Provérbios 28

mkw (MKW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Muntu ya yimbi ke kimaka ata ti ata muntu ke na kulandaka yandi, kasi muntu ya kudedama ke vwandaka na kivuvu mutindu mwana ya nkosi.
1 Os maus fogem, mesmo quando ninguém os persegue, mas o homem honesto é valente como um leão.
2 Kana yinsi kele na mvwanzi, bamfumu ke kumaka mingi, kasi kana muntu ya mayela mpe ya luzabu kele kuna, yinsi ke tambula mbote mpe kizunu ke zingila.
2 Quando a nação tem líderes inteligentes e sensatos, ela se torna forte e firme; mas, quando a nação peca, ela muda de governo a toda hora.
3 Mputu yina ke nyokolaka bantu ya mpamba kele mutindu mvula ya nene yina ke mwangisaka madya na bilanga.
3 Um pobre que explora outros pobres é como a chuva que destrói tudo e acaba com as colheitas.
4 Bayina ke mangaka Musiku ke siikaka bantu ya yimbi, kasi bayina ke sadilaka Musiku ke nwanisaka bawu.
4 Quem não respeita a lei de Deus está do lado dos maus, mas quem lhe obedece está contra eles.
5 Bantu ya yimbi ke bakula ata kima na kati ya malongi ya ludedomo, kasi bayina ke sosaka na kutumama na Yave ke bakulaka nyonso.
5 Os maus não sabem o que é justiça, mas os que procuram conhecer a vontade do Senhor sabem muito bem.
6 Mputu yina ke landaka nzila ya kusungama me lutila mbote na muntu yina ke landaka nzila ya kutengama ata ti yandi kele mvwama.
6 É melhor ser pobre e honesto do que rico e desonesto.
7 Mwana ya mayela ke tumamaka na Musiku, kasi mwana yina ke vwandaka kintwadi na bantu yina ke kudyaka mpe ke kunwaka mingi ke talisaka tata ya yandi nsoni.
7 O moço que obedece à lei de Deus é inteligente, porém o que anda em más companhias é uma vergonha para o seu pai.
8 Kana muntu kumvwama na kwendaka defisa mbongo ya yandi na ndandu ya kulutila, kimvwama ya yandi ke kuma ya muntu yina ke talaka kyadi ya mputu.
8 Quem fica rico emprestando dinheiro a juros altos e explorando o povo acaba deixando a sua riqueza para quem é bondoso com os pobres.
9 Muntu yina ke kanga makutu samu na kumanga na kuwa mambu ya Musiku, lusambulu ya yandi kele nganzi na ntadisi ya Yave.
9 Deus despreza até as orações de quem não obedece à sua lei.
10 Muntu yina ke nata bantu ya kusungama na nzila ya yimbi, yandi ke kubwa yandi mosi na dibulu ya yandi, kasi na bantu ya kusungama buyenge ke vwanda mvwilu ya bawu.
10 Quem engana uma pessoa honesta e a leva a fazer o mal cairá na sua própria armadilha; mas quem é correto será bem-recompensado.
11 Mvwama ke talaka ti yandi ke na ndwenga, kasi mputu yina ke na mayela lenda meka yandi.
11 Os ricos sempre pensam que são sábios, mas o pobre que é inteligente os conhece muito bem.
12 Ntangu bantu ya kudedama ke nungaka, ya kele nkembo ya nene samu na bantu nyonso, kasi ntangu bantu ya yimbi ke nungaka, konso muntu ke bumbamaka na kisika ya yandi.
12 Quando os bons alcançam o poder, todos festejam; mas, quando o poder cai nas mãos dos maus, o povo se esconde de medo.
13 Muntu yina ke bumba yimbi ya yandi ke bonga ve, kasi muntu yina ke ndima yimbi ya yandi mpe ke bika na kusadila yawu, yandi ke kuzwa mulemvo.
13 Quem tenta esconder os seus pecados não terá sucesso na vida, mas Deus tem misericórdia de quem confessa os seus pecados e os abandona.
14 Kyese na muntu yina ke kimaka na kusala yimbi konso ntangu, kasi muntu yina ke talaka ve boma ya kusala yimbi, yandi ke tala mpasi.
14 Quem teme o Senhor é feliz, mas quem se revolta contra ele cairá na desgraça.
15 Mfumu ya yimbi yina ke nyokolaka bantu ya mpamba kele mutindu nkosi ke na kuduma to ulese yina me dasuka.
15 Como um leão furioso ou um urso feroz, assim é o governo mau que domina um povo pobre.
16 Kana mfumu kele ve na mayela, yawu ke sala ti na yinsi, bantu kulaba mingi bima mpe bantoto, kasi muntu yina ke yinaka difuta ya yimbi ke zinga bilumbu mingi.
16 O governador sem juízo será um ditador cruel; aquele que odeia a desonestidade governará por muito tempo.
17 Muntu yina me kufwa mpangi muntu ke kimaka tii na ndyamu, ata muntu kusimba yandi.
17 O assassino cava muito depressa a sua própria sepultura; não tente fazê-lo parar.
18 Muntu ya ndyatulu ya kulunga ke vuuka, kasi muntu yina ke landa banzila zole ya kutengama ke kubwa na mosi ya yawu.
18 Quem é honesto tem segurança, mas quem é desonesto logo fracassa.
19 Muntu yina ke salaka bilanga ke kufwa ve nsatu, kasi muntu yina ke landaka mambu ya pamba-pamba ke zinga na bumputu.
19 Quem cultiva a sua terra tem comida com fartura, mas quem gasta o tempo com coisas sem importância sempre será pobre.
20 Muntu ya kukwikama ke kufuluka na balusakumunu, kasi muntu yina ke sosa na kumvwama na nswalu ke kondwa ve na kuzwa kitumbu.
20 A vida da pessoa honesta é cheia de felicidade, mas quem tem pressa de enriquecer não fica sem castigo.
21 Ya kele ve mbote na kusoolaka bizizi ya bantu yina nge ke sadisa na ntangu ya mpasi, kasi bantu mingi ke salaka masumu samu na kuzwa kibuku ya dimpa.
21 É errado favorecer alguém no tribunal, mas alguns juízes fazem isso até por pouco dinheiro.
22 Muntu yina ke na ntalulu ya yimbi ke sosaka na kuzwa bimvwama na nswalu, yandi zaba ve ti bumputu ke bwidila yandi.
22 O ganancioso tem tanta pressa de ficar rico, que nem percebe que a pobreza está chegando.
23 Muntu yina ke kebisa mpangi ya yandi ke kuzwa bumbote kulutila muntu yina ke lebaka bantu.
23 Corrija uma pessoa, e no futuro ela apreciará isso mais do que se você a tivesse elogiado.
24 Muntu yina ke labaka tata mpe mama ya yandi na kutubaka ti yawu kele ve disumu, yandi kele mpangi ya miyibi.
24 Quem acha que não é pecado roubar do seu pai ou da sua mãe é pior do que um ladrão comum.
25 Muntu yina ke zolaka mingi mbongo ke nataka kuswana, kasi muntu yina ke pesa ntima ya yandi nyonso na Yave ke kuzwa bimvwama.
25 O egoísta sempre causa problemas. Quem confia no Senhor terá sucesso.
26 Muntu yina ke sala kivuvu na mabanza ya yandi mosi, yandi kele kilawu. Kasi muntu yina ke dyatila na ndwenga, yandi ke vuuka.
26 Quem confia em si mesmo é tolo, mas quem segue os ensinamentos dos sábios terá segurança.
27 Muntu yina ke kabula na mputu, yandi ke kondwa kima ve, kasi muntu yina ke manga na kutala mputu kyadi, bantu mingi ke siinga yandi.
27 Quem dá aos pobres não passará necessidade, mas quem faz de conta que os pobres não existem será muito amaldiçoado.
28 Ntangu bantu ya yimbi ke nungaka, konso muntu ke bumbamaka na kisika ya yandi, kasi ntangu ba ke zimbanaka, bantu ya kudedama ke kumaka mingi.
28 Quando os maus sobem ao poder, o povo se esconde de medo; quando eles caem do poder, o número das pessoas honestas aumenta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Provérbios 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.