Romanos 2
Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs NTLH
1 Aw gwur Juw bapa duw taakw, gwur wakwanadiygwur, “Adiy nuwukadiy jaka tipa kidiy duw taakw day mwiya kupwarapa vaal yiyi tikwanadiy duw taakw-adiy,” wakuw. Aw gwur maa rav maaj wawak. Aw gwurabab adiy maa wagwuradiy yawiy pik kwur-kwanadiygwurik. Alik tikuw, gwur atawa maa wataay adiy duw takwak, gwur gwurak ab maa wakwanadiygwurik.
1 Meu amigo, não importa quem você seja, você não tem desculpa quando julga os outros. Pois, quando você os julga, mas faz as mesmas coisas que eles fazem, você está condenando a você mesmo.
2 Aw gwur wakwanadiygwur, “Nyan lakwubanaal God di mwiyir kot iy-kidadiy adiy jaav kwurkwanadiy duw takwaam.”
2 Nós sabemos que Deus é justo quando condena os que fazem essas coisas.
3 Aw wunadiy kapa nyanugw, gwur nuwukadiy duw taakw kwur-kwadanadiy yawiyik maa wakuw, dayak sukwupirin wakuw, aw li gwur gwurabab atampika jaav kwurkuw, aw gwur wukigwura God dikidi kot gwutaka-kigwuraad, ay?
3 Mas você, que faz as mesmas coisas que condena nos outros, será que você pensa que escapará do julgamento de Deus?
4 God gwurak sukwasukw kwurkuw, rikarik gwurak kwur-kwanaad. Di yabiyib mawul akis gwurak warkwanaad gwuraam kupwaraap kwurik. Alik tikuw, gwur dikidiy sukwak wajibay-kwanadiygwurik, ay? Aw gwur maa laakw di atawa gwurak kwur-kwanaad aw mwiyir gwur gwuradiy yigwuradiy valik wukikuw, bwan dayak kwiygwurkik, ay?
4 Ou será que você despreza a grande bondade, a tolerância e a paciência de Deus? Você sabe muito bem que ele é bom e que quer fazer com que você mude de vida.
5 Aw kabaak ridalik tikuw gwuradiy maka apaam, gwur kwasik yikwanadiygwurik adiy gwuradiy valik wuki-wukik. Alik tikuw, gwur adiy gwur gwuradiy yida yigwuradiy vaal yitaay, vaal vagaruw-kwagwuradiy. Atampik God ab adiy vagaruw-gwuradiy valik diki yaal gira-kidadi mawul ab vagaruwun kwulapwu-kwanaad gwurak. Adiy vagaruw-gwuradiy valik tikuw, God kotiy-kidadiygwurik. Adi nyaam God yaal mwiya nimadib girakuw, duw takwak simaka-kidadiy di dayadiy valik mwiyir kotiy-kidadiy.
5 Mas o seu coração é duro e teimoso. Por isso você está aumentando ainda mais o castigo que vai sofrer no dia em que forem revelados a ira e os julgamentos justos de Deus,
6 Miyawa duw taakw dayadiy kwur-danadiy yawiyib God dayak sibinin awarab kwiy-kidadiy.
6 pois ele recompensará cada um de acordo com o que fez.
7 — ausente —
7 Deus dará a vida eterna às pessoas que perseveram em fazer o bem e buscam a glória , a honra e a vida imortal .
8 — ausente —
8 Mas fará cair a sua ira e o seu castigo sobre os egoístas e sobre os que rejeitam o que é justo a fim de seguir o que é mau.
9 — ausente —
9 Haverá sofrimentos e aflições para todos os que fazem o mal, primeiro para os judeus e também para os não judeus.
10 — ausente —
10 Mas Deus dará glória, honra e paz a todos os que fazem o bem, primeiro aos judeus e também aos não judeus.
11 Miyawa duw takwaam God mwiyir kotiy-kidadiy aw duw nakab God jawjaay kotiy maa.
11 Pois ele trata a todos com igualdade.
12 Juw bapa duw taakw Mawsis sukwudil lo lakwukuw vaal yikuw, aal God lo-aar dayaam kotiy in vaat kwiy-kidadiy nyanyi nyanyi. Aw adiy nuwukadiy jaka tipa kidiy duw taakw samab a lo laakw maarin, aw day vaal yikuw, ginyir day kiyakuw God dayaam Mawsis diki lo-aar kotiy maa. Aw di day dayadiy valib vikuw, vaat kwiy-kidadiy nyanyi nyanyi adiy valik tikuw.
12 Todos aqueles que pecam sem conhecer a lei de Deus se perderão sem essa lei; mas todos aqueles que pecam conhecendo a lei serão julgados por ela.
13 Adiy duw taakw day adiy lo wukikuw, aw adiy lo-ab wuki-wukib ti maarkidana day mwiyir ti maa God diki milaam. Adiy lo-ab wuki-kwanadiy duw takwadika God tasakwu-kidadiy mwiyir tidakikik diki milaam.
13 Porque as pessoas que Deus aceita não são aquelas que somente ouvem a lei, mas aquelas que fazem o que a lei manda.
14 Adiy nuwukadiy jaka tipa kidiy duw taakw, Mawsis sukwudil lo dayaam ri maarlik, aw day kap adiy lo dayadiy mawul wuki-wukib titaay, lakwu-kwanadiyan adiy lo dayadiy maaw daya mawulaam rikwanadiy.
14 Os não judeus não têm a lei. Mas, quando fazem pela sua própria vontade o que a lei manda, eles são a sua própria lei, embora não tenham a lei.
15 Nyan dayadiy kwur-kwadanadiy sukw vikuw, lakwu-kwabanadiy adiy lo dayadiy maaw dayadiy mawulaam rinadiy. Dayadiy mawul simaka-kwadanadiy agwa jaav viyakit tinadiy, aw agwa jaav kupwaraap tinadiy God diki milaam. Alik tikuw, dayadiy mawul dayadiy kwur-kwadanadiy yawiyim van tikwanadiy.
15 Eles mostram, pela sua maneira de agir, que têm a lei escrita no seu coração. A própria consciência deles mostra que isso é verdade, e os seus pensamentos, que às vezes os acusam e às vezes os defendem, também mostram isso.
16 Alik tikuw, adi kot rikida nyaam miyawa duw taakw dayadiy pakwun tikwanadiy mawul maykaar wakwudaak, God Jisas Kraisaar adiy duw takwaam kotiy-kidadiy adiy mawulak tikuw. Wun duw takwak God diki Viyakita Maaj wasapwiytaay, kitawa kaliva-kwatuwadiy.
16 E, de acordo com o evangelho que eu anuncio, assim será naquele dia em que Deus, por meio de Cristo Jesus, julgará os pensamentos secretos de todas as pessoas.
17 Aw gwur Juw bapa duw taakw, gwur sakwar sakwar titaay wakwanadiygwur, “Nyan Juw-adiyan,” wataay. Aw gwur wuki-kwanadiygwur God diki lo gwuraam nyigil-kiladiygwur waan wakwanadiygwur, “Nyan God dikidi bapa duw taakw-adiyan,” wataay.
17 O que dizer de você? Você diz que é judeu, confia na lei e se orgulha do Deus que você adora.
18 Duw gwurak Mawsis diki lo kalivataay, aw gwur God diki mawul lakwutaay, gwur ata lakwu-nadiygwur agwa jaav viyakit tinadiy aw agwa jaav kupwaraap tinadiy.
18 Você sabe o que Deus quer que você faça e aprende na lei a escolher o que é certo.
19 — ausente —
19 Você tem a certeza de que é guia dos cegos, luz para os que estão na escuridão,
20 — ausente —
20 orientador dos que não têm instrução e professor dos jovens. Você está certo de que encontra na lei a apresentação completa do conhecimento e da verdade.
21 Aw gwur nuwukadiy duw takwak kaliva-kwanadiygwur. Alik agwa javik tikuw, gwur gwurak kaliva maarkwanadiygwurik? Gwur nuwukadiy duw takwak wasapwiy-gwuradiy, “Gwur luwkuw kwurtikwa,” wakuw. Aw gwur gwura akis luwkuw kwur-kwanadiygwurik, ay?
21 Você, que ensina os outros, por que é que não ensina a você mesmo? Se afirma que não se deve roubar, por que é que você mesmo rouba?
22 Gwur dayak wakwanadiygwur, “Duw nikidi duw diki takwaam vaal yitikwa. Taakw ab niki taakw likidi duwaam vaal yitikwa.” Aw gwur gwura akis nikidi duw diki takwaam vaal yi-kwanadiygwurik, ay? Gwur mwiya maa wanadiygwur adiy suwala god ak, “Juw adiy suwala god awa dayadiy javim kaykitidaba kupwaraap tikik-nadiy,” wakuw. Aw gwur saan kwur-kwurik adiy suwala god dayadiy wiyaam rikwanadiy jaav akis luwkuw kwur-kwanadiygwur, ay?
22 Se você diz que não se deve cometer adultério, por que é que você mesmo comete adultério? Você odeia os ídolos, mas rouba as coisas dos templos.
23 Gwur sakwar sakwar titaay, wakwanadiygwur, “Nyanaam Mawsis diki lo rina.” Aw gwur a lo sarkuw, Godaam vasisada-napik vasisada-gwuraad.
23 Você se orgulha de ter a lei de Deus, mas você é uma vergonha para Deus porque desobedece à sua lei.
24 God diki lapa nyig kitawa wana:
24 Pois as Escrituras Sagradas dizem: “Os não judeus falam mal de Deus por causa de vocês, os judeus.”
25 Gwur kwasadiy nyanugw tigwur, day gwuradiy sip lupwa-dadiy gwur God dikidiy duw tinadiygwur simakak. Aw li gwur Mawsis diki lo-ab wuki-wukib tikigwura, aal yaakiya. Aw li gwur a lo-ab wuki-wukib ti maarkigwura, aal gwur adiy sip lupw maarkwanadiy haiden duw kaytik-adiygwur.
25 A circuncisão tem valor se você, que é judeu, obedecer à lei; porém, se não obedecer, é como se você não tivesse sido circuncidado.
26 Aw li adiy nuwukadiy jaka tipa kidiy duw dayadiy sip lupw maarnadiy, aw li day Mawsis lo liki mawub wuki-wukib tikidana, aal adiy duw day mwiyir adiy sip lupwadadiy Juw duw kaytik tikidiy God diki milaam. Ay maa?
26 E, se um homem que não foi circuncidado obedecer aos mandamentos da lei, Deus o tratará como se ele fosse circuncidado.
27 Aw gwur Juw, gwuradiy sip lupwan tikwanadiy awarab Mawsis diki lo gwuraam rina. Aw gwur a lo-ab akis wuki-wukib tikwanadiygwur. Aw li adiy nuwukadiy jaka tipa kidiy duw dayadiy sip lupw maardanaal ab, aw li day Mawsis diki lo liki mawub wuki-wukib tidaak, aal day gwurak maaj sukwupir-kidanadiygwurik.
27 Assim vocês, judeus, serão condenados pelos não judeus, pois vocês desobedecem à lei apesar de terem essa lei escrita e de serem circuncidados, enquanto que os não judeus obedecem à lei, embora não sejam circuncidados.
28 — ausente —
28 Portanto, eu pergunto: quem é judeu de fato e circuncidado de verdade? É claro que não é aquele que é judeu somente por fora e circuncidado só no corpo.
29 — ausente —
29 Pelo contrário, o verdadeiro judeu é aquele que é judeu por dentro, aquele que tem o coração circuncidado; e isso é uma coisa que o Espírito de Deus faz e que a lei escrita não pode fazer. E o louvor que essa pessoa recebe não vem de seres humanos, mas vem de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.