Mateus 9
Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs NTLH
1 Jisas jabiraar ata salin dakuw, suwulin araar vakiyid diki tip Kapanimaar.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Vakiykuw, alim kwadik, nuwukadiy duw ap lupwun ridi duw bayim takakuw, kariyadaad Jisasak. Jisas wukidil day samasam wukijibir tidiy di bwunak kidi duwaam sipwutiy-kidaad wakuw. Alik di ap lupwudi duwak ata wadid, “Wunadi nyan, minadiy vaal wun yibwiy-tuwadiy.”
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Nuwukadiy God diki lo kalivadiy duw day daya mawulaam wadiy, “Agwa javik kidi duw atawa wanaad? Godak wajibaynaad.”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Jisas dayadiy mawul vikuw, ata wadidiy, “Agwa javik gwur atawa kupwarapa mawul tinadiygwur?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 “Agwa jaava kakilkina wun kwurkwurik, aw gwur vikuw, ‘Ayiy’ wakigwura a javik. Kidi ap lupwudi duwak wakituwad, ‘Minadiy vaal yibwiy-tuwadiy,’ ay ‘Min arap. Rapikuw, minadi baay kwurkuw, min maay.’
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 “Wun gwurak simaka-kituwa wun, duw taakw dayadi Mwaam, ki kupwaam ap kwurtuwaal duw taakw dayadiy valik yibwiy-tuwkik.” Di ap lupwudi duwak ata wadid, “Wun minak watuwa, arap! Minadi baay kwurkuw, maay mina wiyaar.”
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Rapikuw, adi duw diki wiyaar ata yad.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Abab a jaav vikuw, pitadiy. Pitakuw, ata wadiy, “Wa! Tayir nyan atawa maa vi. God duwak kwiydaal apa mwiya nimaala.” Wakuw, day gaba maaj sukwudiy Godak.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Jisas adi tip wapakuw, yitaay tidik, takis saan kwurdi duw, Matiyuw opis im ridik Jisas vidid. Jisas dikik ata waad, “Wuna kwukib may.” Wakuw wadid, Matiyuw rasikuw, diki kwukib yad.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Ginyir Jisas kikipaat kidik Matiyuw diki wiyaam, dikidiy kalivadidiy duwawa samasam takis saan kwurdiy duw, nuwukadiy vaal yidiy duw ab alim jabim ridiy.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Nuwukadiy Parasiy bapa duw day vikuw Jisas takis saan kwurdiy duw nuwukadiy vaal yidiy duwawa kikipaat kad. Dikidiy kalivadidiy duwak bas sidadiy, “Agwa javik di takis saan kwurnadiy duwawa vaal yinadiy duwawa kikipaat kinaad?”
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 — ausente —
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 — ausente —
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Jon Baptais kwiydi duw, dikidiy kalivadidiy duw Jisasak yakuw, wadaad, “Nyan, Jon Baptais kwiydi duw dikidiy kalivadidiy duw, Parasiy dayadiywa nuwukadiy nyaam kikipaat akis kikwanadiyan gaba maaj sukwuk Godak. Agwa javik minadiy kaliva-minadiy duw atawa kwurin maarnadiy?”
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Jisas dayak wadidiy, “Kapa nyanugw, duw taakw kiradil nyi kikipaat akis kikwanadiy? Si wana? Di dayawa kwakuw, day rakarak tikuw, atawa maa kwar. Ginyir yadaak, day taakw kiradil duw kwurin karaykuw, dayadiy mawul pakwun nadaak, adiy kapa nyanugw kikipaat ki maa a nyaam.
15 Jesus respondeu:
16 “Duw akis jaba wapwiyim tina tap aw kwula wapwiy kwurkuw, tipatip a maa rav. Aw a kwula wapwiy karyakin yikuw, adi tap ata nima tikina.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 “Duw akis meme likidi sip jaab tidaak, kwula wain kwurkuw, adi sipaam vagavag maa rav. Adi sip wain awa wulwul maa rav. Alik wutak-na aw sipawa wain kupwaraap tikina. Duw kwula wain kwula meme sipaam vagakwanadiy.” Jisas kidiy waya maaj kitika maaj mugwul dayak wadidiy.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Jisas kidiy maaj watay tidik, Juw daya gaba maja wiya kidi sapakwa duw Jisasak yakuw, diki manwa vakirkuw, ata wadid, “Wuna kwasa takwa nyan bwutaay kiyana wayab. Aw min yakuw, lim taab takamin, rasilikik.”
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Aw Jisas rasikuw, diwa yidik, Jisas dikidiy kalivadidiy duw nakamwiyib yidiy.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 — ausente —
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 — ausente —
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Wapwalik, Jisas tipatiyakwukuw, lim vikuw, ata wadil, “Wuna takwa nyan, yaga-tikwa. Nyin wunak wukijibir tinyinalik, alik nyina giviyib bwu kwusina.” Ata wadik, a taakw liki giviyib ata bwu kwusil.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Aw Jisas gaba maja wiya kidi sapakwa nyan diki wiyaar yin warkuw, vididiy samasama duw taakw, nuwukadiy kaany kwudiy, nuwukadiy giradiy. Alik pipiliy samasam takadiy.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Vikuw, Jisas ata wadidiy, “Gwur abab awap kawaar! Kwasa nyan li maa kiy. Li kip si kwana!” Atawa wadik, day abab wajikuw, wajibaydiy dikik.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Adiy duw taakw kawaar wayakidik, wakwudaak, Jisas kwasa nyan kwalil tamiyaar wulakuw, liki tabaam kaykitidik, li ata rasil.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 A tamiyaam kwadiy duw taakw abab ata wukidaal a javik.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Jisas a wiy wapakuw, yitaay tidik, mil kwakibir duw vitiy diki kwukir yibir. Yikuw, Jisasak gaam sibir, “Min nyanadi warag dayadi yitaypika duw Davit dikidi gwalugwa duw-adimin. Anak awuk!”
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Jisas yala wiyaar wuladik, abir duw ata yabir dikik. Yabir, birakik bas sidibir, “Bir bira mawulaar wukijibir tinabirbirik wun birabir mil sipwutiy-tuwkik?” “Ayiy, yitaypika duw,” wabirid.
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Jisas birakibir milaam wapwakuw, wadibir, “Bir wunak wukijibiran tibiralik, alik ki jaav wukibira pik tikina.”
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Wakuw, wadik, jayib nak ata birabir mil mwiyir vibirbir. Jisas ata nimadib wadibir, “Ki birak kwurtuwa jaav nuwukadiy duw takwak wawayik!”
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Ata wadik, Jisasaam wapakuw, abir duw abab a tamiyaam kwadiy duw takwak wasapwiy-biril a javik.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Abir duw wapakuw yibir, nuwukadiy duw taakw duw kwurin Jisasak kariyadaad. Wudib adi duw diki mawulaar yidilik, alik maaj akis bwulakwaad.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Jisas adi wudib kwurin yakidik, adi duw ata maaj bas bwulaad. Ababa duw taakw a jaav vikuw, pitaan wardiy. Warkuw, awarwa awarwa bas sitaay, ata wadiy, “Nyan kitampika jaav tayir van maa ti Yisrayil jaka tipaam!”
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Aw adiy Parasiy bapa duw ata wadiy, “Satan dikik ap kwiydalik, alik kidiy kupwarapa wudib kwurin yakididiy.”
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Aw Jisas ata miyawa nimadiy tipawa kwasadiy tipaar yad. Yikuw, Juw dayadiy gaba maja wiyaam maaj wasapwiydil God dikidi duw takwak van tikida nyak. Adiy niki giviyib niki giviyib kwurdiy duw taakw adiy duw taakw dayadiy amwiy kupwaraap-adiy, sipwutiy-didiy.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Jisas duw taakw samasam vikuw, dayadiy mawul jawjaay tidaak, di samasam wukid dayak. Di wukidil, day duw van ti maardadiy sipsip kaytik, day jawjaay yin yaan tidiy miyawa tamiyaam.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Wukikuw, Jisas dikidiy kalivadidiy duwak wadidiy, “Samasama kikipaat bwutaay rawnadiy mayim. Aw dayaam yin kwurin kariya duw maa.
37 Então disse aos discípulos:
38 “Aw alik gwur bas as adi maay duwak di duw wayakidikik adiy kamnaagw vagaruwtaka-dakik. Aw God wukikuw, duw wayakidik yikuw, duw taakw samasam kupwaraap ti maa.”
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.