Lucas 9

mkw (MKW) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Yesu vukisaka bilandi kumi na zole. Yandi pesaka bawu lulendo mpe lutumu ya kubingisa bampeve nyonso ya yimbi, mpe ya kubelusa bambevo.
1 Jesus reuniu os Doze e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar enfermidades.
2 Na manima, yandi fidisaka bawu na kwenda kulongisa Nsangu ya Kimfumu ya Nzambi, mpe kubelusa bambevo.
2 Depois, enviou-os para anunciar o reino de Deus e curar os enfermos.
3 Yandi zabisaka bawu: «Beno nata ve kima na nzyetolo ya beno: Ata yinti ya nzyetolo, to saki, to madya, to mbongo. Beno vwanda ve na binkuti zole.
3 Ele os instruiu, dizendo: “Não levem coisa alguma em sua jornada. Não levem cajado, nem bolsa de viagem, nem comida, nem dinheiro, nem mesmo uma muda de roupa extra.
4 Na konso yinzo yina ba ke yamba beno, beno vwanda kuna tii ntangu beno ke katuka na kisika yina.
4 Aonde quer que forem, hospedem-se na mesma casa até partirem da cidade.
5 Konso kisika yina bantu ke manga na kuyamba beno, beno katuka na mbanza yina, mpe beno ningisa fundu-fundu ya makulu ya beno. Ya ke vwanda nkebosolo samu na bawu.»
5 E, se uma cidade se recusar a recebê-los, sacudam a poeira dos pés ao saírem, em sinal de reprovação”.
6 Bilandi kwendaka mpe vwandaka luta na babwala nyonso na kuzabisa Nsangu ya Mbote. Bawu vwandaka belusa mpe bambevo bisika nyonso.
6 Então começaram a percorrer os povoados, anunciando as boas-novas e curando os enfermos.
7 Elode, ntinu ya Ngalili, kuwaka mambu nyonso yina vwandaka salama. Mabanza ya yandi kumaka kidi-kidi, samu ti bantu ya nkaka vwandaka tuba ti ya kele Yowane Mubotiki me vumbuka na lufwa.
7 Quando Herodes Antipas ouviu falar de tudo que Jesus fazia, ficou perplexo, pois alguns diziam que João Batista havia ressuscitado dos mortos.
8 Bantu ya nkaka vwandaka tuba ti ya kele Eli me vutuka dyaka. Bantu ya nkaka dyaka vwandaka tuba ti ya kele mosi na kati ya mimbikudi ya ntama me vumbuka na lufwa.
8 Outros acreditavam que Jesus era Elias, ou um dos antigos profetas que tinha voltado à vida.
9 Kasi Elode tubaka: «Mu zengisaka munu mosi yintu ya Yowane. Na yina, nani kele muntu yina ba ke na kuzonzila mambu nyonso yayi?» Ni yawu yina, Elode vwandaka sosa kutala Yesu.
9 “Eu decapitei João”, dizia Herodes. “Então quem é o homem sobre quem ouço essas histórias?” E procurava ver Jesus.
10 Bantumwa vutukaka mpe zabisaka Yesu mambu nyonso yina bawu salaka. Na yina, Yesu nataka bawu kisika yina vwandaka bantu ve, pene-pene na mbanza Besayida.
10 Quando os apóstolos voltaram, contaram a Jesus tudo que tinham feito. Em seguida, Jesus se retirou para a cidade de Betsaida, a fim de estar a sós com eles.
11 Kasi bantu zabaka yawu, mpe landaka yandi. Yesu yambaka bawu, zabisaka bawu mambu ya Kimfumu ya Nzambi, mpe belusaka bayina vwandaka sosa kubeluka.
11 As multidões descobriram seu paradeiro e o seguiram. Ele as recebeu, ensinou-lhes a respeito do reino de Deus e curou os que estavam enfermos.
12 Bwisi bandaka na kuyila. Na yina, bilandi kumi na zole kwendaka pene-pene ya Yesu mpe zabisaka yandi: «Vutula bantu yayi na babwala mpe bayinzo ya mivungi yina kele pene-pene samu na kusosa madya mpe bisika ya kulala, samu ti kisika yayi kele na kima ve.»
12 No fim da tarde, os Doze se aproximaram e lhe disseram: “Mande as multidões aos povoados e campos vizinhos, para que encontrem comida e abrigo para passar a noite, pois estamos num lugar isolado”.
13 Kasi Yesu zabisaka bawu: «Beno pesa bawu madya, beno mosi.» Bawu vutulaka: «Beto ke kaka na mampa tanu na bambisi zole. Nge zola ti beto kwenda kusumba madya yina bantu nyonso yayi lenda kudya?»
13 Jesus, porém, disse: “Providenciem vocês mesmos alimento para eles”. “Temos apenas cinco pães e dois peixes”, responderam. “Ou o senhor espera que compremos comida para todo esse povo?”
14 Ya tsyelika, lutangu ya babakala yina vwandaka kuna lendaka vwanda mafunda tanu (5 000). Na yina, Yesu tubaka na bilandi ya yandi: «Beno vwandisa bawu na lutangu ya makumi tanu ya bantu na konso nkonga.»
14 Havia ali cerca de cinco mil homens. Jesus respondeu: “Digam a eles que se sentem em grupos de cinquenta”.
15 Bilandi tumamaka mpe bawu vwandisaka bantu nyonso.
15 Os discípulos seguiram sua instrução, e todos se sentaram.
16 Yesu bakaka mampa tanu mpe bambisi zole. Yandi talaka na zulu mpe tondaka Nzambi samu na madya yina. Yandi zengaka yawu mpe pesaka yawu na bilandi, samu ti bawu kabula yawu na bantu nyonso yina vwandaka kuna.
16 Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e os abençoou. Então, partiu-os em pedaços e os entregou aos discípulos para que distribuíssem ao povo.
17 Bantu nyonso kudyaka mpe yukutaka. Na manima, ba fulusaka bitunga kumi na zole na bibuku ya mampa mpe ya bambisi yina bikanaka.
17 Todos comeram à vontade, e os discípulos encheram ainda doze cestos com as sobras.
18 Kilumbu mosi, Yesu vwandaka sambila na kisika yina vwandaka ve na bantu, mpe bilandi ya yandi vwandaka kuna. Na yina, Yesu yufulaka bawu: «Yinki bantu ke na kutuba samu na munu?»
18 Certo dia, Jesus orava em particular, acompanhado apenas dos discípulos. Ele lhes perguntou: “Quem as multidões dizem que eu sou?”.
19 Bawu vutulaka: «Bantu ke na kutuba ti nge kele Yowane Mubotiki. Ba ya nkaka ke na kutuba ti nge kele Eli, mpe ba ya nkaka dyaka ti nge kele mosi na kati ya mumbikudi ya ntama yina me vumbuka na lufwa.»
19 Os discípulos responderam: “Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros ainda, que é um dos profetas antigos que ressuscitou”.
20 Yesu yufulaka bawu: «Kasi na beno, mu kele nani?» Pyele vutulaka: «Nge kele Masiya yina me katuka na sika ya Nzambi.»
20 “E vocês?”, perguntou ele. “Quem vocês dizem que eu sou?” Pedro respondeu: “O senhor é o Cristo enviado por Deus!”.
21 Yesu yiminaka bawu na ngolo nyonso na kuzabisa yawu ve na muntu,
21 Jesus advertiu severamente seus discípulos de que não dissessem a ninguém quem ele era.
22 mpe tubaka dyaka: «Mwana ya Muntu fwana kutala mpasi mingi. Bakuluntu, bamfumu ya banganga-Nzambi, mpe milongisi ya Misiku ke manga yandi. Ba ke kufwa yandi, mpe yandi ke vumbuka na lufwa na kilumbu ya tatu.»
22 “É necessário que o Filho do Homem sofra muitas coisas”, disse. “Ele será rejeitado pelos líderes do povo, pelos principais sacerdotes e pelos mestres da lei. Será morto, mas no terceiro dia ressuscitará.”
23 Na manima, yandi tubaka na bawu nyonso: «Kana muntu zola kulanda munu, yandi bika na kubanza na mambu yina me tadila yandi mosi. Kasi konso kilumbu, yandi nata kulunsi ya yandi, mpe yandi landa munu.
23 Disse ele à multidão: “Se alguém quer ser meu seguidor, negue a si mesmo, tome diariamente sua cruz e siga-me.
24 Ya tsyelika, muntu yina ke zola kuvuukisa luzingu ya yandi, ke bebisa yawu. Kasi muntu yina ke bebisa luzingu ya yandi samu na munu, ke vuukisa yawu.
24 Se tentar se apegar à sua vida, a perderá. Mas, se abrir mão de sua vida por minha causa, a salvará.
25 Wapi mfunu kele na muntu na kuzwa bimvwama nyonso ya yinza kana yandi ke na kubebisa luzingu ya yandi, to ke na kufwa yawu?
25 Que vantagem há em ganhar o mundo inteiro, mas perder ou destruir a própria vida?
26 Kana muntu tala nsoni samu na munu mpe samu na mambu ya munu, Mwana ya Muntu mpe ke tala yandi nsoni ntangu yandi ke kwiza na kati ya nkembo ya yandi, ya Tata ya yandi, mpe ya bambazi ya longo.
26 Se alguém se envergonhar de mim e de minha mensagem, o Filho do Homem se envergonhará dele quando vier em sua glória e na glória do Pai e dos santos anjos.
27 Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno, bantu ya nkaka yina kele awa ke kufwa ve kana bawu tala ntete ve Kimfumu ya Nzambi.»
27 Eu lhes digo a verdade: alguns que aqui estão não morrerão antes de ver o reino de Deus!”.
28 Na manima ya kuzonza mambu yina, bilumbu nana lutaka, mpe Yesu bakaka Pyele, Yowane na Zaki, mpe yandi kwendaka na bawu na mongo samu na kusambila.
28 Cerca de oito dias depois, Jesus levou consigo Pedro, João e Tiago a um monte para orar.
29 Ntangu yandi vwandaka sambila, kizizi ya yandi sobaka, mpe bilele ya yandi kumaka mpembe ya kulutila.
29 Enquanto ele orava, a aparência de seu rosto foi transformada, e suas roupas se tornaram brancas e resplandecentes.
30 Na mpamukunu, bantu zole vwandaka zonza na Yesu: ya vwandaka Moyize mpe Eli.
30 De repente, Moisés e Elias apareceram e começaram a falar com Jesus.
31 Bawu vwandaka talana na kati ya nsemo ya nene ya mazulu, mpe bawu vwandaka zonzila mutindu Yesu fwanaka manisa kisalu ya yandi na kufwa na Yelusalemi.
31 Tinham um aspecto glorioso e falavam sobre a partida de Jesus, que estava para se cumprir em Jerusalém.
32 Pyele mpe bampangi ya yandi vwandaka ya kulala. Kasi ntangu bawu vumbukaka, bawu talaka nkembo ya Yesu mpe bantu zole yina vwandaka ya kutelama na yandi.
32 Pedro e os outros lutavam contra o sono, mas acabaram despertando e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Ntangu Moyize na Eli vwandaka bika Yesu, Pyele tubaka na Yesu: «Mulongisi, ya kele mbote ti beto vwanda awa. Beto ke yidika bayinzo tatu ya lele: yinzo mosi ke vwanda ya nge, ya nkaka ke vwanda ya Moyize, mpe ya nkaka dyaka ya Eli.» (Pyele vwandaka zaba ve mambu yina yandi vwandaka tuba.)
33 Quando Moisés e Elias iam se retirando, Pedro, sem saber o que dizia, falou: “Mestre, é maravilhoso estarmos aqui! Vamos fazer três tendas: uma será sua, uma de Moisés e outra de Elias”.
34 Ntangu yandi vwandaka tuba mutindu yina, dituti kwizaka mpe fukaka bawu. Bilandi kumaka na boma ntangu bawu kotaka na dituti.
34 Enquanto ele ainda falava, uma nuvem surgiu e os envolveu, enchendo-os de medo.
35 Ndinga wakanaka na kati ya dituti, mpe tubaka: «Yandi yayi ni mwana ya munu yina mu soolaka. Beno kuwa yandi!»
35 Então uma voz que vinha da nuvem disse: “Este é meu Filho, meu Escolhido. Ouçam-no!”.
36 Na manima ya kuwa ndinga yina, bilandi talaka kaka Yesu yandi mosi. Bawu tubaka ata dyambu, mpe na ntangu yina, bawu zabisaka muntu ve mambu yina bawu talaka.
36 Quando a voz silenciou, só Jesus estava ali. Naquela ocasião, os discípulos não contaram a ninguém o que tinham visto.
37 Na kilumbu yina landaka, bawu kulumukaka mongo, mpe nkonga ya nene ya bantu kwizaka bwabana Yesu.
37 No dia seguinte, quando desceram do monte, uma grande multidão veio ao encontro de Jesus.
38 Muntu mosi bandaka na kulooka na kati ya nkonga: «Mulongisi, mu ke na kubondila nge, tala mwana ya munu kyadi. Kaka ni mwana yayi ke na munu!
38 Um homem na multidão gritou: “Mestre, suplico-lhe que veja meu filho, o único que tenho!
39 Mpeve ya yimbi ke kwamisaka yandi, mpe ke salaka ti mwana looka. Yawu ke ningisaka yandi na ngolo nyonso, ke basisaka yandi mafulu na yinwa, mpe ke katukaka na mpasi na manima ya kunyokola yandi.
39 Um espírito impuro se apodera dele e o faz gritar. Lança-o em convulsões e o faz espumar pela boca. Sacode-o violentamente e quase nunca o deixa em paz.
40 Mu me lomba bilandi ya nge na kubingisa mpeve yango. Kasi bawu me lenda ve na kubingisa yawu.»
40 Supliquei a seus discípulos que o expulsassem, mas eles não conseguiram”.
41 Yesu tubaka: «Beno bantu ya ntangu yayi! Beno kele bantu ya yimbi mpe yina kele ve na kiminu! Tii wapi ntangu mu ke vwanda kaka na beno? Tii wapi ntangu mu ke vibidila beno?» Na yina, Yesu tubaka na muntu yina: «Nata mwana ya nge awa.»
41 Jesus disse: “Geração incrédula e corrompida! Até quando estarei com vocês e terei de suportá-los?”. Então disse ao homem: “Traga-me seu filho”.
42 Ntangu mwana vwandaka kwiza pene-pene ya Yesu, mpeve ya yimbi losaka yandi na ntoto, mpe ningisaka yandi na ngolo nyonso. Kasi Yesu ngalaka mpeve ya yimbi, mpe belusaka mwana. Na manima, yandi vutulaka mwana na sika ya tata ya yandi.
42 Quando o menino se aproximou, o demônio o derrubou no chão, numa convulsão violenta. Jesus, porém, repreendeu o espírito impuro, curou o menino e o devolveu ao pai.
43 Bantu nyonso yitukaka samu na lulendo ya nene ya Nzambi.
43 Todos se espantaram com a grandiosidade do poder de Deus. Enquanto todos se maravilhavam com seus feitos, Jesus disse aos discípulos:
44 «Beno kuwa mbote mambu yina mu ke na kuzabisa beno ntangu yayi: Ba ke yekula Mwana ya Muntu na maboko ya bantu.»
44 “Ouçam-me e lembrem-se do que lhes digo: o Filho do Homem será traído e entregue em mãos humanas”.
45 Kasi bawu bakulaka ve mambu yina. Yawu vwandaka ya kubumbama na bawu samu ti bawu bakula ve nsasa ya yawu, mpe bawu vwandaka na boma ya kuyufula Yesu na dyambu yina.
45 Eles, porém, não entendiam essas coisas. O significado estava escondido deles, de modo que não eram capazes de compreender e tinham medo de perguntar.
46 Bilandi vwandaka solola bawu na bawu samu na kuzaba nani me lutila mfunu na kati ya bawu.
46 Os discípulos começaram a discutir sobre qual deles seria o maior.
47 Yesu zabaka mabanza ya bawu. Na yina, yandi bakaka mwana ya fyoti, tulaka yandi pene-pene na yandi,
47 Jesus, conhecendo seus pensamentos, trouxe para junto de si uma criança pequena
48 mpe zabisaka bawu: «Muntu yina ke yamba mwana ya fyoti yayi na Nkumbu ya munu, ke yamba munu mosi. Na yina, muntu yina ke yamba munu, ke yamba muntu yina fidisaka munu. Ya tsyelika, muntu yina kele mwana ya fyoti na kati ya beno nyonso, ni yandi me lutila mfunu.»
48 e disse: “Quem recebe uma criança como esta em meu nome recebe a mim, e quem me recebe também recebe aquele que me enviou. Portanto, o menor entre vocês será o maior”.
49 Yowane tubaka na Yesu: «Mfumu, beto talaka muntu yina vwandaka bingisa bampeve ya yimbi na Nkumbu ya nge. Beto zolaka yimina yandi na kusala yawu, samu ti yandi kele ve na kati ya nkonga ya beto yina ke na kulanda nge.»
49 João disse a Jesus: “Mestre, vimos alguém usar seu nome para expulsar demônios; nós o proibimos, pois ele não era do nosso grupo”.
50 Kasi Yesu vutulaka: «Beno yimina yandi ve samu ti muntu yina ke yinaka beno ve, kele nkundi ya beno.»
50 “Não o proíbam!”, disse Jesus. “Quem não é contra vocês é a favor de vocês.”
51 Yesu talaka ti ntangu kumaka pene-pene na kubika yinza yayi samu na kukwenda na zulu. Na yina, yandi bakaka lukanu ya kukwenda na Yelusalemi.
51 Como se aproximava o tempo de ser elevado ao céu, Jesus partiu com determinação para Jerusalém.
52 Yandi fidisaka ntete bantu samu na kuyidika nkwizulu ya yandi. Bantu kwendaka mpe kotaka na bwala mosi ya Samaliya.
52 Enviou mensageiros adiante até um povoado samaritano, a fim de fazerem os preparativos para sua chegada.
53 Kasi bantu ya bwala yina mangaka na kuyamba Yesu samu ti yandi vwandaka kwenda na Yelusalemi.
53 Contudo, os habitantes do povoado não receberam Jesus, porque parecia evidente que ele estava a caminho de Jerusalém.
54 Ntangu bilandi ya yandi, Zaki mpe Yowane, kuwaka mutindu yina, bawu tubaka: «Mfumu, nge zola ti beto bokila tiya ya zulu samu ti yawu kwiza kunyengisa bawu?»
54 Percebendo isso, Tiago e João disseram a Jesus: “Senhor, quer que mandemos cair fogo do céu para consumi-los?”.
55 Kasi Yesu balukaka na sika ya bawu, mpe sembaka bawu.
55 Jesus, porém, se voltou para eles e os repreendeu.
56 Na yina, bawu kwendaka na bwala ya nkaka.
56 E seguiram para outro povoado.
57 Ntangu bawu vwandaka kwenda, muntu mosi tubaka na Yesu: «Mu ke landa nge kisika ni kisika nge ke kwenda.»
57 Quando andavam pelo caminho, alguém disse a Jesus: “Eu o seguirei aonde quer que vá”.
58 Yesu vutulaka: «Mibaku kele na mabulu yina bawu ke bumbamaka. Bandeke ya mazulu mpe ke na mazanza ya bawu. Kasi Mwana ya Muntu kele ve na kisika ya kulala to ya kupema.»
58 Jesus respondeu: “As raposas têm tocas onde morar e as aves têm ninhos, mas o Filho do Homem não tem sequer um lugar para recostar a cabeça”.
59 Yesu tubaka na muntu ya nkaka: «Landa munu.» Kasi muntu yina vutulaka: «Pesa munu ntete muswa ya kwenda tula tata ya munu na ndyamu.»
59 E a outra pessoa ele disse: “Siga-me”. O homem, porém, respondeu: “Senhor, deixe-me primeiro sepultar meu pai”.
60 Yesu zabisaka yandi: «Bika ti bantu ya kufwa tula bantu ya bawu ya kufwa na ndyamu. Kasi nge, kwenda kuzabisa Kimfumu ya Nzambi.»
60 Jesus respondeu: “Deixe que os mortos sepultem seus próprios mortos. Você, porém, deve ir e anunciar o reino de Deus”.
61 Muntu ya nkaka dyaka tubaka: «Mfumu, mu ke landa nge, kasi pesa munu muswa ya kwenda kupesa ntete mbote ya nsuka na dikanda ya munu.»
61 Outro, ainda, disse: “Senhor, eu o seguirei, mas deixe que antes me despeça de minha família”.
62 Yesu zabisaka yandi: «Muntu yina me simba nsengo samu na kubanda na kusaba bilanga, mpe ke tala na manima, kele mfunu ve samu na Kimfumu ya Nzambi.»
62 Mas Jesus lhe disse: “Quem põe a mão no arado e olha para trás não está apto para o reino de Deus”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.