Lucas 12

Nupela Testamen long Manambu (MLE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mwiya samasama duw taakw vagaluwdaak, day dayadiy apiy manim vasin tidiy. Jisas ki taay maaj dikidiy kalivadidiy duwak bas wadidiy, “Gwur wukir yarakara ada adiy Parasiy daya yis ak. Daya suwala majik watuwala.
1 Milhares de pessoas se ajuntaram, de tal maneira que umas pisavam as outras. Então Jesus disse primeiro aos discípulos:
2 “Ababa jaav adiyka pakwun rinadiy, ginyir abab maykaar warkinadiy. Ababa jaav sapwutakadaak rinadiy, ginyir adiy jaav abab duw taakw lakwuyaki-kidanadiy.
2 Tudo o que está coberto vai ser descoberto, e o que está escondido será conhecido.
3 “Adiy jaav gwur kwasa kwasa wagwuradiy pakwun tan, ginyir ababa duw taakw adiy jaav wukikidanadiy.”
3 Assim tudo o que vocês disserem na escuridão será ouvido na luz do dia. E tudo o que disserem em segredo, dentro de um quarto fechado, será anunciado abertamente.
4 Jisas dikidiy kalivadidiy duwak ata wadidiy, “Wunadiy kapa nyanugw, wun gwurak watuwadiygwurik gwur duwak yaga-tikwa. Day amwiydika viyasipa-kidanadiy. Viyasipakuw, ginyir day niki jaav gwuraam kwurkwur rav maa.
4 Jesus continuou:
5 “Wun gwurak simakakituwaad yagakigwuradi duw. Gwur Godak ayag. Di duw takwaam viyasipakuw, di ap tikuw, bwunak yiy yanin tamiyaar yakiyakik.
5 Vou mostrar a vocês de quem devem ter medo: tenham medo de Deus, que, depois de matar o corpo, tem poder para jogar a pessoa no inferno. Sim, repito: tenham medo de Deus.
6 “Saan nak kwasadiy wapwiy duwamiy nak duw yapiy-kwadanadiy kidakikik. Aw God di akis mawul wukimar-kwanaad adiy kwasadiy wapiyik.
6 — Por acaso não é verdade que cinco passarinhos são vendidos por algumas moedinhas? No entanto Deus não esquece nenhum deles.
7 “Gwuradiy abwaam tinadiy nab kas-adiy? God atampik kwasadiy jaav ab bwu lakwuya-dadiy. Aw gwur kwasadiy wapiy maa. Gwur mwiya duw taakw-adiygwurik. Alik tikuw, gwur wuki-tikwa. God nyanadi Asaay, di gwurak yara van tikwanaad.”
7 Até os fios dos cabelos de vocês estão todos contados. Não tenham medo, pois vocês valem mais do que muitos passarinhos!
8 “Li duw nak duw taakw mwutamaam tan dayak wakida, ‘Wun Jisas dikidi duw-adiwun’ waan, wun, duw taakw dayadi Mwaam, wunabab God dikidiy maaj kardadiy duw mwutamaam wakituwadiy, ‘Adi duw wunadi duw-ad.’
8 Jesus disse ainda:
9 “Aw li duw nak duw taakw mwutamaam tan dayak wakida, ‘Wun Jisas dikidi duw maa’ waan, wunabab God diki maaj kardadiy duw mwutamaam wakituwadiy, ‘Adi duw wunadi duw maa.’
9 Mas aquele que disser publicamente que não é meu, o Filho do Homem também dirá diante dos anjos de Deus que essa pessoa não é dele.
10 “Aw duw taakw, duw taakw dayadi Mwamik sapis jikin kwurkidana, God atampika vaal bwunak sipwutiykida. Aw li God dikidi Mawulak sapis jikin kwurkidana, a vaal aal God di samab sipwutiy maa.
10 — Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, porém quem
11 “Gwur wunadiy duw taakw, aw li a javik tikuw, day gwuraam karay-kidanadiygwurik dayadiy gaba maja wiyaar dayadiy tamiya kidiy yitaypika duwawa, dayadiy sapakwa nyanugwak gwuraam kotiy ik, aw gwur kot im tikuw, bwula bwula majik wuki-tikwa.
11 — Quando levarem vocês para serem julgados nas
12 “Aw a nyi God dikidi Mawul gwuradiy bwula-kigwuradiy maaj kaliva-kidadiygwurik.”
12 Pois naquela hora o Espírito Santo lhes ensinará o que devem dizer.
13 Vagaluwdiy duw taakw daya nyidim duw nak alim tikuw, Jisasak ata wadid, “Kaliva-kwanadi duw, min wunadi mwamik wamin, anadi asaay kiyakuw, wapadidiy jaav wunak nuwuk am saan kwiykwaad.”
13 Um homem que estava no meio da multidão disse a Jesus: — Mestre, mande o meu irmão repartir comigo a herança que o nosso pai nos deixou.
14 Aw Jisas dikik ata wadid, “Sikadadaad wunaam tasakwud atampika yawiy birak kwurtuwkik?”
14 Jesus disse:
15 Jisas adiy vagaluwdiy duw takwak ata wadidiy, “Gwur yarakara van ada nuwukadiy duw taakw dayadiy javik mawul yikwayik kwurik. Duw taakw dayadiy samasama niki jaav niki jaav maa rav mwugiy-mwugiyik dayadiy mawul viyakit tidakikik.”
15 E continuou, dizendo a todos:
16 Jisas ki waya maaj kitika maaj di dayak ata wadidiy, “Saan samasam tidi duw diki mayim sididiy jaav mwiya samasam ridiy.
16 Então Jesus contou a seguinte parábola :
17 — ausente —
17 Então ele começou a pensar: “Eu não tenho lugar para guardar toda esta colheita. O que é que vou fazer?
18 — ausente —
18 Ah! Já sei! — disse para si mesmo. — Vou derrubar os meus depósitos de cereais e construir outros maiores ainda. Neles guardarei todas as minhas colheitas junto com tudo o que tenho.
19 “‘Atawa kwurkuw, wun wunak wakidiwun, Kidiy jaav nabiy samasam wunaam rivikidiy. Jaaw, wun wuna sipak wuki-kidiwun. Wun kamnaagw kan guw kan sakwar sakwar kwakidiwun.’
19 Então direi a mim mesmo: ‘Homem feliz! Você tem tudo de bom que precisa para muitos anos. Agora descanse, coma, beba e alegre-se.’ ”
20 “Aw God dikik ata waad, ‘Min kwam yinadi duw-adimin. Ki gaan min kiya-kinadimin. Kiyamin, minadiy niki jaav niki jaav si kwurkidiy?’”
20 Mas Deus lhe disse: “Seu tolo! Esta noite você vai morrer; aí quem ficará com tudo o que você guardou?”
21 Jisas dayak ata wadidiy, “Atampik adiy duw taakw day dayadiy sipak samasama jaav vagaluwnadiy, aw God dikidi gikim day saal yinadiy duw taakw-adiy.”
21 Jesus concluiu:
22 — ausente —
22 Então Jesus disse aos seus discípulos:
23 — ausente —
23 Pois a vida é mais importante do que a comida, e o corpo é mais importante do que as roupas.
24 “Gwur wadiy wulin yin yan tikwanadiy wapiyik av. Gwur mayim taba jaav sigwur, wardaak, ginyir ata yin lawdaak, kwurkuw, wiyaar kariya-gwuradiy kikir. Gwur kwur-kwagwura pik wapiy akis atampika yawiy kwurkwanadiy. God di diki dayak van tikwadadiy. Aw li di kikipaat wapiyik kwiykida, aw di mwiyir gwurak van tikinaad.
24 Vejam os corvos: não semeiam, não colhem, não têm despensas nem depósitos, mas Deus dá de comer a eles. Será que vocês não valem muito mais do que os pássaros?
25 “Aw li gwur samasam wuki-kigwura kiyakiyak, niki nyi nak gwur gwura sitay sitaay rav maa. Aw a jaav nima jaav maa God kwurkwurik.
25 Qual de vocês pode encompridar a sua vida, por mais que se preocupe com isso?
26 “Aw li gwur atampika jaav kwurkwur rav maarlik, agwa javik nuwukadiy javik wukinadiygwurik?
26 Portanto, se vocês não podem conseguir uma coisa assim tão pequena, por que se preocupam com as outras?
27 “Gwur kip warkwanadiy mawayak av. Gwur nimadi yawiy kwur-kwanadiygwurik gwuradiy wapwiy tipak. Aw adiy mawaay day gwur kwur-kwagwuradiy yawiy pik akis kwurkwanadiy. Tayir Juw dayadi yitaypika duw, Salaman, viyakita wapwiy kwusuw-didiy. Aw diki gilabadiy adiy mawaay dayadiy gilabadiyim maa kakil.
27 Vejam como crescem as flores do campo: elas não trabalham, nem fazem roupas para si mesmas. Mas eu afirmo a vocês que nem mesmo Salomão, sendo tão rico, usava roupas tão bonitas como uma dessas flores.
28 “Adiy kip warkwanadiy mawaay nibwul kip tikuw, kwasa mwiy tikuw, duw taakw dayaam gwakuw yiyaam taka-kidanadiy. Aw li God adiy mawayak dayadiy gilabadiy sawtaka-kwadadiy, di gwurabab gwuradiy wapwiy mwiyir kwiy-kidadiygwurik. Gwur kipa kwasa mwiydika Godak wukijibir tikwanadiygwurik!
28 É Deus quem veste a erva do campo, que hoje está aqui e amanhã desaparece, queimada no forno. Então é claro que ele vestirá também vocês, que têm uma fé tão pequena!
29 — ausente —
29 Portanto, não fiquem aflitos, procurando sempre o que comer ou o que beber.
30 — ausente —
30 Pois os pagãos deste mundo é que estão sempre procurando todas essas coisas. O Pai de vocês sabe que vocês precisam de tudo isso.
31 “Aw yitaypika jaav gwuradiy mawulaam takakigwura God dikidi gwalugwum tikir, yaakiya, di adiy nuwukadiy jaav ab gwurak ata kwiykidadiy.”
31 Portanto, ponham em primeiro lugar na sua vida o
32 “Wuna kwasa bapa duw, gwuradi Asaay rakarak tinaad gwur dikidi gwalugwum tigwurkikik di gwuraam van tidikikik. Alik tikuw, gwur yaga-tikwa.
32 Jesus continuou:
33 “Gwuradiy ababa jaav awarapiy sanak. Adiy saan kwurkuw, saal yinadiy duw takwak akwiy. Kidi kupwaam gwuradiy kwasabiy takwudaak, luwkuw duw luwkuw kwurdaak, wawraay sukwutuwdaak, gwuradiy niki jaav niki jaav jaaw yikidiy. Atawa kwurkuw, adawul tipaam gwurak God sibinin kwiykida yara kwagwurkikik.
33 Vendam tudo o que vocês têm e deem o dinheiro aos pobres. Arranjem bolsas que não se estragam e guardem as suas riquezas no céu, onde elas nunca se acabarão; porque lá os ladrões não podem roubá-las, e as traças não podem destruí-las.
34 “Gwuradiy mawul gwuradiy niki jaav niki jaav ridana tamiyak nyanyi wuki-kwanadiy.”
34 Pois onde estiverem as suas riquezas, aí estará o coração de vocês.
35 — ausente —
35 E Jesus disse ainda:
36 — ausente —
36 Sejam como os empregados que esperam pelo patrão, que vai voltar da festa de casamento. Logo que ele bate na porta, os empregados vão abrir.
37 “Adiy yawiy duw dayadi sapakwa duw sibinin yakuw, vidil day kip dikik kavin kwadiy, day rakarak samasam tikwadiy. Aw wun gwurak watuwa, adi sapakwa duw atawa vikuw, di dikidi wapwiy kaybwutiysuwkuw, dayak kikipaat sukwulik yikuw, kwiydik, day jabim daan ran kikidiy.
37 Felizes aqueles empregados que o patrão encontra acordados e preparados! Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o próprio patrão se preparará para servi-los, mandará que se sentem à mesa e ele mesmo os servirá.
38 “Aw li adi sapakwa duw nyidi gaan yakuw, ay taay tapwuk wadik yakuw, vidik adiy dikidiy yawiy duw kip kavin kwadiy dikik, aw adiy yawiy duw mwiya rakarak tikwadiy.
38 Eles serão felizes se o patrão os encontrar alertas, mesmo que chegue à meia-noite ou até mais tarde.
39 “Gwur yara awuk ki maaj. Aw li wiy asaay duw di adi luwkuw kwurkwanadi duw diki wiyaar yakida gaan di lakwuk-da, a gaan kip van tikik-naad adi duwak diki wiyaar wulawulak.
39 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse a que hora o ladrão viria, não o deixaria arrombar a sua casa.
40 “Atampik gwurabab nyanyi gwuradiy mawul kwulapwu-jibirin adakw. Aw gwur maa laakw wun, duw taakw dayadi Mwaam, kidi kupwaar sibinin dakituwadi nyi.”
40 Vocês, também, fiquem alertas, porque o
41 Pita Jisasak ata wadid, “Yitaypika Duw, waal wamina waya maaj kitika maaj nyanak wanadimin, ay? Ababa duw takwak wanadimin?”
41 Então Pedro perguntou: — Senhor, essa
42 Yitaypika Duw Jisas dayak ata wadidiy, “Agwa yawiy viyakita yawiy duw kwurkinaad dikidi sapakwa nyinik? Di atawa kwurkinaad. Dikidi sapakwa nyan wadik, di nuwukadiy yawiy duwak van tikinaad. Di dayak yara van titaay, dayadiy kamnaagw dayak kwiykinaad dayadiy kamnaagw kikwadana sikir.
42 O Senhor respondeu:
43 “Adi yawiy duw atampik viyakita yawiy kwurdik, aw dikidi sapakwa nyan sibinin yakuw, di viyakita yawiy vikuw, adi yawiy duw rakarak tikinaad.
43 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
44 “Adi sapakwa nyan dikidi yawiy duwak ata wakinaad, ‘Aw min wuna sibinin yakituwa nyi min maa laakw. Aw wun kip yakuw, vituwa min viyakita yawiy kwurnadimin. Alik tikuw, min wunadiy ababa javik van tikiminadiy.’
44 Eu afirmo a vocês que, de fato, o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
45 “Aw li adi yawiy duw kupwaraap tikida, di diki mawulaar wakida, ‘Wunadi yitaypika duw di sibinin yabiyib yay maa.’ Atawa wukikuw, di jawjaay kwurkinaad nuwukadiy yawiy duw takwaam. Di duw tikwul-kwanadiy duwawa kwakuw, dayawa kamnaagw kitaay, duw kwam yikwadiy guw kikinaad.
45 Mas imaginem o que acontecerá se aquele empregado pensar que o seu patrão está demorando muito para voltar. E imaginem que esse empregado comece a bater nos outros empregados e empregadas e a comer e a beber até ficar bêbado.
46 “Adi yawiy duw dikidi sapakwa nyan sibinin yakinaad nyi nak dikik. Aw adi yawiy duw di laakw maa a javik. Adi sapakwa nyan dikidi yawiy duw diki kupwarapa yawiy vikuw, di dikim mwiya nimadib viya-kidaad. Viyaan napataka, di wayaki-kidaad kupwarapa tipaar nuwukadiy kupwarapa duw takwawa kwadikikik.
46 Então o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe. Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os desobedientes vão.
47 “Adi yawiy duw dikidi sapakwa duw kwurdikik wadil jaav lakwukuw, aw li di kwasik yikida a yawiy kwurkwurik, dikidi sapakwa duw dim nimadib viyakidaad.
47 — O empregado que sabe qual é a vontade do patrão, mas não se prepara e não faz o que ele quer, será castigado com muitas chicotadas.
48 “Aw li adi yawiy duw dikidi sapakwa duw kwurdikik wadil jaav laakw maarkuw, aw di niki yawiy kwurkida, dikidi sapakwa duw dim kwasa nimadib viyakidaad. Adiy duw taakw God dayak samasama yawiy kwiydadiy, dayabab day samasama yawiy sibinin dikik kwiykwadiy. Aw adi duw God dikik mwiya samasama yawiy kwiydadiy, dibab dim mwiya samasama yawiy sibinin Godak kwiykwaad.”
48 Mas o empregado que não sabe o que o patrão quer e faz alguma coisa que merece castigo, esse empregado será castigado com poucas chicotadas. Assim será pedido muito de quem recebe muito; e, daquele a quem muito é dado, muito mais será pedido.
49 “Wun God dikidi Mawul wayaki-kituwaad. Di yawiy kwurkinaad yiy kaytik, aw wun kidi kupwaar yatuwil ki yawiyik. Wuna mawul wana God dikidi Mawul bwutaay ki yawiy kwurik-da basa kasab.
49 Jesus continuou:
50 “Aw taay kagil samasam wuna sipaar yakidiy. Kidiy ababa kagil yin kwusidaak, wuna mawul ata wiyaw nakina.
50 Tenho de receber um batismo e como estou aflito até que isso aconteça!
51 “Wun kidi kupwaar datuwil duw taakw dayadiy wariya mawul kwusidakik maa. Wun datuwilik alik nuwukadiy duw taakw wunak wukijibir tikuw, aw nuwukadiy duw taakw wunak wukijibir ti maarkidana, day ata kapakap kapakap tikidiy.
51 Vocês pensam que eu vim trazer paz ao mundo? Pois eu afirmo a vocês que não vim trazer paz, mas divisão.
52 “Alik tikuw, wiy nikim kwakidiy duw taakw dayadiy mawul kajakuw, mugwul niki bapaam, vitiy niki bapaam, atawa tikidiy.
52 Porque daqui em diante uma família de cinco pessoas ficará dividida: três contra duas e duas contra três.
53 “Asayugw maa wakidiy dayadiy duwa nyanugwak. Aw duwa nyanugw maa wakidiy dayadiy asayik. Amayugw maa wakidiy dayadiy takwa nyanugwak. Aw takwa nyanugw maa wakidiy dayadiy amayik. Duw dayadiy taakw maa wakidiy dayadiy kajarik. Aw kajaar maa wakidiy dayadiy duwa nyanugw dayadiy takwak. Atawa dayadiy mawul kajakuw, kapakap kapakap tikidiy.”
53 Os pais vão ficar contra os filhos, e os filhos, contra os pais. As mães vão ficar contra as filhas, e as filhas, contra as mães. As sogras vão ficar contra as noras, e as noras, contra as sogras.
54 — ausente —
54 Jesus disse também ao povo:
55 — ausente —
55 E, quando sentem o vento sul soprando, dizem: “Vai fazer calor.” E faz mesmo.
56 “Gwur viyuw tikala pik pasiranadiy duw taakw-adiygwurik. Gwur kidawa tubwaar kituw vikuw, kidi kupwaam tinadiy javim vikuw, bwunak lakwukuw wakidiygwurik, ‘Ki nyi waal jakina. Ki nyi waal ji maa.’ Aw agwa javik tikuw gwur wunadiy yawiyik vikuw, dayadiy maaw laakw maargwuradiy?”
56 Hipócritas! Vocês sabem explicar os sinais da terra e do céu. Então por que não sabem explicar o que querem dizer os sinais desta época?
57 “Gwur gwura viyakita jaav alakatiy kwurkwurik.
57 E Jesus terminou, dizendo:
58 “Aw li duw nak minaam kotiy ir karayik tidik, yabir yitaay tikuw, nyidi yabim adi duwawa min a maaj alakatiy. Bir mawul nak ada. Aw li atawa adi duwawa lakatiy maarkimina, aw adi duw minaam karayin jas tabaam takadik, aw jas plisman tabaam takadik, aw plisman kalabus ir kwusawula-kidanadimin.
58 Se alguém fizer uma acusação contra você e levá-lo ao tribunal, faça o possível para resolver a questão enquanto ainda está no caminho com essa pessoa. Isso para que ela não o leve ao juiz, o juiz o entregue ao guarda, e o guarda ponha você na cadeia.
59 “Mwiya maaja watuwa. Aw min kalabus im kwaan yin jas wadidiy saan miyawa kwiykimina adi duwak, ata kalabus kwusi-kinadimin. Aw saan dikik kway maarkimina, min kip kalabus im kwayi-kinadimin yin mina dinau kwusikila nyab.”
59 Eu lhe afirmo que você não sairá dali enquanto não pagar a multa toda.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.