Gênesis 30
mri2012 (MRI2012) vs ARA
1 Ā, nō te kitenga o Rahera kāhore i whānau tētahi tama mā rāua ko Hākopa, ka hae a Rahera ki tōna tuakana; ā, ka mea ia ki a Hākopa, “Kia whai tamariki ahau, ki te kāhore, ka mate ahau.”
1 Vendo Raquel que não dava filhos a Jacó, teve ciúmes de sua irmã e disse a Jacó: Dá-me filhos, senão morrerei.
2 Nā, ka mura ake te riri a Hākopa ki a Rahera; ka mea ia, “Ko te Atua rānei ahau e kaiponu atu nei i te hua mō tōu kōpū?”
2 Então, Jacó se irou contra Raquel e disse: Acaso, estou eu em lugar de Deus que ao teu ventre impediu frutificar?
3 Ā, ka mea tērā, “Nā, tāku pononga wahine, a Piriha, haere ki roto, ki a ia; kia whānau ai ia ki runga ki ōku turi, ā, māna ka whai tamariki ai ahau.”
3 Respondeu ela: Eis aqui Bila, minha serva; coabita com ela, para que dê à luz, e eu traga filhos ao meu colo, por meio dela.
4 Nā, ka hōmai e ia a Piriha, tāna pononga wahine, ki a ia hei wahine, ā, ka haere atu a Hākopa ki roto, ki a ia.
4 Assim, lhe deu a Bila, sua serva, por mulher; e Jacó a possuiu.
5 Nā, ka hapū a Piriha, ā, ka whānau tā rāua tama ko Hākopa.
5 Bila concebeu e deu à luz um filho a Jacó.
6 Nā, ka mea a Rahera, “Kua whakarite te Atua i tāku whakawākanga, kua rongo anō ki tōku reo, kua hōmai hoki e ia tētahi tama ki ahau.” Nā reira i huaina ai e ia tōna ingoa ko Rāna.
6 Então, disse Raquel: Deus me julgou, e também me ouviu a voz, e me deu um filho; portanto, lhe chamou Dã.
7 Nā, ka hapū anō a Piriha, te pononga wahine a Rahera, ā, ka whānau te rua o ā rāua tama ko Hākopa.
7 Concebeu outra vez Bila, serva de Raquel, e deu à luz o segundo filho a Jacó.
8 Nā, ka mea a Rahera, “Nui whakaharahara ngā nōnoketanga i nōnoke ai māua ko tōku tuakana, ā, taea ana ia e ahau.” Nā, huaina iho e ia tōna ingoa ko Napatari.
8 Disse Raquel: Com grandes lutas tenho competido com minha irmã e logrei prevalecer; chamou-lhe, pois, Naftali.
9 I te kitenga o Rea ka mutu ia te whānau, ka tango ia i a Tiripa, i tāna pononga wahine, ā, hoatu ana e ia ki a Hākopa hei wahine.
9 Vendo Lia que ela mesma cessara de conceber, tomou também a Zilpa, sua serva, e deu-a a Jacó, por mulher.
10 Nā, ka whānau te tama a Hākopa rāua ko Tiripa, pononga a Rea.
10 Zilpa, serva de Lia, deu a Jacó um filho.
11 Ā, ka mea a Rea, “He waimarie!” Nā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Kara.
11 Disse Lia: Afortunada! E lhe chamou Gade.
12 Nā, ka whānau te rua o ngā tama a Hākopa rāua ko Tiripa, pononga a Rea.
12 Depois, Zilpa, serva de Lia, deu o segundo filho a Jacó.
13 Ā, ka mea a Rea, “E hari ana ahau, ka kīia nei hoki ahau e ngā tamāhine he mea hari”; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Āhera.
13 Então, disse Lia: É a minha felicidade! Porque as filhas me terão por venturosa; e lhe chamou Aser.
14 Nā, ka haere a Reupena i ngā rā o te kotinga wīti, ā, ka kite i ētahi manitareki i te koraha, ā, kawea ana e ia ki a Rea, ki tōna whaea. Ā, ka mea atu a Rahera ki a Rea, “Tēnā koa māku ētahi o ngā manitareki a tāu tama.”
14 Foi Rúben nos dias da ceifa do trigo, e achou mandrágoras no campo, e trouxe-as a Lia, sua mãe. Então, disse Raquel a Lia: Dá-me das mandrágoras de teu filho.
15 Nā, ko te meatanga a tērā ki a ia, “He mea nohinohi ianei tāu tangohanga i tāku tahu? Ā, me tango anō koe i ngā manitareki a tāku tama?”
15 Respondeu ela: Achas pouco o me teres levado o marido? Tomarás também as mandrágoras de meu filho? Disse Raquel: Ele te possuirá esta noite, a troco das mandrágoras de teu filho.
16 Ā, i te ahiahi ka haere mai a Hākopa i te māra, nā, ka puta atu a Rea ki te whakatau i a ia, ka mea, “Me haere mai koe ki ahau; kua oti hoki koe te hoko e ahau ki ngā manitareki a tāku tama.” Nā, ka takoto ia ki a ia i taua pō.
16 À tarde, vindo Jacó do campo, saiu-lhe ao encontro Lia e lhe disse: Esta noite me possuirás, pois eu te aluguei pelas mandrágoras de meu filho. E Jacó, naquela noite, coabitou com ela.
17 I whakarongo hoki te Atua ki a Rea, ā, ka hapū ia, ā, ka whānau te tokorima o ā rāua tama ko Hākopa.
17 Ouviu Deus a Lia; ela concebeu e deu à luz o quinto filho.
18 Nā, ka mea a Rea, “Kua hōmai e te Atua tōku utu, mōku i hoatu i tāku pononga ki tāku tahu”; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Ihākara.
18 Então, disse Lia: Deus me recompensou, porque dei a minha serva a meu marido; e chamou-lhe Issacar.
19 Nā, ka hapū anō a Rea, ā, ka whānau te tokoono o ā rāua tama ko Hākopa.
19 E Lia, tendo concebido outra vez, deu a Jacó o sexto filho.
20 Nā, ka mea a Rea, “He pai te hākari i hōmai nei e te Atua ki ahau; kātahi tāku tahu ka noho ki ahau, mō te whānautanga o ā māua tama tokoono”; ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Hepurona.
20 E disse: Deus me concedeu excelente dote; desta vez permanecerá comigo meu marido, porque lhe dei seis filhos; e lhe chamou Zebulom.
21 Ā muri iho ka whānau he kōtiro, ā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Rina.
21 Depois disto, deu à luz uma filha e lhe chamou Diná.
22 Ā, i mahara te Atua ki a Rahera, i whakarongo hoki te Atua ki a ia, ā, whakatuwheratia ana e ia tōna kōpū.
22 Lembrou-se Deus de Raquel, ouviu-a e a fez fecunda.
23 Nā, ka hapū ia, ā, ka whānau he tama. Ā, ka mea ia, “Kua whakamutua e te Atua tōku tāwainga.”
23 Ela concebeu, deu à luz um filho e disse: Deus me tirou o meu vexame.
24 Nā, huaina ana e ia tōna ingoa ko Hōhepa; ā, ka mea, “Ka tāpiritia mai e Ihowā tētahi atu tama māku.”
24 E lhe chamou José, dizendo: Dê-me o Senhor ainda outro filho.
25 Nā, ka whānau rā a Hōhepa i a Rahera, ka mea a Hākopa ki a Rāpana, “Tukua ahau, kia haere ai ahau ki tōku ake wāhi, ki tōku whenua.
25 Tendo Raquel dado à luz a José, disse Jacó a Labão: Permite-me que eu volte ao meu lugar e à minha terra.
26 Hōmai āku wāhine me āku tamariki i mahi ai ahau ki a koe, ā, ka haere ahau. E mōhio ana hoki koe ki tāku mahi i mahi ai ahau ki a koe.”
26 Dá-me meus filhos e as mulheres, pelas quais eu te servi, e partirei; pois tu sabes quanto e de que maneira te servi.
27 Nā, ka mea a Rāpana ki a ia, “Ki te mea e manakohia ana ahau e koe, e noho; kua kite hoki ahau nāu i manaakitia ai ahau e Ihowā.”
27 Labão lhe respondeu: Ache eu mercê diante de ti; fica comigo. Tenho experimentado que o Senhor me abençoou por amor de ti.
28 I mea anō ia, “Whakaritea ki ahau te utu mōu, ā ka hoatu e ahau.”
28 E disse ainda: Fixa o teu salário, que te pagarei.
29 Ā, ka mea ia ki a ia, “E mōhio ana koe ki tāku mahinga ki a koe, ki āu kararehe hoki i ahau, tō rātou pēheatanga.
29 Disse-lhe Jacó: Tu sabes como te venho servindo e como cuidei do teu gado.
30 I mua atu hoki i ahau he iti āu mea, nā, kua nui noa atu tēnei; ā, kua manaakitia koe e Ihowā ahakoa tahuri ahau ki hea, ki hea. Nā, ināianei āhea rānei ahau mea ai hoki i tētahi mea mō tōku ake whare?”
30 Porque o pouco que tinhas antes da minha vinda foi aumentado grandemente; e o Senhor te abençoou por meu trabalho. Agora, pois, quando hei de eu trabalhar também por minha casa?
31 Ā, ka mea tērā, “Ko te aha tāku e hoatu ai ki a koe?”
31 Então, Labão lhe perguntou: Que te darei? Respondeu Jacó: Nada me darás; tornarei a apascentar e a guardar o teu rebanho, se me fizeres isto:
32 Ka tika ahau nā waenganui i tāu kāhui katoa ākuanei, ā, ka wehea i reira ngā mea whai tongitongi katoa, ngā mea purepure, me ngā mea pākākā katoa i roto i ngā hipi, me ngā purepure, me ngā mea whai tongitongi i roto i ngā koati; ā, ko ērā hei utu mōku.
32 Passarei hoje por todo o teu rebanho, separando dele os salpicados e malhados, e todos os negros entre os cordeiros, e o que é malhado e salpicado entre as cabras; será isto o meu salário.
33 Pēnei ka whakatikaia ahau e tōku tika āpōpō ake nei, ina tae atu ki tōu aroaro ki te utu mōku. Ko ngā mea i roto i ngā koati kāhore nei he tongitongi, kāhore he purepure, me ngā mea kāhore e pākākā i roto i ngā hipi, he mea tāhae tēnā nāku.”
33 Assim, responderá por mim a minha justiça, no dia de amanhã, quando vieres ver o meu salário diante de ti; o que não for salpicado e malhado entre as cabras e negro entre as ovelhas, esse, se for achado comigo, será tido por furtado.
34 Nā, ka mea a Rāpana, “Āe, pai tonu kia pēnā me tāu i kī mai nā.”
34 Disse Labão: Pois sim! Seja conforme a tua palavra.
35 Nā, ka wehea e ia i taua rangi ngā koati toa, ngā mea whakahekeheke, me ngā mea purepure, me ngā koati uha e whai tongitongi ana, me ngā mea purepure, ngā mea he mā tētahi wāhi, me ngā mea pākākā o ngā hipi, ā, hoatu ana ki ngā ringa o āna tama.
35 Mas, naquele mesmo dia, separou Labão os bodes listados e malhados e todas as cabras salpicadas e malhadas, todos os que tinham alguma brancura e todos os negros entre os cordeiros; e os passou às mãos de seus filhos.
36 Nā, ka whakatakiwātia e ia he takiwā i waenganui i a ia, i a Hākopa, kia toru ngā rā e haerea ai; ā, ka whāngai a Hākopa i ngā hipi a Rāpana i mahue iho.
36 E pôs a distância de três dias de jornada entre si e Jacó; e Jacó apascentava o restante dos rebanhos de Labão.
37 Kātahi ka tīkina e Hākopa ētahi rākau māna, he pāpara mata, he aramona, he pereni; ā, tīhorea ana e ia ētahi tīhorenga mā i aua mea, ā, ka meinga kia āta kitea te wāhi mā o ngā rākau.
37 Tomou, então, Jacó varas verdes de álamo, de aveleira e de plátano e lhes removeu a casca, em riscas abertas, deixando aparecer a brancura das varas,
38 Ā, i whakatūria e ia aua rākau i tīhorea rā ki roto ki ngā hake, ki roto ki ngā waka wai, kia taurite mai ki ngā hipi, ina haere ngā hipi ki te inu; i whakahapūtia hoki i te haerenga ki te inu.
38 as quais, assim escorchadas, pôs ele em frente do rebanho, nos canais de água e nos bebedouros, aonde os rebanhos vinham para dessedentar-se, e conceberam quando vinham a beber.
39 Nā, ka whakahapūtia ngā kāhui ki mua i ngā rākau, ā, he whakahekeheke, he mea tongitongi, he purepure ngā kūao i whānau.
39 E concebia o rebanho diante das varas, e as ovelhas davam crias listadas, salpicadas e malhadas.
40 Nā, ka wehea atu ngā reme e Hākopa, ā, whakaangahia ana e ia ngā kanohi o ngā kāhui ki ngā mea whakahekeheke, ki ngā mea pākākā katoa i roto i te kāhui a Rāpana. Nā, ko āna ake kāhui i wehea e ia ki te whanga, kīhai hoki i tukua ki roto ki te kāhui a Rāpana.
40 Então, separou Jacó os cordeiros e virou o rebanho para o lado dos listados e dos pretos nos rebanhos de Labão; e pôs o seu rebanho à parte e não o juntou com o rebanho de Labão.
41 Nā, i ngā wā katoa e whakahapūtia ai ngā mea kaha o te kāhui ka whakatūria e Hākopa ngā rākau ki te tirohanga a te kāhui, ki roto ki ngā hake, kia whakahapūtia ai rātou ki waenga i ngā rākau;
41 E, todas as vezes que concebiam as ovelhas fortes, punha Jacó as varas à vista do rebanho nos canais de água, para que concebessem diante das varas.
42 ā, ki te mea he ngoikore te kāhui, kīhai i whakatūria e ia. Nā, i a Rāpana ngā mea ngoikore, ā, i a Hākopa ngā mea kaha.
42 Porém, quando o rebanho era fraco, não as punha; assim, as fracas eram de Labão, e as fortes, de Jacó.
43 Nā, ka tino nui haere rawa taua tangata, ā, ka whai kāhui nunui anō ia, me ngā pononga wāhine, me ngā pononga tāne, me ngā kāmera, me ngā kāihe.
43 E o homem se tornou mais e mais rico; teve muitos rebanhos, e servas, e servos, e camelos, e jumentos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 30, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.