Provérbios 28
mkw (MKW) vs NVI
1 Muntu ya yimbi ke kimaka ata ti ata muntu ke na kulandaka yandi, kasi muntu ya kudedama ke vwandaka na kivuvu mutindu mwana ya nkosi.
1 O ímpio foge, embora ninguém o persiga, mas os justos são corajosos como o leão.
2 Kana yinsi kele na mvwanzi, bamfumu ke kumaka mingi, kasi kana muntu ya mayela mpe ya luzabu kele kuna, yinsi ke tambula mbote mpe kizunu ke zingila.
2 Os pecados de uma nação fazem mudar sempre os seus governantes, mas a ordem se mantém com um líder sábio e sensato.
3 Mputu yina ke nyokolaka bantu ya mpamba kele mutindu mvula ya nene yina ke mwangisaka madya na bilanga.
3 O pobre que se torna poderoso e oprime os pobres é como a tempestade súbita que destrói toda a plantação.
4 Bayina ke mangaka Musiku ke siikaka bantu ya yimbi, kasi bayina ke sadilaka Musiku ke nwanisaka bawu.
4 Os que abandonam a lei elogiam os ímpios, mas os que obedecem à lei lutam contra eles.
5 Bantu ya yimbi ke bakula ata kima na kati ya malongi ya ludedomo, kasi bayina ke sosaka na kutumama na Yave ke bakulaka nyonso.
5 Os homens maus não entendem a justiça, mas os que buscam ao Senhor a entendem plenamente.
6 Mputu yina ke landaka nzila ya kusungama me lutila mbote na muntu yina ke landaka nzila ya kutengama ata ti yandi kele mvwama.
6 Melhor é o pobre íntegro em sua conduta do que o rico perverso em seus caminhos.
7 Mwana ya mayela ke tumamaka na Musiku, kasi mwana yina ke vwandaka kintwadi na bantu yina ke kudyaka mpe ke kunwaka mingi ke talisaka tata ya yandi nsoni.
7 Quem obedece à lei é filho sábio, mas o companheiro dos glutões envergonha o pai.
8 Kana muntu kumvwama na kwendaka defisa mbongo ya yandi na ndandu ya kulutila, kimvwama ya yandi ke kuma ya muntu yina ke talaka kyadi ya mputu.
8 Quem aumenta sua riqueza com juros exorbitantes ajunta para algum outro, que será bondoso com os pobres.
9 Muntu yina ke kanga makutu samu na kumanga na kuwa mambu ya Musiku, lusambulu ya yandi kele nganzi na ntadisi ya Yave.
9 Se alguém se recusa a ouvir a lei, até suas orações serão detestáveis.
10 Muntu yina ke nata bantu ya kusungama na nzila ya yimbi, yandi ke kubwa yandi mosi na dibulu ya yandi, kasi na bantu ya kusungama buyenge ke vwanda mvwilu ya bawu.
10 Quem leva o homem direito pelo mau caminho cairá ele mesmo na armadilha que preparou, mas o que não se deixa corromper terá boa recompensa.
11 Mvwama ke talaka ti yandi ke na ndwenga, kasi mputu yina ke na mayela lenda meka yandi.
11 O rico pode até se julgar sábio, mas o pobre que tem discernimento o conhece a fundo.
12 Ntangu bantu ya kudedama ke nungaka, ya kele nkembo ya nene samu na bantu nyonso, kasi ntangu bantu ya yimbi ke nungaka, konso muntu ke bumbamaka na kisika ya yandi.
12 Quando os justos triunfam, há prosperidade geral, mas, quando os ímpios sobem ao poder, os homens tratam de esconder-se.
13 Muntu yina ke bumba yimbi ya yandi ke bonga ve, kasi muntu yina ke ndima yimbi ya yandi mpe ke bika na kusadila yawu, yandi ke kuzwa mulemvo.
13 Quem esconde os seus pecados não prospera, mas quem os confessa e os abandona encontra misericórdia.
14 Kyese na muntu yina ke kimaka na kusala yimbi konso ntangu, kasi muntu yina ke talaka ve boma ya kusala yimbi, yandi ke tala mpasi.
14 Como é feliz o homem constante no temor do Senhor! Mas quem endurece o coração cairá na desgraça.
15 Mfumu ya yimbi yina ke nyokolaka bantu ya mpamba kele mutindu nkosi ke na kuduma to ulese yina me dasuka.
15 Como um leão que ruge ou um urso feroz é o ímpio que governa um povo necessitado.
16 Kana mfumu kele ve na mayela, yawu ke sala ti na yinsi, bantu kulaba mingi bima mpe bantoto, kasi muntu yina ke yinaka difuta ya yimbi ke zinga bilumbu mingi.
16 O governante sem discernimento aumenta as opressões, mas os que odeiam o ganho desonesto prolongarão o seu governo.
17 Muntu yina me kufwa mpangi muntu ke kimaka tii na ndyamu, ata muntu kusimba yandi.
17 O assassino atormentado pela culpa será fugitivo até a morte; que ninguém o proteja!
18 Muntu ya ndyatulu ya kulunga ke vuuka, kasi muntu yina ke landa banzila zole ya kutengama ke kubwa na mosi ya yawu.
18 Quem procede com integridade viverá seguro, mas quem procede com perversidade de repente cairá.
19 Muntu yina ke salaka bilanga ke kufwa ve nsatu, kasi muntu yina ke landaka mambu ya pamba-pamba ke zinga na bumputu.
19 Quem lavra sua terra terá comida com fartura, mas quem persegue fantasias se fartará de miséria.
20 Muntu ya kukwikama ke kufuluka na balusakumunu, kasi muntu yina ke sosa na kumvwama na nswalu ke kondwa ve na kuzwa kitumbu.
20 O fiel será ricamente abençoado, mas quem tenta enriquecer-se depressa não ficará sem castigo.
21 Ya kele ve mbote na kusoolaka bizizi ya bantu yina nge ke sadisa na ntangu ya mpasi, kasi bantu mingi ke salaka masumu samu na kuzwa kibuku ya dimpa.
21 Agir com parcialidade não é bom; pois até por um pedaço de pão o homem se dispõe a fazer o mal.
22 Muntu yina ke na ntalulu ya yimbi ke sosaka na kuzwa bimvwama na nswalu, yandi zaba ve ti bumputu ke bwidila yandi.
22 O invejoso é ávido por riquezas, e não percebe que a pobreza o aguarda.
23 Muntu yina ke kebisa mpangi ya yandi ke kuzwa bumbote kulutila muntu yina ke lebaka bantu.
23 Quem repreende o próximo obterá por fim mais favor do que aquele que só sabe bajular.
24 Muntu yina ke labaka tata mpe mama ya yandi na kutubaka ti yawu kele ve disumu, yandi kele mpangi ya miyibi.
24 Quem rouba seu pai ou sua mãe e diz: "Não é errado" é amigo de quem destrói.
25 Muntu yina ke zolaka mingi mbongo ke nataka kuswana, kasi muntu yina ke pesa ntima ya yandi nyonso na Yave ke kuzwa bimvwama.
25 O ganancioso provoca brigas, mas quem confia no Senhor prosperará.
26 Muntu yina ke sala kivuvu na mabanza ya yandi mosi, yandi kele kilawu. Kasi muntu yina ke dyatila na ndwenga, yandi ke vuuka.
26 Quem confia em si mesmo é insensato, mas quem anda segundo a sabedoria não corre perigo.
27 Muntu yina ke kabula na mputu, yandi ke kondwa kima ve, kasi muntu yina ke manga na kutala mputu kyadi, bantu mingi ke siinga yandi.
27 Quem dá aos pobres não passará necessidade, mas quem fecha os olhos para não vê-los sofrerá muitas maldições.
28 Ntangu bantu ya yimbi ke nungaka, konso muntu ke bumbamaka na kisika ya yandi, kasi ntangu ba ke zimbanaka, bantu ya kudedama ke kumaka mingi.
28 Quando os ímpios sobem ao poder, o povo se esconde; mas, quando eles sucumbem, os justos florescem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Provérbios 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.