Mateus 22
ANOUBA WAREPNABA (MNI) vs ARIB
1 Jisuna amuk makhoida pandamsing sijinnaduna hairak-i,
1 Então Jesus tornou a falar-lhes por parábolas, dizendo:
2 “Swarga leibak asidi machanupagi luhongbagi achouba chaklen ama thourang touriba ningthou amaga manei.
2 O reino dos céus é semelhante a um rei, que celebrou as bodas de seu filho.
3 Mahakna luhongba lakpinaba haija warol pikhibasing adubu kounanaba mahakki manaising tharammi, adubu makhoina lakpiyu yakhide.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, e estes não quiseram vir.
4 Adudagi mahakna amuk hanna atoppa manaising thaduna hairak-i, Nakhoina lakpinaba haija warol pikhibasing aduda haiyu, ‘Yeng-u, eina chaklen adu thourang touba loire. Eigi sanlabasing amadi thaktuna thamlaba sasing hattuna thourang pumnamak loire. Luhongbagi chaklen aduda laklo!’
4 Enviou ainda outros servos com este recado: Dizei aos convidados: Tenho já preparado o meu banquete; as minhas reses e os meus cevados estão mortos, e tudo está pronto; vinde às bodas.
5 Adubu makhoina maduda thousadana masa masagi thabakta haibadi kharana loubukta, khara amana lalon-itikki thabak touba chatkhirammi.
5 Mas eles não fizeram caso e foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio;
6 Aduga atei leihoubasing aduna mahakki manaising adubu phaduna thina toubire amasung makhoibu hatle.
6 e os outros, agarrando os servos, os ultrajaram e mataram.
7 Madu tabada ningthou adu adukki matik saorammi. Aduga mahakna mahakki lanmising thaduna mihatpasing adu hat-hankhi amasung makhoigi sahar adu mei thadok-hankhi.
7 Irou-se o rei, e mandou as suas tropas exterminar aqueles assassinos e incendiar a sua cidade.
8 Adudagi mahakna mahakki manaising adu kouraduna hairak-i, ‘Eina luhongbagi chaklen adu thourang touba loire, adubu eina lakpinaba haija warol pikhiba makhoising adu matik chadre.
8 Então disse aos servos: As bodas estão preparadas, mas os convidados não eram dignos;
9 Aduna houjik nakhoina maruoiba lambisingda chattuna nakhoina thengnaba mi khuding chaklen aduda lakpinaba haija warol piyu.’
9 ide, pois, às encruzilhadas dos caminhos e chamai para as bodas a quantos encontrardes.
10 Adudagi manaising aduna lambida thokkhiduna makhoina aphangba aphaba-phattaba mi pumnamak purakle, amasung luhongbagi chaklen sang adu mina pumthan thankhre.
10 Indo aqueles servos pelos caminhos, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala nupcial ficou cheia de convivas.
11 “Adubu ningthou aduna chaklen aduda lakkhraba mising adubu yengba changlakpada luhongbagi phijon settaba nupa ama mahakna ure.
11 Mas entrando o rei para ver os convivas, notou ali um homem que não trajava veste nupcial,
12 Maduda ningthou aduna mangonda hanglak-i, ‘Marup, matou karamna nahakna luhongbagi phijon settana mapham asida changlaklibano?’ Adubu nupa aduna paokhum kari amata piramde.
12 e perguntou-lhe: Amigo, como entraste aqui sem veste nupcial? Ele, porém, emudeceu.
13 Adudagi ningthou aduna mahakki manaisingda hairak-i, ‘Mahakki makhong makhut punsilu, aduga mahakpu punduna mapan-gi amamba aduda langthokkho. Mapham aduda mahakna kapkani amasung maya krak krak chikkani.’ ”
13 Então o rei disse aos servos: Atai-o de pés e mãos, e lançai-o nas trevas exteriores; ali haverá o choro e o ranger de dentes.
14 “Maramdi mi mayam amabu kou-i, adubu khara khaktabu khalli.”
14 Pois muitos são chamados, mas poucos escolhidos.
15 Adudagi Pharisee-sing aduna thokkhiduna Jisugi wangangda asoiba thiduna karamna mahakpu phagadage haiduna wa tannarammi.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como o apanhariam em alguma palavra;
16 Aduga makhoina makhoigi tung-inba khara amadi Herod-ki tung-inba kharabu Ibungogi manakta tharammi. Aduga makhoina Ibungoda hairak-i, “Oja Ibungo, Nahakna achumba ngangbi haiba eikhoina khang-i. Nahakna mina kari khanbage haibadu karisu kiba toudana Tengban Mapugi lambi adu chumna tambi, maramdi nahakna misak mimai yengde.
16 Enviaram os seus discípulos, juntamente com os herodianos, a perguntar: Mestre, sabemos que és verdadeiro e que ensinas o caminho de Deus segundo a verdade, e não se te dá de ninguém, porque não te deixas levar de respeitos humanos;
17 Aduna eikhoida haibiyu, Caesar-da kanggat thiba asi wayel kaibra nattraga kaidabra, nahakna kari khanbage?”
17 dize-nos, pois, qual é o teu parecer; é lícito ou não pagar o tributo a César?
18 Adubu Jisuna makhoigi phattaba pukning adu khangladuna hairak-i, “Aphasasinnabasa! Nakhoina eibu karigi chang yenglibage?
18 Porém Jesus, tendo percebido a malícia deles, respondeu-lhes: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Kadai, kanggat thinaba sel mayek adu eingonda utlu!”
19 Mostrai-me uma moeda de tributo. Trouxeram-lhe um denário.
20 Aduga Ibungona makhoida hairak-i, “Masida namliba makok amadi maming asi kanagino?”
20 Ele perguntou: De quem é esta efígie e inscrição?
21 Makhoina Ibungoda khumlak-i, “Caesar-gini,”
21 Responderam: De César. Então lhes disse Jesus: Dai, pois, a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus.
22 Makhoina madu tabada ngaklammi; amasung Ibungobu thadoktuna chatkhirammi.
22 Ao ouvirem isto, admiraram-se e, deixando-o, foram-se.
23 Numit adumaktada sibadagi hinggatpa haibasi leite hairiba Sadducee-singna Jisugi nakta laktuna wahang ama hanglammi.
23 No mesmo dia vieram alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram, dizendo:
24 Makhoina Ibungoda hairak-i, Oja Ibungo, “Moses-na haibirammi madudi kanagumba nupa amana macha amata thamlamdana sikhiba thoklabadi, hairiba nupa asigi charol-surol thamlamnabagidamak magi machin-manaona lukhrabi adubu amuk lougadabani.
24 Mestre, Moisés disse: Se alguém morrer sem deixar filhos, seu irmão casará com a viúva e dará sucessão ao falecido.
25 Adu oirabadi, nupa amagi machin manao taret leirammi haina lourasi. Adudagi mayamba ahal adu nupi thire adubu macha amata thamamdana sire. Asumna mahakki nupi adu manao nupada thanamle.
25 Ora havia entre nós sete irmãos: o primeiro, depois de ter casado, morreu e, não havendo sucessão, deixou sua mulher a seu irmão;
26 Matou adugumna anisuba, ahumsuba amadi makhoi mathang mathang makhoi teretmakta maduga chap manana thokle.
26 do mesmo modo também o segundo e o terceiro, até o sétimo.
27 Aduga ikon konbada nupi adusu sire.
27 Depois de todos eles morreu a mulher.
28 Adu oirabadi asibana hinggatpagi numit aduda nupi asi makhoi taretki manungda kanagi nupi oigadage? Maramdi makhoi taretmakna nupi adubu lourammi.”
28 Na ressurreição, pois, a qual dos sete pertencerá a mulher? porque todos foram casados com ela.
29 Jisuna makhoida khumlak-i, “Nakhoina Mapugi puya amadi Tengban Mapugi panggal adu khangdabagi maramna nakhoi lalle.
29 Respondeu-lhes Jesus: Errais, não sabendo as Escrituras, nem o poder de Deus.
30 Maramdi asibasingna amuk hinggatlakpa matam aduda makhoina amuk luhonglaroi, aduga luhongdunasu piraroi adubu makhoi swargada leiba swargadutsinggumna oigani.
30 Pois na ressurreição nem os homens casam, nem as mulheres são dadas em casamento porém são como os anjos no céu.
31 Aduga asibasing hinggatpagi maramda Tengban Mapuna nakhoida haikhiba adu nakhoina padabra?
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, não lestes o que foi dito por Deus:
32 ‘Eidi Abraham-gi Tengban Mapu, Isaac-ki Tengban Mapu, amasung Jacob-ki Tengban Mapuni.’ Mahakti asibasinggi Tengban Mapu natte, adubu ahingbasinggi Tengban Mapuni.”
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque, e o Deus de Jacó? Ora, ele não é Deus de mortos, mas de vivos.
33 Aduga miyam aduna madu taba matamda, mahakki tambiba aduda makhoi ngaklammi.
33 E as multidões, ouvindo isso, se maravilhavam da sua doutrina.
34 Jisugi paokhum aduna Sadducee-sing adubu khumba ngamhandre haiba Pharisee-singn tarabada, makhoi masen pullap punsinare.
34 Os fariseus, quando souberam, que ele fizera emudecer os saduceus, reuniram-se todos;
35 Aduga makhoigi maraktagi Wayel Yathanggi oja amana Jisubu chang yengladuna wahang ama hanglak-i,
35 e um deles, doutor da lei, para o experimentar, interrogou-o, dizendo:
36 “Oja Ibungo, Tengban Mapugi Wayel Yathangsinggi manungdagi karamba yathangna khwaidagi athoiba yathangno?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento na lei?
37 Maduda Jisuna mangonda khumlak-i, “‘Nahakna nahakki Tengban Mapu, MAPU IBUNGO-bu nahakki thamoi apumba, thawai apumba, pukning apumba yaona nungsigadabani.’
37 Respondeu-lhe Jesus: Amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, e de todo o teu entendimento.
38 Masina ahanba amasung athoiba yathangni.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Aduga anisuba yathang aduna asini, ‘Nahakna nahakki yumlon-keironnabasingbu nasamakum nungsigadabani.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: Amarás ao teu próximo como a ti mesmo.
40 Wayel Yathang apumba amasung Tengban Mapugi wa phongdokpa maichousinggi wa adu hairiba yathang ani asida suplabani.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.
41 Adudagi Pharisee-singna punsinduna leiringeida Jisuna makhoida hanglak-i,
41 Ora, enquanto os fariseus estavam reunidos, interrogou-os Jesus, dizendo:
42 “Christtagi maramda nakhoina kari khanbage? Mahak kanagi machanupano?”
42 Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Responderam-lhe: De Davi.
43 Ibungona makhoida hairak-i, “Adu oirabadi, Thawai Asengbagi chingbibagi mapanna David-na mahakpu karamna ‘Mapu Ibungo’ haina kouribano? Maramdi David-na asumna haikhi,
43 Replicou-lhes ele: Como é então que Davi, no Espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
44 ‘MAPU IBUNGO-na eigi Ibungoda hai:
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos de baixo dos teus pés?
45 David-na mangonda ‘Mapu Ibungo’ haina kourabadi, karamna mahakna David-ki machanupa oigadouribano?”
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é ele seu filho?
46 Aduga mi kana amatana Jisuda wa amata khumba ngamdre amasung numit adudagi houna kana amatana Ibungoda ichang thouna wahang amata hangkhidre.
46 E ninguém podia responder-lhe palavra; nem desde aquele dia jamais ousou alguém interrogá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.