, eu te aluguei em troca das mandrágoras do meu filho." E Jacó dormiu com ela aquela noite.
17 I whakarongo hoki te Atua ki a Rea, ā, ka hapū ia, ā, ka whānau te tokorima o ā rāua tama ko Hākopa.
17 Deus ouviu Lia, que concebeu e deu à luz um quinto filho a Jacó.
18 Nā, ka mea a Rea, “Kua hōmai e te Atua tōku utu, mōku i hoatu i tāku pononga ki tāku tahu”; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Ihākara.
18 "Deus, disse ela, recompensou-me por eu ter dado minha escrava ao meu marido." E o chamou Issacar.
19 Nā, ka hapū anō a Rea, ā, ka whānau te tokoono o ā rāua tama ko Hākopa.
19 Lia concebeu ainda e deu à luz um sexto filho a Jacó.
20 Nā, ka mea a Rea, “He pai te hākari i hōmai nei e te Atua ki ahau; kātahi tāku tahu ka noho ki ahau, mō te whānautanga o ā māua tama tokoono”; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Hepurona.
20 E disse: "Deus deu-me um belo presente; agora meu marido habitará comigo, pois que lhe dei à luz seis filhos." E o chamou Zabulon.
21 Ā muri iho ka whānau he kōtiro, ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Rina.
21 Depois disso, deu à luz uma filha, a quem chamou Dina.
22 Ā, i mahara te Atua ki a Rahera, i whakarongo hoki te Atua ki a ia, ā, whakatuwheratia ana e ia tōna kōpū.
22 Lembrou-se Deus de Raquel, ouviu-a e tornou-a fecunda.
23 Nā, ka hapū ia, ā, ka whānau he tama. Ā, ka mea ia, “Kua whakamutua e te Atua tōku tāwainga.”
23 Raquel concebeu e deu à luz um filho. "Deus, disse ela, tirou o meu opróbrio."
24 Nā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Hōhepa; ā, ka mea, “Ka tāpiritia mai e Ihowā tētahi atu tama māku.”
24 E chamou-o José, dizendo: "Dê-me o Senhor ainda outro filho!"
25 Nā, ka whānau rā a Hōhepa i a Rahera, ka mea a Hākopa ki a Rāpana, “Tukua ahau, kia haere ai ahau ki tōku ake wāhi, ki tōku whenua.
25 Tendo Raquel dado à luz José, Jacó disse a Labão: "Deixa-me partir para a minha casa, na minha terra.
26 Hōmai āku wāhine me āku tamariki i mahi ai ahau ki a koe, ā, ka haere ahau. E mōhio ana hoki koe ki tāku mahi i mahi ai ahau ki a koe.”
26 Dá-me minhas mulheres e meus filhos, pelos quais te servi, a fim de que eu me vá; tu sabes quanto tempo servi em tua casa."
27 Nā, ka mea a Rāpana ki a ia, “Ki te mea e manakohia ana ahau e koe, e noho; kua kite hoki ahau nāu i manaakitia ai ahau e Ihowā.”
27 Labão respondeu-lhe: "Se achei graça aos teus olho... reconheço que o Senhor me abençoou por causa de ti.
28 I mea anō ia, “Whakaritea ki ahau te utu mōu, ā ka hoatu e ahau.”
28 Fixa-me o que devo dar-te, ajuntou ele, e dar-te-ei."
29 Ā, ka mea ia ki a ia, “E mōhio ana koe ki tāku mahinga ki a koe, ki āu kararehe hoki i ahau, tō rātou pēheatanga.
29 Jacó disse-lhe: "Tu sabes como te tenho servido, e como aumentaram os teus rebanhos graças a mim.
30 I mua atu hoki i ahau he iti āu mea, nā, kua nui noa atu tēnei; ā, kua manaakitia koe e Ihowā ahakoa tahuri ahau ki hea, ki hea. Nā, ināianei āhea rānei ahau mea ai hoki i tētahi mea mō tōku ake whare?”
30 Tinhas pouca coisa, antes de minha chegada, e tudo aumentou depois. O Senhor abençoou-te a cada um dos meus passos. Agora, quanto a mim, quando trabalharei eu para minha casa?"
31 Ā, ka mea tērā, “Ko te aha tāku e hoatu ai ki a koe?”
31 "Que te hei de dar?", disse Labão. Jacó respondeu: "Não me darás nada. Se aceitas o que te vou propor, continuarei a apascentar e guardar o teu rebanho.
32 Ka tika ahau nā waenganui i tāu kāhui katoa ākuanei, ā, ka wehea i reira ngā mea whai tongitongi katoa, ngā mea purepure, me ngā mea pākākā katoa i roto i ngā hipi, me ngā purepure, me ngā mea whai tongitongi i roto i ngā koati; ā, ko ērā hei utu mōku.
32 Vou hoje passar pelo meio de todos os teus rebanhos e pôr à parte, entre os cordeiros, todo o animal manchado, malhado ou negro, e entre as cabras, tudo o que é manchado ou malhado: isto será o meu salário.
33 Pēnei ka whakatikaia ahau e tōku tika āpōpō ake nei, ina tae atu ki tōu aroaro ki te utu mōku. Ko ngā mea i roto i ngā koati kāhore nei he tongitongi, kāhore he purepure, me ngā mea kāhore e pākākā i roto i ngā hipi, he mea tāhae tēnā nāku.”
33 Minha justiça testemunhará em meu favor para o futuro, quando vieres verificar o meu salário: tudo o que não for malhado ou manchado entre as cabras e negro entre os cordeiros, considerar-se-á como roubado."
34 Nā, ka mea a Rāpana, “Āe, pai tonu kia pēnā me tāu i kī mai nā.”
34 "Está bem, disse Labão, seja como dizes."
35 Nā, ka wehea e ia i taua rangi ngā koati toa, ngā mea whakahekeheke, me ngā mea purepure, me ngā koati uha e whai tongitongi ana, me ngā mea purepure, ngā mea he mā tētahi wāhi, me ngā mea pākākā o ngā hipi, ā, hoatu ana ki ngā ringa o āna tama.
35 Naquele mesmo dia, pôs ele à parte os bodes malhados e manchados, todas as cabras malhadas ou manchadas, todas aquelas que estavam marcadas de branco, e todos os cordeiros negros; confiou-os aos seus filhos,
36 Nā, ka whakatakiwātia e ia he takiwā i waenganui i a ia, i a Hākopa, kia toru ngā rā e haerea ai; ā, ka whāngai a Hākopa i ngā hipi a Rāpana i mahue iho.
36 e pôs à distância de três dias de jornada entre ele e Jacó, o qual apascentava o resto do rebanho de Labão.
37 Kātahi ka tīkina e Hākopa ētahi rākau māna, he pāpara mata, he aramona, he pereni; ā, tīhorea ana e ia ētahi tīhorenga mā i aua mea, ā, ka meinga kia āta kitea te wāhi mā o ngā rākau.
37 Jacó tomou então varas verdes de álamo, de amendoeira e de plátano; tirou-lhes parte da casca, fazendo faixas brancas e deixando a nu o samo.
38 Ā, i whakatūria e ia aua rākau i tīhorea rā ki roto ki ngā hake, ki roto ki ngā waka wai, kia taurite mai ki ngā hipi, ina haere ngā hipi ki te inu; i whakahapūtia hoki i te haerenga ki te inu.
38 Colocou as varas assim preparadas sob os olhos das ovelhas, nas pias e nos bebedouros onde vinham beber. Indo a beber, entravam em calor.
39 Nā, ka whakahapūtia ngā kāhui ki mua i ngā rākau, ā, he whakahekeheke, he mea tongitongi, he purepure ngā kūao i whānau.
39 E como entrassem no calor do coito diante dessas varas, concebiam cordeiros riscados, manchados e malhados.
40 Nā, ka wehea atu ngā reme e Hākopa, ā, whakaangahia ana e ia ngā kanohi o ngā kāhui ki ngā mea whakahekeheke, ki ngā mea pākākā katoa i roto i te kāhui a Rāpana. Nā, ko āna ake kāhui i wehea e ia ki te whanga, kīhai hoki i tukua ki roto ki te kāhui a Rāpana.
40 Jacó punha-os à parte, e voltava a face dos animais para o que era malhado e negro no rebanho de Labão. Constituiu assim rebanhos para si, que não se misturaram aos de Labão.
41 Nā, i ngā wā katoa e whakahapūtia ai ngā mea kaha o te kāhui ka whakatūria e Hākopa ngā rākau ki te tirohanga a te kāhui, ki roto ki ngā hake, kia whakahapūtia ai rātou ki waenga i ngā rākau;
41 Além disso, Jacó só punha suas varas nos bebedouros sob os olhos das ovelhas em calor, a fim de que seu coito se fizesse perto das varas, quando se tratava de ovelhas vigorosas.
42 ā, ki te mea he ngoikore te kāhui, kīhai i whakatūria e ia. Nā, i a Rāpana ngā mea ngoikore, ā, i a Hākopa ngā mea kaha.
42 Quando eram fracas, não punha as varas, de sorte que os cordeiros raquíticos eram para Labão e os vigorosos para ele.
43 Nā, ka tino nui haere rawa taua tangata, ā, ka whai kāhui nunui anō ia, me ngā pononga wāhine, me ngā pononga tāne, me ngā kāmera, me ngā kāihe.
43 Este homem tornou-se assim extremamente rico, e teve muitos rebanhos, escravas e escravos, camelos e jumentos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 30, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.