Lucas 8
mpa (MPA) vs NTLH
1 Paghapetiki ghanighala Yesu akapetiki ku michi na mwijije, koni akatangaza Malobhi Manyahi gha Ukolongwa waka Chapanga. Bhabulwa bhaki komi na bhabheli bhakabhi papamu naku,
1 Algum tempo depois Jesus saiu e viajou por cidades e povoados, anunciando a boa notícia do Reino de Deus . Os doze discípulos foram com ele,
2 kabhete bhakabhi akambomba bhakumu Yesu bhaakabhohiki majobhi na kubhalamiha itamu. Pachilanda jabhu akabhi Malia Magidalena, joakambohiki majobhi saba,
2 e também algumas mulheres que haviam sido livradas de espíritos maus e curadas de doenças. Eram Maria, chamada Madalena, de quem tinham sido expulsos sete demônios;
3 na Yoana nhwanu waka Kuza, mtumika nkolongwa waka Helode, na Susana na akambomba bhangi bhamaheli. Akambomba habha bhakabhohiki hindu yabhu kwa kunjangati Yesu na bhabhulwa bhaki.
3 Joana, mulher de Cuza, que era alto funcionário do governo de Herodes; Susana e muitas outras mulheres que, com os seus próprios recursos, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Bhandu bhakunjendi Yesu kuhuma ku michi jengi jamaheli, na lipogha likolongwa la bhandu palakalibhongini papamu, Yesu akabhapwaghi ulenganesu hagho:
4 Uma grande multidão, vinda de várias cidades, veio ver Jesus. Quando todos estavam reunidos, ele contou esta parábola :
5 “Pakabhi na mpanda jumu joakapiti kukweta imbeju. Paakabhi akweta imbeju mu ngonda waki, yengi ikaawiki mu indela, bhandu bhakahikanyiti na ijuni ikakuliki.
5 — Certo homem saiu para semear. E, quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, onde foram pisadas pelas pessoas e comidas pelos passarinhos.
6 Yengi ikaawiki pa luhombi lolwabhi panani ja maganga, na payameliki, ikanyaliki maghambu ngacheyapatiki machi pa luhombi.
6 Outras sementes caíram num lugar onde havia muitas pedras, e, quando começaram a brotar, as plantas secaram porque não havia umidade.
7 Imbeju yengi ikaawiki pa mikongu ja miha, na ikakoliki papamu naku na mikongu ja miha ikajihinyiki mimea heji.
7 Outra parte caiu no meio de espinhos, que cresceram junto com as plantas e as sufocaram.
8 Imbeju yengi ikaawiki pa luhombi lunyahi, na yombi ikameliki na kupambika mapambiku, kila jimu mia moja.”
8 Mas algumas sementes caíram em terra boa. As plantas cresceram e produziram cem grãos para cada semente. E Jesus terminou, dizendo:
9 Bhabulwa bhaki bhakundaluki Yesu, ulenganesu ghongone ndandi jaki kike?
9 Os discípulos de Jesus perguntaram o que ele queria dizer com essa parábola .
10 Yesu akabhayangiki, “Mwanganya muyekuliwi kumanya sili ja Ukolongwa waka Chapanga, nambu kwa bhandu bhange, nonge nabhu kwa milenganesu, nahuli bhalingaje nambu ngabhibhona, na bhajowanyaje nambu ngabhimanya.”
10 Jesus respondeu:
11 “Jenjenu nde ndandi ja ulenganesu hoghu, imbeju nde lilobhi laka Chapanga.
11 — O que essa parábola quer dizer é o seguinte: a semente é a mensagem de Deus.
12 Imbeju yeyaawiki mwindela ilangi bhandu bhala bhabhajowana lilobhi, nambu Shetani ahika na kulibhoha lilobhi lela mu mitima jabhu nahuli ngabhihika kuhobhalela na kukengaleka.
12 As sementes que caíram na beira do caminho são as pessoas que ouvem a mensagem. Porém o Diabo chega e tira a mensagem do coração delas para que não creiam e não sejam salvas.
13 Imbeju yeyaawiki pa luhombi lolwabhi pa maganga ilangi bhandu bhala bhabhalijowana lilobhi na kulijopale kwa chiheku, nambu ngachelibhi na mikegha na ngachelajingile mkati nakanopi mu mitima jabhu. Bhalihobhale kwa chikahi chijipi pela, na pabhalengakeka bhuuleka uhobhalelu wabho.
13 As sementes que caíram onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a recebem com muita alegria. Elas não têm raízes e por isso creem somente por algum tempo; e, quando chega a tentação, abandonam tudo.
14 Imbeju yeyaawiki pa mikongu ja miha ilangi bhandu bhala bhabhajowana lilobhi laka Chapanga, nambu pabhajendalela bhahinyakika na mang'ahiku, kupala hindu yamaheli na mahakau gha pani pundema, na bhombi ngachebhapambika mapambiku.
14 As sementes que caíram no meio dos espinhos são as pessoas que ouvem a mensagem. Porém as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida aumentam e sufocam essas pessoas. Por isso os frutos que elas produzem nunca amadurecem.
15 Imbeju yeyaawiki pa luhombi lunyahi ilangi bhandu bhala bhabhalijowana lilobhi laka Chapanga, na kulijopalela kwa mtima unyahi na kulijengalela, bhanganya habha nde bhandu bhala bhabhalikamulaki lilobhi na kuhinakalila kwamaheli na kuhenga ngati moapali Chapanga.
15 E as sementes que caíram em terra boa são aquelas pessoas que ouvem e guardam a mensagem no seu coração bom e obediente; e, porque são fiéis, produzem frutos.
16 “Nga mundu joapambaki taa na kukupaki chihulu au kujibheka kwihi ku chitanda. Nambu bhajibheka panani ja chinala, nahuli bhandu pabhajingila munyumba bhaubhona unang'anu.
16 Jesus continuou:
17 “Ndandi chindu chokapi chechihiyakiki chitenda kuyekulika, na chokapi chechikupakiki chimanyikana na kubhekakeka palanga.
17 Pois tudo o que está escondido será descoberto, e tudo o que está em segredo será conhecido e revelado.
18 “Bhela mlilendaje monjowane malobhi, ndandi joabhi na chindu anajonjukiwa nakanope, nambu jwanga na chindu, hata chela chichoku cheaholake abhi nachu anachitolakikaje.”
18 — Portanto, tomem cuidado e vejam como vocês ouvem. Porque quem tem receberá mais; mas quem não tem, até o que pensa que tem será tirado dele.
19 Amabhu waka Yesu na bhalongu bhaka Yesu bhakahikiki kumbona, nambu ngachebhaweziki kunhikila pambipi kwa ndandi ja lipogha la bhandu.
19 A mãe e os irmãos de Jesus vieram até o lugar onde ele estava, mas, por causa da multidão, não conseguiam chegar perto dele.
20 Mundu jumu akumpwaghi Yesu, “Amabhu waku na bhalongu bhaku bhajemiki kunja na bhapala kukubhona.”
20 Então alguém disse a Jesus: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
21 Yesu akabhayangiki bhokapi, “Amabhu wangu na bhalongu bhangu nde bhala bhokapi bhabhalijowana Lilobhi laka Chapanga na kulitii.”
21 Mas Jesus disse a todos:
22 Lichobha limu Yesu akajingi mu ngalawa papamu na bhabhulwa bhaki, na akabhapwaghile, “Tumboka tulombuka mbaka kwihi ja nhwanga.” Panihapa bhakatumbwi mwanja.
22 Certo dia Jesus subiu num barco com os seus discípulos e disse: Então eles partiram.
23 Pabhakabhi bhalomboka kwa ngalawa, Yesu akaghochi lughono. Palapala mbelu ukolongwa ukatumbwi kupogha mu nhwanga, na machi ghakatumbwi kutwelela mu ngalawa, bhokapi bhakabhi pambipi kujibhila.
23 Enquanto estavam atravessando o lago, Jesus dormiu. Um vento muito forte começou a soprar sobre o lago, e o barco foi ficando cheio de água, de modo que todos estavam em perigo.
24 Bhabhulwa bhakunjendi Yesu na kunjumuwa, bhakapwaghaje, “Bambo, Bambo! Tupotela!”
24 Aí os discípulos chegaram perto de Jesus e o acordaram, dizendo: — Mestre, Mestre! Nós vamos morrer! Jesus se levantou e deu uma ordem ao vento e à tempestade. Eles pararam, e tudo ficou calmo.
25 Panihapa Yesu akabhalaluki bhabhulwa bhaki, “Bho, uhobhalelu winu ubhi kwako?”
25 Então ele disse aos discípulos: Mas eles estavam admirados e com medo e diziam uns aos outros: — Que homem é este? Ele manda até no vento e nas ondas, e eles obedecem!
26 Yesu na bhabhulwa bhaki bhakajendali na mwanja mbaka ku inchi ja Bhagelasi, jejibhi kwihi ja nhwanga Galilaya.
26 Jesus e os discípulos chegaram à região de Gerasa, no lado leste do lago da Galileia.
27 Yesu paakabhi ahuluka mungalawa, akahimangini na mundu jumu joakabhi na majobhi kuhuma kumbwane akunhikile. Kwa chikahi chilachu mundu hoju ajendika panga kuwata ingobhu na ngacheatamika panyumba, nambu atamika kumatengele.
27 Assim que Jesus saiu do barco, um homem daquela cidade foi encontrar-se com ele. Esse homem estava dominado por demônios. Fazia muito tempo que ele andava sem roupas e não morava numa casa, mas vivia nos túmulos do cemitério.
28 Paambweni Yesu, akaleliki na kulilekela pamagholu ghaki, na kujamalila akapwagha, “Yesu, Mwana waka Chapanga Joabhi Kunani Nakanopi! Bho, upala kundenda kyane? Nukulobha, ngawing'aha!”
28 Quando viu Jesus, o homem deu um grito, caiu no chão diante dele e disse bem alto: — Jesus, Filho do Deus Altíssimo! O que o senhor quer de mim? Por favor, não me castigue!
29 Mundu ajoju akapwaghiki bhenibhela maghambu Yesu akalipwaghi lijobhi lela limbokaje. Lijobhi lela likankamwili mundu jola pamaheli, na hata ngati bhandu bhunkongika mabhoku na magholu kwa minyololu na pengu, nambu ahekata minyololu na pengu na majobhi ghundonguwa kujenda kulipololo.
29 Ele disse isso porque Jesus havia mandado o espírito mau sair dele. Esse espírito o havia agarrado muitas vezes. As pessoas chegaram até a amarrar os pés e as mãos do homem com correntes de ferro, mas ele as quebrava, e o demônio o levava para o deserto.
30 Yesu akundalukile, “Bho, lihina laku wa nane?”
30 Jesus perguntou a ele: — O meu nome é Multidão! — respondeu ele. (Ele disse isso porque muitos demônios tinham entrado nele.)
31 Majobhi ghala ghakumpembali Yesu ngabhapeleka kuwawa.
31 Aí os demônios começaram a pedir com insistência a Jesus que não os mandasse para o abismo .
32 Pandu pala pakabhi na lipogha likolongwa la magholobhi, bhakalimila mwitombi. Bhela majobhi ghakunjopiki Yesu abhajetakalya bhakajingala mu magholobhi, najombi akaghalekiki ghajendaje.
32 Muitos porcos estavam comendo num morro ali perto. Os demônios pediram com insistência a Jesus que os deixasse entrar nos porcos, e ele deixou.
33 Majobhi ghakumpitiki mundu jola na kujingi mu magholobhi. Lipogha lokapi la magholobhi lakaheli pa likemba na kujibhi mu nhwanga, na ghokapi ghakapotile mumachi.
33 Então eles saíram do homem e entraram nos porcos, que se atiraram morro abaixo, para dentro do lago, e se afogaram.
34 Bhadima bhala pabhaliweni lijambu lelapitalili, bhakakembili na kujenda kupwagha mambu ghanihagha kumbwane na kwijije.
34 Quando os homens que estavam tomando conta dos porcos viram o que havia acontecido, fugiram e espalharam a notícia na cidade e nos seus arredores.
35 Bhandu bhakahiki kulinga lelipitalile, na pabhahiki kwaka Yesu, bhakunhimani mundu joghumpitiki majobhi atami pambipi na Yesu, awati ingobhu na malangu ghaki ghunkelabhukile, na bhandu bhokapi bhakajowipe.
35 Muita gente foi ver o que havia acontecido. Quando chegaram perto de Jesus, viram o homem de quem haviam saído os demônios. E ficaram assustados porque ele estava sentado aos pés de Jesus, vestido e no seu perfeito juízo.
36 Bhala bhabhaghaweni ghaghahengakiki bhakabhapwaghi bhandu ntundu mundu jola moakalamile.
36 Os que haviam visto tudo contaram ao povo como o homem tinha sido curado.
37 Bhela bhandu bhokapi bha inchi ja Bhagelasi bhakunjopiki Yesu abhoka kwabhu, maghambu bhakabhi na choghohi namaa. Panihapa Yesu akajingi mu ngalawa na kubhoka.
37 Aí toda a gente da região de Gerasa ficou com muito medo e pediu que Jesus saísse da terra deles. Então Jesus subiu no barco e foi embora.
38 Mundu joghumpitiki majobhi akunjopiki Yesu, “Unyetakya nyenda na wenga.”
38 E o homem de quem os demônios tinham saído implorou a Jesus: — Me deixe ir com o senhor! Mas Jesus o mandou embora, dizendo:
39 “Ubhuja kunyumba ukabhalandila bhandu mambu ghokapi makolongwa ghaakutendi Chapanga.”
39 — Volte para casa e conte o que Deus fez por você. Então o homem foi pela cidade, contando o que Jesus tinha feito por ele.
40 Yesu paakakelawiki upambala ghongi wa nhwanga, lipogha la bhandu bhakunjopali kwa chiheku, maghambu bhokapi bhundendalya jombi.
40 Quando Jesus voltou para o lado oeste do lago, a multidão o recebeu com alegria, pois todos tinham ficado ali à espera dele.
41 Panihapa akahikiki mundu jumu joalowakika Yailo, joakabhi nkolongwa wa nyumba ja kuhimangani Bhayahude, akahikiki na kulihabhu pambipi ja magholu ghaka Yesu, akundobha ajenda kunyumba jaki,
41 Então chegou um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga daquele lugar. Ele se jogou aos pés de Jesus e pediu com insistência que fosse até a sua casa
42 ndandi mwali waki wa kanjika, joakabhi na hyaka komi na ibheli, akabhi pambipi kupotela.
42 porque a sua filha única, de doze anos, estava morrendo. Enquanto Jesus ia caminhando, a multidão o apertava de todos os lados.
43 Pa chilanda jabhu kukabhi na mbomba jumu joakang'ahakiki na chitamu cha kupita mwahi kwa hyaka komi na ibheli, papamu na kutumi hindu yaki yokapi kwa akasing'anga, nambu nga jumu joaweziki kundamiha.
43 Nisto, chegou uma mulher que fazia doze anos que estava com uma hemorragia. Ela havia gastado com os médicos tudo o que tinha, mas ninguém havia conseguido curá-la.
44 Mbomba hoju akanjengali Yesu cha kunyuma na kukamu nkungilu wa ingobhu jaki. Palapala chitamu chaki cha kupita mwahi chakalamike.
44 Ela foi por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele, e logo o sangue parou de escorrer.
45 Yesu akalalukile, “Bho, nde nane joangamwile?”
45 Aí Jesus perguntou: Todos negaram. Então Pedro disse: — Mestre, todo o povo está rodeando o senhor e o está apertando.
46 Nambu Yesu akapwaghike, “Kubhi mundu joangamwile, ndandi niliweni makili ghamokite.”
46 Mas Jesus disse:
47 Mbomba jola paamanyiti kubha ngaawezi kulihiya, akahikiki koni abhaghaja kwa choghohi na kulileke palongi jaka Yesu. Panihapa akundandi Yesu palongi ja bhandu bhokapi bhabhakabhi panipala ndandi ja kunkamu Yesu na ntundu moawezi kulamishwa palapala.
47 Então a mulher, vendo que não podia mais ficar escondida, veio, tremendo, e se atirou aos pés de Jesus. E, diante de todos, contou a Jesus por que tinha tocado nele e como havia sido curada na mesma hora.
48 Yesu akumpwaghi mwali jola, “Kamwali, uhobhalelu waku ukulamihe. Ujenda kwa lukwale.”
48 Aí Jesus disse:
49 Yesu paakabhi ajendale kupwagha, mbolu akahikiki kuhuma kunyumba jaka Yairo. Na kumpwaghi Yairo, “Mwali waku apotile. Ngawijendale kung'aha Mbola.”
49 Jesus ainda estava falando, quando chegou da casa de Jairo um empregado, que disse: — Seu Jairo, a menina já morreu. Não aborreça mais o Mestre.
50 Nambu Yesu paakajowini malobhi ghanihagha, akumpwaghi Yairo, “Ngawijoghopa, uhobhalya pela, na mwali waku analamiswaje.”
50 Jesus ouviu isso e disse a Jairo:
51 Yesu paakahikiki kunyumba jaka Yairo, ngacheanjetakali mundu jokapi kujingi naku munyumba, nambu Petulu na Yohana na Yakobo na mabhu na atati bhaka mwali joapotili jola.
51 Quando Jesus chegou à casa de Jairo, deixou que Pedro, João e Tiago entrassem com ele, além do pai e da mãe da menina, e mais ninguém.
52 Bhandu bhokapi bhakabhi bhundelela na kuombuleza kwa ndandi ja kupotela kwaka mwana. Nambu Yesu akabhapwaghile, “Ngamwilela, maghambu mwana ngacheapotile, nambu aghochili lughonu pela!”
52 Todos os que estavam ali choravam e se lamentavam por causa da menina. Então Jesus disse:
53 Bhokapi bhakundongimi Yesu, maghambu bhakamanyiki kubha mwali apotile.
53 Aí começaram a caçoar dele porque sabiam que ela estava morta.
54 Nambu Yesu akamkamwi chibhoku na kundoha, “Kamwali, jumukaje!”
54 Mas Jesus foi, pegou-a pela mão e disse bem alto:
55 Mwali joakapotili jola womi waki ukankelabhukile, na palapala akajemiki. Na Yesu akabhalaghalakili bhumpekya mwali chilebhi.
55 Ela tornou a viver e se levantou imediatamente. Aí Jesus mandou que dessem comida a ela.
56 Bhabheleka bhaki bhakakangichi namaa, nambu Yesu akabhalaghalaki ngabhumpwaghi mundu ghaghahengakike.
56 Os seus pais ficaram muito admirados, mas Jesus mandou que não contassem a ninguém o que havia acontecido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.